Vanda Kirikali seitsmes näitus jutustab looduse võlust

„Maalides on selline väga hea tunne, et jalad ei puuduta maapinda ja käed ei ulatu taevasse. Asuksid nagu ei kellegi maal,“ rääkis Vanda Kirikal oma 70. sünnipäeval Sindi muuseumis järjekordset maalinäitust avades.

Noor kunstnik Egon Gentalen kingib õpilasteatri poolt Vanda Kirikalile lillekimbu Foto Urmas Saard
Noor kunstnik Egon Gentalen kingib õpilasteatri poolt Vanda Kirikalile lillekimbu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]joonistatud värvipliiatsitega Kama šokolaadi ümbrispaberi valgele poolele[/pullquote]„Enamasti maalin lapsepõlve metsa või lapsepõlve raba. Merel on sada nägu ja värvi. Meeldib täiskuu, mida ka täna öösel nägin. Olen võtnud koera kaasa ja käinud jalutamas. Olen näinud hunti. Pildid jutustavad ka reisimisest. Siin on päikeseloojangu aegne Tallinn. Siin on Sindi kasarmud. Sindi on olnud väga ilus linn, iga kasarmu esist kaunistasid lillepeenrad. Siin on olnud palju lapsi ja erinevaid rahvusi: soomlasi, tatarlasi, ukrainlasi, venelasi jt. Pärnu jõgi on olnud Sindile teine Sindi, kus jätkus nii suvel kui talvel väga mitmekesist tegevust,“ jutustas vähese jutuga Vanda, kelle näitus jääb avatuks kuni 27, aprillini.

Lisaks tosinale kunstihuvilisele osalesid väljapaneku avamisel õpetaja Eneli Arusaare õpilasteatri näitlejad Kaisa Hartwich, Egon Gentalen, Chätlyn Parts, Gabriela Grimm, Eliise Kull. Nad meenutasid juubilari varasemaid näituseid ja Vanda põnevaid ütlemisi, mis väärivad mõtestatud sisu poolest jätkuvalt meelespidamist.

„Mis hinge ja südamesse kogunenud. Kas sulle endale meenub, mida oled öelnud näituse avamisel aastal 2011? Sa esitasid endale küsimuse: mida teha? Ja vastasid nii: kui vanus on tulnud ja noorus on läinud, et ei tuleks masendus, tuleb leida asendus,“ mäletas Eneli tsiteerida isegi seitse aastat tagasi öeldud sõnu. Noorte kunstisõprade poolt kinkis Vandale lilled Egon, kelle esimene isikunäitus on samal ajal külastajatele imetleda Sindi linnaraamatukogus. Praegu ongi parim võimalus mõlemat näitust enamvähem üheaegselt külastada, et võrrelda 18-aastase ja 70-se tehnikat ning kunstilise väljenduse erinevust.

Vanda alustas järjepideva maalimisega tosin aastat tagasi, aga näituseruumist kaugemas toas näitas ta üht väikesemõõtmelist raamitud pilti, mis joonistatud värvipliiatsitega Kama šokolaadi ümbrispaberi valgele poolele. Siis olnud ta neljane ja tol ajal siiski väga palju ta ei joonistanud. “Aluspõhja sain siiski lapsepõlve koolist, aga põhiliselt olen iseõppija. Mul on hea meel, et abikaasa ja lapsed toetavad minu harrastust.”

Esimesed kolm näitust viis Vanda vaatamiseks Pärnu Punasesse torni. Aastal 2012 tõi ta esimest korda näituse oma sünnilinna, kus lapsepõlv möödus tõelist rahvaste paabelit meenutavas tööliskasarmus. Praegu vaadata näitus on Sindi muuseumis kolmas, aga Sindis neljas, sest 2013. a sügisel võis tema loomingut näha ka linnaraamatukogus. Kõigil näitustel pole olnud üksnes maalid. Tema harrastuseks on ka pildistamine, mida sedakorda siiski ei näe.

Urmas Saard

Samal teemal:

Vanda Kirikal kuulab, kuidas tema luuletused kõlavad Heidi Vellendi, Sindi muuseumi juhataja, poolt ette loetuna Foto Urmas Saard

 

 

 

Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Vanda Kirikal oma pildi Üksikuine ees Foto Urmas Saard

 

 

 

Viktor Kaarneem: Vanda Kirikali teine isikunäitus Sindi muuseumis näitab harrastusmaalija head edasiminekut!