Eesti riigi sünnilinnas kohtab kolme olulist mälestusmärki

23. veebruaril eemaldati kate riigi loojatele pühendatud mälestusmärgilt “Ajahetk”, täpselt seitse aastat varem pühitseti mälestustahvel kunagisel Aleksander Jürvetsoni trükikoja hoonel (Hospidali 14), kus trükiti „Manifest Eestimaa rahwastele“ ja kümme aastat tagasi avati Rüütli platsil asuv Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument.

Mälestusmärgi Ajahetk avamine Foto Urmas Saard
Mälestusmärgi “Ajahetk” avamine. Foto: Urmas Saard

Eelnimetatud mälestustähiste ritta asetub ka omaaegne Pärnu Poeglaste gümnaasium, kus enamik iseseisvuse väljakuulutamisega seotud mehi õppis. Palju aastaid kestnud arutelud ja tulised väitlused selle üle, kas ja kuhu püstitada nelja mehe auks mälestusmärk, on nüüdseks saanud läbitud teekonnaks. Ajaloolise koolimaja ette püstitatud Päästekomitee mälestusmärgil on jäädvustatud Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi, Konstantin Koniki ja iseseisvusmanifesti esimese ettelugeja Hugo Kuusneri nimed. Onupoegade Mart ja Margus Kadariku loodud ajahetkeseinast on inimfiguurina kujutatud kartmatu otsustavusega Eesti rahvas läbi astunud.

Eesti Vabariigi suure juubelipäeva eelõhtul liikus enneolematult pikk rongkäik Alevi kalmistul asuva Vabadussõja monumendi juurest tänase Pärnu Kuninga tänava kooli juurde. Rongkäigus osalesid paljude koolide õpilased, kes kandsid sinimustvalgeid kandelippe, samuti kaitseliitlased ja Kaitseliidu allorganisatsioonide esindused. Mängisid Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Pärnu noorte puhkpilliorkestrid. Laulis Kuninga tänava kooli poistekoor.

Loe edasi: Eesti riigi sünnilinnas kohtab kolme olulist mälestusmärki

Anne Eenpalu: ei olnud enam lumepallid või midagi taolist võrgutavat

Eesti Vabariigi juubelinädalal kohtus Anne Eenpalu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatega, kes kuulsid tema märkmeid eestluse aadete hoogsast suunamisest ja kujunemisest kolmekümnendate teises pooles.

Anne Eenpalu Foto Urmas Saard
Anne Eenpalu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaimu, võimu ja ilu sümbioos – seda on võimalik luua.[/pullquote]Riigivanem Kaarel Eenpalu lapselaps sündis küüditatute perekonnas Venemaal Tomski oblastis Tsanski rajooni Andrejeva külas. Kuus aastat pärast Jossif Vissarionovitš Stalini surma lubati perekonnal Eestisse tagasi pöörduda. 1972. aastal lõpetas ta tolleaegse Pärnu IV Keskkooli. Pärnus elades töötas Anne lastepäevakodu kasvatajana, viis läbi ülelinnalisi kultuurisündmusi, lastekaitsepäevi, lauluvõistlust „Pärnaõis”, kirjutas kohalikus ajalehes haridusvaldkonnas, osales Pärnu Draamateatri sõnakunstiringis, õppis teatrifakulteedis. Kuni aastani 1978. aastani töötas ta Pärnu Kuurorti Klubis kultuurmasstöö osakonna juhatajana ning korraldas ühtlasi ka meelelahutusi omaaegse nimetusega põllumajandustöötajate sanatooriumis „Tervis”, mille tuttaval laval nüüd väga suurele ja väärikale auditooriumile esines.

Loe edasi: Anne Eenpalu: ei olnud enam lumepallid või midagi taolist võrgutavat