Otepääl mälestati Vabadussõjas langenuid

3. jaanuar on Vabadussõjas langenute mälestuspäev. Kaitseliidu Valgamaa Maleva Otepää üksikkompanii esindajad ja Otepää vallajuhid asetasid Vabadussõjas langenute auks Otepää Vabadussambale pärjad.

Pärjad Vabadussõjas langenute mälestuspäeval Otepää Vabadussamba ees Fotod Monika Otrokova
Pärjad Vabadussõjas langenute mälestuspäeval Otepää Vabadussamba ees. Fotod: Monika Otrokova

Otepää üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ning vallavanem Kaido Tamberg pidasid kombekohase vaikuseminuti langenute auks.

“Ajalugu on näidanud, et olukorras, kus vastuhakk ja oma vabaduse eest võitlemine tundub lootusetu, on ometi leidunud neid, kes on seda edukalt teinud,” ütles vallavanem Kaido Tamberg. “Täname ja anname neile au, kes kinkisid oma elu hinnaga meile vabariigi.”

“Iseseisvus ei ole iseenesest mõistetav, seda tuleb hoida. Arvan, et ka täna on meil olemas samasugune võitlustahe nagu neil, kes võitlesid toona Eesti vabaduse eest,” lisas vallavolikogu esimees Jaanus Barkala.

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumile väga iseloomulikult seisid Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval lipurivis kooli õpilasesindus ja Sindi noortevolikogu algatusgrupp.

Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval.[/pullquote]Täna toimus Sindi gümnaasiumi ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ühisel nõul traditsiooniline mälestuskogunemine koolimaja aulas. Sõnavõttudega esinesid lipu seltsi liikmed õpetaja Lembit Roosimäe ja Pärnu abilinnapea Marko Šorin, samuti Tori vallavanem Lauri Luur. Roosimäe teadis öelda, et Sindist ja selle lähedusest läks Vabadussõtta umbkaudu 80 rahvaväelast nagu neid alguses kutsuti. Täpselt kell 10.30 palus ta inimestel jääda minutiks vaikuse seisakusse. Samal ajal helisesid Sindi kiriku kellad. Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval. 31 detsembril sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel vaherahuleping, mis hakkas kehtima 1920. a 3. jaanuaril kell 10.30. Luuri sõnul ei ole kätte võidetud riiklik vabadus iseenesest mõistetav ja selle hoidmise nimel tuleb igal päeval tegutseda.

Loe edasi: Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Sindi gümnaasiumis

2018. aasta lind on metsis

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal.

Metsisekukk Foto Jaanus Tanilsoo
Metsisekukk. Foto: Jaanus Tanilsoo

[pullquote]Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada[/pullquote] Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100-1200 lindu.

Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. “Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada”, sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. “Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 km raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole.”

Loe edasi: 2018. aasta lind on metsis