Tartu rahu aastapäeval möödub leitnant Kuperjanovi surmast 99 aastat

MTÜ Julius Kuperjanovi Selts korraldab Tartus Raadi kalmistul legendaarse väejuhi ja Vabadussõja kangelase Kuperjanovi kalmul mälestustalituse, mis toimub küünlapäeval algusega kell 11.00.

Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil Foto Urmas Saard
Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil. Foto: Urmas Saard

MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi esimees Olev Teder andis teada, et traditsiooniliselt on hauasamba juures austusavalduseks üles rivistatud Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkond. Mälestuspalvuse peab pataljoni kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher. Sõnavõtuga esineb ja asetab pärja pataljoni esindaja.

„Helikandjalt kuuleb Titanicu hukkumise saagast paljudele tuntuks saanud meloodiat, mida viimase päästepaadi lahkudes laeva orkester mängis,“ ütles Teder. Paljudel mälestustalitustel sageli kõlava koraali “Jumal sul ligemal” sõnade autor on 19. sajandi esimesel poolel elanud Inglismaa luuletaja Sarah Flower Adams. Viisi looja on protestantlikule kirikumuusikale tugevat mõju avaldanud helilooja Lowell Mason.

Teder tahab mälestuspäeval lugeda katkendeid kahe eesti ja kahe soome võitleja meenutustest Paju lahingus. Näiteks saab teada, kuidas leitnant Kurejoogi sai rinnust haavata ja mida ta kolme tunni kestel lumes lamades pidi läbi elama. Yrjö Mustoneni sinelis ja varustuses olevat olnud 20 kuuliauku, aga mees pääses üksnes mõne üksiku tühise kriimustusega.

Paju lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid, mis avas sissepääsu Valga linna. Hoolimata punaste ülekaalust õnnestus Eesti partisanidel ja Soome vabatahtlikest koosnevatel Põhja Poegadel Paju mõis enda valdusesse võtta. Kahjuks sai selles kangelaslikus lahingus surmavalt haavata Julius Kuperjanov.

Urmas Saard

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga!

Eesti Lipu Seltsi, Kindral Johan Laidoneri Seltsi ja Jaan Poska Mälestusfondi üleskutse.

Lipp on heisatud Foto Urmas Saard
Lipp on heisatud. Foto: Urmas Saard

Eesti riik saab 100-aastaseks! Üle veerandsaja aasta oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt. Me ei saaks ise oma asju otsustada.

Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas! Andkem au oma riigile ja selle lipule!

Kaunistagem juubeli eel rahvusvärvidega meie peopaigad ja heisakem 2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval, ning 24. veebruaril, meie iseseisvuspäeval, sinimustvalged kõikjal üle terve riigi! Kutsume üles ka eestlasi välisriikides seda tegema. Tehkem seda üheskoos – Eesti noored ja vanad!

Heiska sinagi oma kodus Eesti lipp! Kingi oma toetus – pandiks tulevastele põlvedele!

Eesti Lipu Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
SA Jaan Poska Mälestusfond

Talvepealinn kütab sauna: tulekul on Euroopa Saunamaraton

3. veebruaril  antakse Kääriku Spordikeskuses kell 12.00 start juba järjekorras üheksandale Euroopa Saunamaratonile. Saunamaratoni finiš on sealsamas kell 17.30.

Saunamaraton 2017 Foto Monika Otrokova
Saunamaraton 2017. Foto: Monika Otrokova

Sellel aastal on kõigil võistlejatel võimalik ennast jäädvustada punase vaiba tseremoonial, mängib Pühajärve Puhkpilliorkester ja sähvivad fotograafide välklambid.

Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et saunu, mida läbida, on sellel aastal mitmesuguseid. “Meil on hulgaliselt tünne ja jääaukusid, on ovaalsaun, Nõukogudeaegne nostalgiasaun, ehtne eesti suitsusaun, puuküttega leilisaunad. Üks saun on autosaun Haapsalust, mis on ehitatud inglise Saueri sisse,” lisas Sirje Ginter.

Nagu traditsiooniks juba saanud, valib rahvas ka oma lemmiksauna, mis saavad Otepää valla poolt auhinnaks küttepuud. Euroopa Saunamaratoni kuldsponsor Lemmik Mees OÜ paneb peaauhinnaks välja kümblustünni. I-III koht loositakse välja esimese kolmekümne parima seast. Saunaomanikud panevad välja oma auhinnad saunasid külastavatele võistlejatele.

Loe edasi: Talvepealinn kütab sauna: tulekul on Euroopa Saunamaraton

Leitud lõhkekehasid puudutada või transportida on eluohtlik

Eelmisel nädalal kaevasid Põhja-Eesti pommigrupi demineerijad Pääsküla prügila tagant rabametsast välja suure koguse mürske.

Pilt 26 jaanuaril toimunud mürskude otsimisest ja väljakaevamisest Pääsküla rabas
Pilt 26. jaanuaril toimunud mürskude otsimisest ja väljakaevamisest Pääsküla rabas

Nii Pääsküla raba kui Männiku tee äärde jääv piirkond on populaarne vaba aja veetmise koht. Nõmme linnaosa valitsus tuletab meelde, et kahtlastest ning lõhkekeha meenutavatest leidudest tuleb kindlasti hädaabinumbril teada anda, ise neid puudutada või transportida on eluohtlik!

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul leitakse Männiku piirkonnast pidevalt erinevat lahingmoona, mida on vaja demineerida. “Põhja päästekeskusest saadud info kohaselt on viimase kolme aasta jooksul Männikult leitud üle 5000 lõhkekeha, kuid viimane leid oli ka demineerijate jaoks harukordne,” märkis Šillis. “Reedel käisid kaevetöödega tutvumas ka linnaosavalitsuse töötajad. Mürsud olid korrapärase rivina maetud ühe rabatee äärde. Kuna Pääsküla raba ja Männiku tee äärde jäävad metsad on populaarsed vaba aja veetmise kohad, tuleks kahtlastest ning lõhkekehi meenutavatest esemetest kindlasti hädaabinumbril teada anda. Pääsküla prügila tagant leitud mürsud olid üsna käidava koha peal,” ütles linnaosavanem.

Loe edasi: Leitud lõhkekehasid puudutada või transportida on eluohtlik

Sindi ja Paikuse koolinoored tähistavad Tartu rahu ühise konverentsiga

Sindi gümnaasiumi aulas toimuval Tartu rahu aastapäevale pühendatud konverentsil osalevad Paikuse põhikooli üheksandate ja Sindi gümnaasiumi kaheksanda kuni 12. klasside õpilased.

Tartu rahu konverents Sindi gümnaasiumis 2016 a Foto Urmas Saard
Tartu rahu konverents Sindi gümnaasiumis 2016. a Foto: Urmas Saard

[pullquote]konverents on avatud kõigile ajaloohuvilistele, mitte ainult kahe kooli õpilastele ja õpetajatele[/pullquote]Sindi gümnaasiumi huvijuht Lisette Kandima ütles, et nende kool on Tartu rahu auks õpilaskonverentse korraldanud juba palju aastaid ja tänavune koostöö Paikuse põhikooliga ei ole esmakordne. „Kuid tänavune konverents eristub mõneti eelmistest. Varen tegid ettekandeid õpilased, sellel aastal on põhirõhk vilistlastel. Seeläbi luuakse võimalus õpilasi ja vilistlasi rohkem ühendada,“ selgitas Kandima.

Lisaks Tartu rahulepingu sõlmimise üksikasjadele käsitletakse ka läbirääkimistele eelnenud sündmusi, mis kokkuleppele jõudmise võimalikuks tegid. Samuti tutvustatakse Eesti rahudelegatsiooni liikmeid.

Loe edasi: Sindi ja Paikuse koolinoored tähistavad Tartu rahu ühise konverentsiga

Kindral Johan Laidoner ja Siim Kallas

Esmaspäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor on Viimsi vallavanem, endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes kõneleb teemal „Milline võiks olla Eesti Vabariigi teine aastasada?“.

Siim Kallas Foto Urmas Saard
Siim Kallas. Foto: Urmas Saard

Mälestusloeng on arvult üheteistkümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag. Tunamullu kõneles kindrali sünniaastapäeval semiootik Valdur Mikita teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“ ja mullu ajaloodoktor Ago Pajur – „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.

Vahetult enne loengut, kell 14.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.
Osavõtt vaba.

Kindral Johan Laidoneri Selts

Sindi noortekeskuse kingitus Eesti Vabariigile

Kolmeteistkümneseks saanud Sindi noortekeskus kinkis oma sünnipäeva peol saja-aastasele Eesti Vabariigile arvutigraafika ringis valmistatud sinimustvalge male.

Arvutigraafika ja 3D printeri abil valminud malendid, tööd juhendas Heiko Kivila Foto Urmas Saard
Arvutigraafika ja 3D printeri abil valminud malendid, tööd juhendas Heiko Kivila. Foto: Urmas Saard

27. jaanuaril tähistas teismeline Sindi Avatud Noortekeskus sünnipäeva koos oma eakaaslastega, kellega viibisid ühises seltskonnas ka vanemad inimesed. Uksel tervitas külalisi päevajuht Karl Hussar, kes juhatas saabujad kohtadele. Siim Kaspar Kollamaa mängis reipa meeleolu tekitamiseks vahva klaverisonaadi “Türgi marss”. Euroopaliku muusikavormi looja on olnud Wolfgang Amadeus Mozart.

Keskpäevase kogunemise juhatas sisse 22 minuti pikkune videoülevaade noortekeskuse peamistest tegemistest. Video valmis tänavu jaanuaris. „Vaeva nägi noorteaktiiv eesotsas president Kaur Kasemaaga, abiks Fred Hussar, Kimo Varik ja Remii Metsmaa, toetas keskuse juhataja Helle Vent,“ selgitas Karl. Sindi noortekeskuse tegevus ei mahu tervenesti kunagise raudteejaama peahoone esimesele korrusele ära. Väljapool maja tegutsevad juhtraja automudelismi ringi huvilised, iluvõimlejad, ronimisseinal turnijad ning ekstreemsporti harrastavad rulatajad, rulluisutajad, tõuke- ja BMX-ratturid. Küllaga tegevust jätkub ka Pärnu maantee ääres asuvas hoones: keraamika, kitarrimäng, trummid, fotograafia, pinks, piljard, lauamängud, kabe, male, kondiitri võlumaa, Sindi Raadio, arvutigraafika jm. Seda kõike on korraga liigagi palju, et paarikümne minuti jooksul videot vaadates täit ülevaadet saada.

Loe edasi: Sindi noortekeskuse kingitus Eesti Vabariigile

Lõuna-Eesti meelitab leedukaid ja lätlasi

Eilsest homseni toimub Vilniuses vabaajamess Adventur, kus Lõuna-Eesti piirkonnad ja ettevõtjad tutvustavad leedukatele siinseid vaba aja veetmise võimalusi. Küünlapäevast 4. veebruarini leiab aset turismimess Balttour Riias, kus lõunaeestlased on traditsiooniliselt käinud lätlastele oma uutest ja huvitavatest turismiatraktsioonidest rääkimas.

Teaduskeskuse AHHAA täissfääriline planetaarium Foto Urmas Saard

Leedu messil osaleb Lõuna-Eesti esmakordselt. Vilniuses on kohal Jõgevamaa, Peipsimaa ja Tartumaa esindajad ning ettevõtjad. AHHAA Teaduskeskus ahvatleb külastajaid oma põnevate teadusteatritega nii messiboksis kui suurel laval. Peamine eesmärk on külastajate meelitamine Lõuna-Eestisse ja kontaktide loomine Leedu reisikorraldajatega.

Riias on Lõuna-Eesti esindatus veelgi suurem, eelmainitutele lisanduvad Valgamaa, Mulgimaa, Põlvamaa ja Võrumaa. Lätlased on Lõuna-Eestiga juba väga hästi kursis ja sealsel messil on pearõhk uute atraktsioonide tutvustamisel.

Lõuna-Eesti keskendub nii Adventur kui Baltour messil pere- ja kultuurivõimaluste tutvustamisele ning viib messidele nii põnevaid messipakkumisi kui ka vahvaid üllatusi.

AHHAA täissfääriline planetaarium. Foto: Urmas Saard →

Ene Reedi

“Jaan Poska ja Tartu rahu” näituse avapäeva keskseks sõnumiks oli isamaaline kasvatus

„Kui isamaaline kasvatus puudub kodus, koolis, spordiringis või mõnes muus seltskondlikus tegevuses, siis polegi ühtegi teist pinda, millele inimlikku väärtust rajada ega inimeseks olemist kasvatada,“ vahendas Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar kasvatusteaduste doktorilt kuuldud seisukohta ja selgitas, et oli puht juhuslikult sattunud ühel bussisõidul teadusmehega kõrvuti istudes isamaalisest kasvatusest vestlema.

https://youtu.be/gGv2_b2gcag

Sindi gümnaasiumi õpetajad Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaar Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpetajad Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaar Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

„Kasvatus on kõige alus. Kui selle nõksu tabaksid ära noortega tegelevad inimesed, siis oleks viis pluss,“ jätkas Arusaar 25. jaanuaril Sindi muuseumis toimunud rändnäituse “Jaan Poska ja Tartu rahu” avamisel. Temaga olid ühes sama kooli kümme erinevas eas noort, kes esinesid näituse avapäeva külalistele õpilasteatri kavaga „Sind tahan ma armastada“.

„Tahan suruda näo vastu koduakna mõranenud ruutu. Lapsepõlve koduaknast vaatab välja vanaema. Lapsepõlve lookeste kaudu tulen sinu juurde, kodu. Kui hea, et kõik on alles.“ Need on üksikud katked, mida Arusaar on leidnud Eesti luuletajate vaimuvara kambritest ja mida noored meisterliku ilmekusega kuulajateni tõid. Sõnalise montaaži seades kasutati ka raamatut „Valge tee kutse ja teisi lavatekste“, milles on Juhan Saare näidendid ja instseneeringud Eesti teatrite laval. Õpilasteatri etteaste lõppes kindlas kõneviisis üksteist korrates ja sõnale ruumilist mõõdet lisades: „Me hoiame nõnda ühte!“ Samal ajal liikus paberist lõigatud tillukeste südametega südamekujuline kandik käest kätte. Kandik jõudis ka kuulajateni, kes samuti andsid seda oma naabrile edasi ja igaüks kordas taas ja taas „Me hoiame nõnda ühte!“.

Loe edasi: “Jaan Poska ja Tartu rahu” näituse avapäeva keskseks sõnumiks oli isamaaline kasvatus

Seitse sündmust, millega Riia väärib Euroopa 2018. aasta parima turismisihtkoha tiitlit

Maineka Euroopa parima turismisihtkoha tiitli 20 nominendi seast leiab sel aastal ka lõunanaabrite pealinna Riia, kes kutsub kõiki eestimaalasi enda poolt hääletama.

Jõuludeaegne jalutuskäik Riias Foto Marko Šorin
Jõuludeaegne jalutuskäik Riias. Foto: Marko Šorin

8. veebruarini veebilehel või lühilingil toimuval hääletusel saab igaüks anda oma hääle kord nädalas. Lisaks Riiale leiab nominentide seast veel 19 Euroopa linna: Wroclaw, Lissabon, Viin, London, Ateena, Milano, Praha, Budapest, Pariis, Bilbao, Amsterdam, Kotor, Edinburgh, Hvari saar, Berliin, Barcelona, Brüssel, Colmar ja Bohinj. Ükski Eesti linn sel aastal parimate turismisihtkohtade nominentide sekka ei jõudnud.

Läti, kes tähistab samuti 2018. aastal oma vabariigi 100. sünnipäeva, kutsub kõiki eestimaalasi Riiat külastama järgmiste põnevate suurürituste raames:

· Lattelecom Riia Maraton (20. mai). Sel päeval kuulub Riia täielikult jooksjatele. Juba 2007. aastast AIMS standarditele vastav rahvusvaheliselt akrediteeritud maraton pakub spordisõpradele suurepärase võimaluse tutvuda täis- või poolmaratoni käigus Riia tänavate, sildade ja vanalinnaga.

Loe edasi: Seitse sündmust, millega Riia väärib Euroopa 2018. aasta parima turismisihtkoha tiitlit

Teisipäeval potsatab esimene Tori Valla Teataja postkastidesse

Täpsustav täiendus kell 19:40

Tänasest saab Tori valla kodulehelt lugeda Tori Valla Teatajat, mis jõuab paberkandjal alates 30. jaanuarist paaril-kolmel järgneval päeval ka kõigi vallaelanike postkastidesse.

Tori Valla Teataja esimene number Foto Urmas Saard
Tori Valla Teataja esimene number. Foto: Urmas Saard

Kaheksaleheküljelise ajalehe lõpust saab teada, et väljaandja on Tori vallavalitsus ja toimetaja Ave Grenberg. Keeletoimetaja on Piia Salundi. Kindlasti annab keeletoimetaja poolt tehtav õigekirja parandus lehele tubli annuse lisaväärtust juurde. Grenbergi sõnul on tal Salundiga olnud ajalehe Sauga Sõnumid toimetamisel juba väga pikaaegne koostegemise kogemus.

Esimeses lehes leiab rohkelt kõikvõimalikke teavitusi ja uudisele iseloomulikus sõnastuses artikleid, mis vastavad küsimustele kes, mis, kus, millal, kuidas, miks? Täpsus, objektiivsus, tasakaal ja erapooletus on taoliste uudiste puhul esmavajalik ja kahtlematult soovib ka uus leht seda olulist ajakirjanduslikku joont järgida. Teisi ajakirjanduslikke žanreid (reportaaži, usutlust, olemuslugu, arvamust, arvustust, portreed, kodulugu jne.) esimesest lehest ei leia. Kui palju kohalikud kirjasaatjad küladest ja suurematest keskustest panustavad edaspidi sellele, et lihtne teabeleht muutuks erinevate ajakirjanduslike žanrite poolest mitmekesisemaks ja emotsionaalselt huvipakkuvamaks, seda näitab aeg.

Urmas Saard

Samal teemal:

Foto Urmas Saard

 

 

 

Soovituslikke nimetusi Tori uuele ajalehele

Sindi Sõnumid Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

 

 

 

Uue alguse ootuses

Tänasest pühapäevani toimub jälle talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26.-28. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Tamme-kirjurähn pole just kõige tavalisem lind, aga teda kohtab siiski ka Sindis Raudtee ja Pärnu maante majade aedades, kus sööb hea meelega tihastele pandud pekki Foto Urmas Saard
Tamme-kirjurähn pole just kõige tavalisem lind, aga teda kohtab siiski ka Sindis Raudtee ja Pärnu maante majade aedades, kus sööb hea meelega tihastele pandud pekki. Foto: Urmas Saard

Tänavu üheksandat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2600 linnusõbra, kes vaatlesid kokku ligi 60 000 lindu 64 liigist. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnateo auhinnaga.

[pullquote]Esmased tulemused avaldatakse 29. jaanuaril[/pullquote]Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht ning leida nädalavahetusel üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata nädala jooksul koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Esmased tulemused avaldatakse 29. jaanuaril, lõplik kokkuvõte veebruari keskel.

Loe edasi: Tänasest pühapäevani toimub jälle talvine aialinnuvaatlus

Lia Oras: tehku mis tahavad, lipp vardasse

Riigi sajas juubel tuletab inimestele meelde ka lähiajalugu, mida nüüd tahetakse meenutada ja teistega jagada. Kahetsetakse, et kohe pole märgatud olulisi sündmuseid kirja panna. Kui paljud täna veel teavad, kuidas Lia andis Sindi linnas sinimustvalge lipuga venelaste putši ajal märku de jure kestvast Eesti riigist?

Sinimustvalge Sindi raekoja tornimastis Foto Urmas Saard
Sinimustvalge Sindi raekoja tornimastis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Korraga oli suur maja inimestest tühi[/pullquote]Minu töölaual helises telefon ja tuttav hääl ütles, et teab Mihhail Škljari tublidust, aga küsis ikkagi juurde: „Miks teda legendaarseks meheks nimetatakse?“ Selgitasin, et Mihhail Škljar vahetab Sindi raekoja torni lipumastis lippu väga äärmuslikes tingimustes. Lipuvarras asub kitsa torni keskel, katus on väikese kallakuga ja valtsitud plekist. Mingeid piirdeid sellel ei ole. Mees on varustatud spetsiaalse turvavarustusega ja kinnitatud ohutult lipuvarda juures toimetamiseks. Seepeale küsis Agu Oras, kas ma tean, kuidas augustiputši ajal sinimustvalge lipp raekoja tornis lehvima pääses? Ei teadnud.

Agu andis telefoni Lia Orase kätte ja palus tal edasi rääkida. „Töötasin siis Sindi linnasekretärina, samas ruumis esimesel korrusel, kus praegu asub Tori vallavolikogu sekretäri tööpaik. Linnapea oli Liina Maaste, muidugi oli majas teisigi töötajaid. Sama hoone keldrikorrusel asusid ruumid ka kolmele politseinikule,“ alustas Lia juttu, mida ta pole enda mäletamist mööda varem mitte kellegile meenutanud.

Loe edasi: Lia Oras: tehku mis tahavad, lipp vardasse

Maadlusklubi Leo Sindi maadlejad noppisid medaleid

cof
Pildil esireas Raimond Uibo, Sander Tagu, Mirelle Juninen, Iris Paulberg. Tagareas Robyn Paulberg, Mathias Tuulik, Raigo Paulberg. See on vabariikliku vabamaadluse 7 etapilise seeriavõistluse viimane etapp (2017). Kokkuvõttes saavutasid Sintlased Mirelle Juninen ja Robyn Paulberg Oma kehakaaludes esimesed kohad. Foto: pressisõnumiga

Ahtmes 25.11.2017 Eesti Õpilaste Meistrivõistlustel vabamaadluses saavutas Raimond Uibo 5. koha (-47kg), Robyn Paulberg 3. koha (73kg). Leo saavutas klubide arvestuses tugeva 2. koha. Kokku osales 120 võistlejat.

Märjamaal 9.12.2017 57. Märjamaa Kapp maadlusvõistlustel saavutas tüdrukute vanuseklassis 2003 ja nooremad naistemaadluses Mirelle Juninen 3. koha (-35kg) ja kreeka-rooma maadluses vanuseklassis 2001 ja nooremad Robyn Paulberg 1. koha (71kg).

Paikusel 17.12.2017 toimunud Pärnumaa Lahtistel Noorte Meistrivõistlustel kreeka-rooma, vaba- ja naistemaadluses osales 81 maadlejat kolmest maakonnast ja kuuest klubist. Sindi maadlejatest saavutasid kreeka-rooma maadluses vanuseklassis 2007 ja nooremad Brenet Juninen 2. koha (-26kg) ja samas kehakaalus Jesper Pulst 3. koha, Namik Bagirov 6. koha (-34kg), kehakaalus -36kg Romet Kutšernjuk 2., Kert Erikson 3., Ken Eric Neutal 4. ja Ramon Uibo 6. koha, kehakaalus -43kg Kris-Daniel Sillamaa, Hendrik Karuse 5. koha (-76kg); 2002 ja nooremad vanuseklassis kehakaalus -51kg Raimond Uibo 1, Ragnar Õispuu 4. koha ja Madis Oro 5. koha; Hendrik Lasn 3. koha (-61kg), Robyn Paulberg 2. koha (-81kg); samas vanuseklassis vabamaadluses Raimond Uibo 1. koha (-63kg) ja Robyn Paulberg 2. koha (-81kg); koolieelikutes Roberto Kutšernjuk 4. koha (-21kg); naistemaadluses kehakaalus kuni 34kg Mirelle Juninen 1 ja Sabrina Peterson 2. koha.

Loe edasi: Maadlusklubi Leo Sindi maadlejad noppisid medaleid

Soovituslikke nimetusi Tori uuele ajalehele

Pärnumaal, Tori valla kodulehel teatatakse, et jaanuari lõpust ilmuma hakkava ajalehe esimene number kannab nime Tori Valla Teataja, kuid oodatakse jätkuvalt vallaelanike ettepanekuid ka teistsuguse nime kohta.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Ajalehe pealkiri ei pea tingimata sisaldama koha nime ja omavalitsuslikku eristust (vald või linn). Nimetus võib olla isegi kerge huumori varjundiga. Miks mitte kasutada nn salajast koodi, mida esmalt teavad üksnes oma kogukonna inimesed. Näiteks TASS. Neli tähte tähendavad endiseid omavalitsusi: Tori, Are, Sauga, Sindi. Selle kujundiga pakutavad võimalused võiksid olla kas ‘TASS Teatab‘ või ‘TASS T‘ (sõna teatab ainult esimese tähega), ‘TASS uudistes‘, ‘Ülevaatlik TASS‘. Saab ka ilma „tass-ita“. Miks mitte ‘Üle Nädala Sõnumid‘ või ‘Kahe Nädala Sõnumid‘. Kui ikkagi koos kohamäärusega, siis võibolla lühemalt ja suupärasemalt. ‘Tori Kaja‘ viib mõtte ilusale naise nimele, samuti viitab ajakirjanduslikule kajastusele, aga võib tuleneda ka tegusõnast kajama, mis avardaks kujundlikult selle paikkonna ajalist mõõdet. Kaugemast minevikust alates – midagi sellist, nagu me tajume ERM-i külastamisel „Uurali kajana“. Võib ka päris lihtsalt öelda ‘Tori Leht‘, ‘Tori Post‘, ‘Tori Uudised‘. ‘Tori Ühisleht‘ viitaks samuti senistele omavalitsustele, mille ühinemise järel luuakse nelja lehte asendav koondleht. Võibolla siis hoopis ‘Tori Koondleht‘ või ainult ‘Koondleht‘. Ei soovita ‘Tori Häälekandjat’. Viimane oleks kuidagi propagandistlik.

Urmas Saard

Samal teemal:

Sindi Sõnumid Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

 

 

 

Uue alguse ootuses

Raigo Paulberg: Pärnumaa laste laulupidu tuleb Sindist mujale suunata

Raigo Paulberg elab juba üle 30 aasta Sindis ja on arvatavalt seepärast üks parimaid linna elu tundjaid, seega ka arvestatav kohaliku kogukonna vajaduste mõistja ja esindaja suures Tori vallas. Seni Sindi linnavalitsuse koosseisus töötanud Paulberg jätkab teist kuud uues Tori vallavalitsuses.

Raigo Paulberg Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard
Raigo Paulberg Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Meie kohtumine toimus Sindi linnaraamatukogus, mis valmistas talle rõõmsa üllatuse, kui nägi laenutusosakonnas avatud harrastuspiltniku Helen Parmeni loodusfotode näitust. Helen on lisaks loodushuvile ka tõsiseltvõetav spordifotograaf, kes jäädvustanud Sindi sporti pika aja kestel. Paulberg on sama palju spordimees. Seepärast kandus esmane mõttevahetus ilma suurema sissejuhatuseta just spordile. Seda enam, et eile avanes selle talve esimene võimalus ka Sindi liuvälja jääl uisusamme harjutada.

Raigo Paulberg (R. P.): Sindi gümnaasiumi staadion vajab laiendamist. Võimalus on minna üle praeguse Tööstuse tänava. Uus tänav mööduks suuremaks ehitatavast staadionist väikese loogaga. Nii saaks jalgpallimuru viia normaalmõõtmetesse ja rajada ka eeskujuliku jooksuringi. Praegune asfaltkattega jooksurada on vist Eestis ainus. Staadioni jalgpallimuru ei vasta enam võistlusnõuetele. Varem toimunud rahvusvaheline noorte jalgpallivõistlus “Pärnu Summer Cup” tõi jalgpallurid ka Sinti mängima. Nüüd seda enam teha ei saa. Trenni võib teha.

Loe edasi: Raigo Paulberg: Pärnumaa laste laulupidu tuleb Sindist mujale suunata

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus valitud

Kujunduskonkursi lähteülesandeks oli võimalikult tabavalt visualiseerida järgmise festivali teema “Sajaga!”, mis on inspireeritud Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast ning peegeldab noort ja pulbitsevat energiat. Kõige paremini sai teema kujundusse valamisega hakkama Kristian Krisfeldt.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus
XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus

Eesti pärimusmuusika keskuse kodulehel ja Facebookis välja kuulutatud konkursile laekus 52 tööd 43 kujundajalt. Keskuse töötajatest moodustus žürii, mille arvamus läks esialgu lahku ja kolmel osavõtjal paluti oma kavandeid täiustada. Pärast lisaülesannete sooritamist jõuti üksmeelele, et tänavuse festivali tunnuskujunduse loob Kristian Kirsfeldt. Kolm tööd, autoriteks Kristi Kivestu, Valdek Alber ja Marju ning Margus Tammik, mille folgilik töössesuhtumine ning suurepärased ideed avaldasid komisjonile muljet ning saavad seetõttu eripreemia.

Võidutöö autor, kes on kujundanud ka 2013. Aasta Viljandi pärimusmuusika festivali “püha müristus” arvab, et tema töö paistis silma just äraspidise loogika tõttu. “Kui juba tigu liigub sajaga ja hõiskab rõõmust siis võib ette kujutada, mida kõik teised veel teevad! Minu jaoks ongi Viljandi ja folk need kaks märksõna, mis ka kõige aeglasema talveunest üles äratavad ja sajaga hullama panevad” rääkis Kristian Kirsfeldt enda kavandi inspiratsioonipuhangust.

Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja ja Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul on plakatis uudsust aga samas leidub ka äratuntavaid detaile, mida on komisjon igal aastal plakatites otsinud. “Vaba käega jooned, burdoonid ja lipud on alati meie festivali hästi kirjeldanud, seekordne värvilahendus samas on erakordne ja silmapaistev ning loomulikult meeldib kõigile idee teost, kes lausa vibreerides edasi kihutab endal maasika-tatoveering kaelal. See plakat on kõige paremas mõttes sajaga plakatlik!” rõõmustas festivali programmijuht.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 26.-29. juulil 2018. Festivali passid on müügil alates 1. detsembrist ja piletimüügipealiku Anu Rannu sõnul kulgeb müük heas tempos. “Esimesed kiiremad on oma passid kätte saanud ja seega on soodushinnaga passid otsas, hetkel on müügil passid hinnaga 85€. Samas on saadaval veel eriti hea hinnaga noortepassid, mis on mõeldud 13-26 aastastele õppivatele noortele ja päevapassid” sõnas Rannu.

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus valitud

Sindi liuväli on jälle uisutajate päralt

Tänaseks oli Sindi liuväli saanud juba sellise lihvi, et Sindi gümnaasiumi õpilased võisid tulla klasside kaupa jääle, kus kehalise kasvatuse õpetajate juhendamisel harjutati õigete sõiduvõtete harjutamist.

Sindi uus liuväli on nihutatud seltsimaja juurest rohkem Pärnu maantee poolsele küljele Foto Urmas Saard
Sindi uus liuväli on nihutatud seltsimaja juurest rohkem Pärnu maantee poolsele küljele. Foto: Urmas Saard

Möödunud nädala neljapäeval puhastasid Sindi kommunaali töötajad väljaku lumest ja reedel alustasid Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud päästjad Marek Aluste ning Marko Osols liuvälja katmist veega, mis nüüdseks on kiht kihilt külmunud jääga saavutanud esmavajaliku paksuse.

Mihail Šorin tuli oma kogemuste ja tööriistadega jääpinda töötlema eile. „Täna hommikul alustasin poole kuuest, homme hommikul tuleb samal ajal väljas olla, sest esimesed õpilased tulevad jääle juba veidi peale kaheksat.“ rääkis Mihail, kes soodsate talveolude korral juba mitukümmend aastat liuvälja hooldanud. Ta ei olnud päris rahul, et asfaldi külge külmunud puulehed jäid jää sisse ja näitas, et nendes kohtades on jää pudedam. Samas kiitis ta liuvälja uues asukohas, kuna aluspind pole enam nii kaldus, kui vahetult seltsimaja kõrval asuv väljak. Ka ei ole enam liuvälja kohal suure puu oksi, mille all jäi samuti jää pudedamaks.

Loe edasi: Sindi liuväli on jälle uisutajate päralt

Heldor Kääratsiga kohvilauas

„Sa pole nii vanagi,“ ütles Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam kahtlustavalt kuid rohkem siiski naljatleval toonil Heldor Kääratsile, kes teatas ajaloosõpradega kohvilauas vesteldes, et alustas kohtunikuna 68 aastat tagasi.

Heldor Käärats Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard
Heldor Käärats Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Täna kogunes tunnustatud spordiajaloo huvilise ja teeneka tõstespordikohtuniku Heldor Kääratsi kutsel Seljametsa muuseumisse seltskond inimesi, et õnnitleda kõrges eas vanahärrat ja kuulata huvitavaid pajatusi käidud eluteelt.

[pullquote]Hetkelise kõhkluse järel heitnud Jüri naabrimehe enda turjale ning jooksnud sakslaste pidevast tulest hoolimata üle pika Koiva jõe silla[/pullquote]„Sündisin samal aastal, kui Mikhail Mikhailovich Gromov püstitas kestuslennus tolle aja maailmarekordi, läbides üle 12 000 kilomeetri ja püsides ühtejärge 75 tundi õhus,“ jutustas Heldor Venemaa esimesest raskekaalu tõstjast, professorist ja NSV Liidu kangelasest, kelle kätt õnnestus tal suruda 40 aastat hiljem. Sportlase ja kohtunikuna sai Heldor palju reisida mööda omaaegset Nõukogudemaad ja kohtuda erinevate inimestega. „Valgevenes, Gomelis peeti 1974. a meistrivõistluseid, kui ühtäkki sattusin koos teistega pikalt looklevasse õnnitlejate järjekorda. Sain kätelda 24. veebruaril sündinud kuulsat meest.“

Loe edasi: Heldor Kääratsiga kohvilauas

Ilm ja loodus meie tegemistes aastal 2017

Jaan Viska,

Vigala

Oaga ühekõrgune. Suur protsent oasaagist jäi 2017. aastal ilmade tõttu koristama.
Oaga ühekõrgune. Suur protsent oasaagist jäi 2017. aastal ilmade tõttu koristama.

Enim meenutatakse eelmist suve, sest idast jäid soojad õhuvoolud tulemata, tuli leppida läänetuultega.

Kui täpselt on võimalik ilma ennustada? Või mida arvata ilmast inimeste tegemistes? See on midagi igapäevast aruteluks, sest ilmajutt on igavene.

Kui tihti kuuleme, eriti talve tulekul, et tee on muutunud liiklusohtlikuks! Kõigepealt algab teema nähtavusest ja udust, millest hoolimata ei jälgita sõidukiirust. Sügiskuudel novembris ja detsembris räägime ebameeldivast teekaaslasest vihmast. Eriti salakaval on must jää ehk kiilasjää. Viimati nimetatut leidub kohtades, kus õhuniiskus on suurem ja temperatuur madalam. Lumelobjakaga võib talv alata ja lõppeda kevadel.

Kokkuvõtvalt võib öelda: raske on pakkuda autojuhile, põllumehele, suvitajale, meremehele parajat, igati sobivat ja meelepärast ilma. Kuid õppigem käituma meile antud oludes. Minu tähelepanekud on varasemate kuude ilma kohta.

Klimaatiline talv algas Kirde-Eestis jaanuari algul. Sademete hulk ulatus poole normini. Veebruar paistis silma -21kraadise külma ja 8kraadise soojaga Võrus. 10. veebruari öösel kell kolm sai jälgitud osalist kuuvarjutust. Veebruar oli kõige sajusem talvekuu, samas kõige päikesepaistelisem. Päikest oli loomulikult kõige enam Roomassaares, kõige vähem Jõhvis.

Loe edasi: Ilm ja loodus meie tegemistes aastal 2017

Sadala kooli uhkuseks on raamatud ajakirjanduslegendi Valdo Pandi kogust

Valdo Pandile kuulunud raamatud Sadala koolis.
Valdo Pandile kuulunud raamatud Sadala koolis.

21. jaanuaril oli legendaarse raadio- ja teleajakirjaniku Valdo Pandi  (21. jaanuar 1928 Valgjärve vald -30. juuli 1976 Tallinn) 90. sünniaastapäev. Aastail 1938-1941 õppis Pant Jõgevamaal Jõgeva vallas paiknevas Sadala algkoolis. Eesti ringhäälingumuuseum on sellele koolile kinkinud väärika osa Valdo Pandi raamatukogust.

Õpetaja Angela Saksing märkis, et Sadala koolis on olemas V. Pandi arhiiv, mille Eesti Rahvusringhäälingu muuseum annetas neile 2001. aastal. Sinna kuulub 148 raamatut: osa neist on reisiraamatud, osa kuuluvad kirjandusklassika valdkonda (näiteks Balzac, Tolstoi).

Kunagise Eesti Televisiooni programmidirektori, Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi looja Voldemar Lindströmi sõnul pärinevad raamatud Valdo Pandi töötoast.

„Otsustasime need Sadala koolile kinkida pärast seda, kui Valdo Pandi lesk Elsa Pant haigestus ja pidi korteri maha müüma,” lausus ta.

Angela Saksing ütles, et Sadala koolil on olemas koopia Valdo Pandile antud kiituskirjast kooli lõpetamise puhul. Samuti on ta õppetulemused kirja pandud ka õppenõukogu protokolliraamatusse

„Kindlasti on tulevane teletäht ka mõne kooli arhiivis oleva pildi peal. Tema äratundmine on veel ees,” ütles koduloohuviline õpetaja. Loe edasi: Sadala kooli uhkuseks on raamatud ajakirjanduslegendi Valdo Pandi kogust

Pildigalerii: kahe kassi lugu

Rikkalikult kaetud lindude toidulaud, hulkuv tänavakass ja koduse hoolitsusega ümbritsetud Arnold panid pisut mõtisklema.

Hulkurkass lindude toidulaual Foto Urmas Saard

Arnold on tubane kass. Harva, kui ta erilisi turva abinõusid rakendades viivuks õue lastakse. Enamik aega on tal täielik vabadus lustida sooja kodu muretust, toidulauda, mängumaad, põõnamist. On see tema jaoks võimalikult hubaseks muudetud vangipõli või lihtsalt piiratud vabadusega heaolu, millega kaasnevad mõnede unistuste täitumata jäämised? Arnold väljendab aegajalt soovi õues takseerida, aga enamasti tuleb tal leppida avatud akna vahelt õue piilumisega.

Samas on pidevalt keegi võõras kass luusimas Arnoldi akende taga. Ta on inimeste suhtes üsna kartmatu ja võimaluse korral poetaks uksevahelt ennastki eeskotta. Eriti siis, kui jääkaane all jääb joogivesi kättesaamatuks ja kõhusopis valitseb näljatunne. Nii ta noolib kõrguses rippuva lindude toidulaua kohal ja üritab tihastele pandud rasvapallidest midagi kätte saada.

Hulkurkass lindude toidulaual. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pildigalerii: kahe kassi lugu

Miinuskraadides õhk lubas hakata Sindis liuvälja rajama

Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud päästjad Marek Aluste ja Marko Osols alustasid täna õhtul Sindi seltsimaja lähedal uut liuvälja veega katma.

Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud päästjad valavad Sindi seltsimaja juures liuväljale jääd Foto Urmas Saard
Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud päästjad valavad Sindi seltsimaja juures liuväljale jääd. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindis on väga palju aastaid seda tööd edukalt teinud Mihail Šorin, kelle kogemusi oskavad uisutajad hinnata.[/pullquote]Sindi Kommunaali juhataja Heli Ruus ütles, et puhastasid mullu sügisel asfalteeritud platsi lumest. Talvel liuväljaks sobiva platsi mõõtmed on 30 X 17 meetrit. Lumest tekitati vee äravoolamist takistav sein, aga värske ja kohev lumi veele niisama lihtsalt tõkendit ei tekita. Seepärast pihustati esmalt vett lumisele servale, et lumi jäisemaks külmuks. Vettpihustava püstoliga vooliku õlal hoidmine nõuab head füüsilist ettevalmistust. Õlale suruv raskus on võrreldav rohkem kui tsemendikoti kaaluga. Lisaks sellele oleneb lihaste pingutus ka veesurvest. Kui pump täisvõimsusel töötab, võib libeda jalgealuse korral ka kergesti pikali lennata. Aga Marek Aluste ja Marko Osols ei ole papist mehed.

Loe edasi: Miinuskraadides õhk lubas hakata Sindis liuvälja rajama

Raplamaa kandlepäevale koguneb 90 kandlemängijat

Laupäeval, 20. jaanuaril toimub Raplamaal, Tohisoo mõisas Raplamaa XI Kandlepäev, mis toob kokku 90 suurt ja väikest kandlemängijat üle maakonna ja mujalt Eestist. Päev lõpeb kell 15.00 algava kontsertiga.

Väikesed kandlemängijad Foto Rait Pihlap
Foto: Rait Pihlap

Kandlepäeval toimuvad õpilastele meeleolukad õpitoad ja õpetajatele pedagoogiline õpituba Kadri Lepassoniga.

Lisaks väiksematele õpitubadele toimub Rahvatantsulabor, kus Kadri Lepasson räägib, kuidas tantsuks mängida ning kuidas tantse õpetada ja suures ringis ühislugusid mängides anda ja luua võimsat ühistunnet.

Kandlepäeva lõpetaval kontserdil esinevad kõik osalejad ja õpetajad, oodatud on kõik huvilised.

Tänavune kandlepäev toimub üheteistkümnendat korda ja eesmärgiks on tuua kokku Raplamaa kandlemängijad nii õpetajate kui õpilaste tasandil, õppida ühist repertuaari ning luua tihedamat koostöövõrgustikku.

Kandlepäeva korraldab MTÜ Kandlekoda, mis tegeleb erinevate pärimusmuusika-alaste laagrite, kursuste, õppepäevade korraldamise ja väikekannelde ning kromaatiliste kannelde valmistamisega.

Raplamaa XI Kandlepäeva toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.

Margit Kuhi

Peeter Luksepale mõeldes

„Sajandivanuseks saav Eesti Vabariik on rohkem kui poole oma ajaloost osutanud vastupanu võõrale võimule – iialgi alistumata. Ühtviisi oluline oli vastupanu relv käes kodumaa metsades ja vastupanu paguluses sinimustvalge lipp käes,“ ütleb Trivimi Velliste, kes meenutab täna Stockholmi välisvõitluse olulise keskusena.

Peeter Luksep 2008 a Pärnus Foto Urmas Saard
Peeter Luksep 2008. a. Pärnus. Foto: Urmas Saard

Velliste hinnangul oli suur poliitiline mõju sealsel Norrmalmstorgil 79 järjestikusel esmaspäeval – märtsist 1990 kuni septembrini 1991 – aset leidnud meeleavaldusel, mil järelejätmatult nõuti vabadust Eestile, Lätile ja Leedule.

[pullquote]Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses[/pullquote]„Peeter Luksep, Rootsi eestlaste juht, oli koos oma nimekate poliitiliste sõpradega nende rahvakogunemiste peamisi eestvedajaid. Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses. Tema säras sisemiselt,“ leiab Velliste.

Pro Patria Instituut korraldab 27. jaanuaril Rahvusraamatukogu suures saalis Peeter Luksepa (29.01.1955 Stockholm – 8.09.2015 Stockholm) mälestuseks rahvusvahelise konverentsi. Konverents toimub koostöös Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo ja Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskusega. Kohale tulevad Peetri sõbrad ja võitluskaaslased nii Eestist kui välismaalt. Konverents püüab ehitada silda demokraatia eest võitlejate ning tänaste kriisikollete vahele.

Loe edasi: Peeter Luksepale mõeldes