Möödunud sajandi alguses kujunema hakanud tava toob jõulude ajal suurel hulgal inimesi kalmistutele, et läita tillukesed tulukesed oma lähedaste kalmudel. Sarnaselt paljude teiste surnuaedadega valgustas küünlasära ka Pärnu Metsakalmistul jõuluööd.
[pullquote]kalmudel vilkuvad tulukesed annavad tunnistust sellest, et eestlased peavad oma eelkäijate mälestust kalliks[/pullquote]Jõululaupäeval süüdatud küünlad ja laternad põlesid kaunilt veel esimese jõulupüha õhtu saabudeski. Suuremad küünlad ei kustu järgmisel ja ülejärgmiselgi ööpäeval. Küünlaid süüdatakse ühel platsil ikka hulgi. Küünlad pole üksnes valged. Näeb punaseid, rohelisi ja muudes värvides leeke. Kuigi täna liikus inimesi kalmistul oluliselt vähem ja sõidukidki ei ummistanud enam parklat, võis kalmistu teedel ikkagi näha tavapärasest rohkem jalutajaid. Silma hakkasid noorte seltskonnad. Lahkunuid tulevad mälestama lapsed, lapselapsed, lapselapselapsed, sugulased, sõbrad, tuttavad, majanaabrid. Ei mälestata üksnes lähedasi. Kui küll küünal jäetakse panemata, peatutakse siiski ka eluajal austust ja tuntust kogunud inimeste kalmude juures.
Pärnu Metsakalmistu võeti kasutusele suhteliselt hiljuti, eelmise sajandi keskpaigas ja sealgi on juba leidnud oma rahupaiga terve hulk kultuuriinimesi ja avaliku elu tegelasi. Teadlikult sai seisatatud Peeter Pätsi hauatähise juures ja meenutatud, et Eesti esimese presidendi vend oli Kaitseliidu asutajaid, Eesti looduskaitse ja riikliku metsamajanduse alusepanija ning loomaaia rajaja.
Alles see oli, kui 2013. a novembris jäeti hüvasti Eduard Rajariga, kes oli üks muinsuskaitseliikumise rahvusliku joone rajajaid, kelle lahkumine jättis Pärnumaale maha märgilise tähendusega jälje.
Samale kalmistule on sängitatud vene keeles kirjutanud juudi luuletaja ja tõlkija David Samoilov. Ka
kirjamees Aristarch Sinkel, kes kirjutas sketše Pärnu kaubandustöötajate näiteringile, ilmutas ajaloolise romaani “Musta risti ikke all” ja “Mõõgaga mõõdetud maa”.
Õhtuhämaruses või ööpimeduses kalmudel vilkuvad tulukesed annavad tunnistust sellest, et eestlased peavad oma eelkäijate mälestust kalliks.
Kõige pimedamal hinge- ja jõulukuu ajal võtab kalmistu valgus meie rahva oma lummusesse, tipnedes hingedepäeva, jõululaupäeva ja vana-aastaõhtu küünlavalgusega pea kõigil haudadel.
Urmas Saard