Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2017
E T K N R L P
« nov   jaan »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Kolm aastakümmet Eesti Muinsuskaitse Seltsi

12. detsembril 1987 asutati Tallinnas Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu hoones Eesti Muinsuskaitse Selts. See paik on tundmatuseni muutunud, seal kõrgub tumedast klaasist ja betoonist Euroopa Liidu Maja. Täpselt kolmkümmend aastat hiljem eemaldasid EMSi auesimees Trivimi Velliste ja esimees Peep Pillak uues hoones katte tahvlilt, mis teatab seltsi sünnist selles asukohas.

Tallinnas, Rävala 4 hoones avatud mälestustahvel

Tallinnas, Rävala 4 hoones avatud mälestustahvel

Toonasel asutaval kogul Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) esimeseks esimeheks valitud Trivimi Velliste tegi linnulennulise ülevaate muinsuskaitseliikumise kõrghetkedest. Ta meenutas, kuidas muinsuskaitseklubide esimesel kokkutulekul Jüris oktoobris 1986 kohalikud memmed olid ehmunud, et linna untsantsakad on tulnud nende kirikuaeda korrastama. Kuidas Tallinna Kinomaja kokkutulekul veebruaris 1987 lehvis esmakordselt avalikult „ärkamisaja vaim“. Kuidas Keila kokkutulekut sama aasta aprillis alustati Hortus Musicu kontserdiga kirikus. Nõukogude ajal olid kirikuhooned üksnes koguduste tarbeks. Ilmalik üritus keskaegses pühakojas oli lubatu ja lubamatu piiri kompamine.

Viimane suurem kokkutulek enne asutavat kogu pidi toimuma septembris Tarvastus. Et aga Pärnu Muinsuskaitse Seltsi eestvedaja Tiit Madisson korraldas võimude silmis kurikuulsa Hirvepargi meeleavalduse 23. augustil 1987, siis oli „muinsuskaitse“ ühtäkki muutunud ebasoovitavaks ja koguni ohtlikuks. Tarvastu kokkutulek keelati ära. Mustla väikelinn oli tulvil Nõukogude eriteenistuse agente ja kohalik rahvas piilus ehmunult kardinate vahelt.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi teke tõi ühiskonnas kaasa murrangu. Asutaval kogul valiti salajasel hääletusel – ennekuulmatu valimistoiming! – vägagi teovõimeline volikogu, mis hakkas ellu viima EMSi eesmärke, allumata Kommunistliku Partei tahtele. Aprillis 1988, Tartu muinsuskaitsepäevadel, toodi tänavaile sinimustvalged lipud. Vähem kui aasta hiljem algas samuti kihelkondlikul põhimõttel Eesti kodanike komiteede liikumine, mis päädis Eesti Kongressi valimisega.

Velliste rõhutas, et muinsuskaitseliikumise lipukiri oli – muinsuste muinsus, mis tuleb igal juhul taastada, on oma riik. Ilma selleta pole suurt lootust ka ülejäänud muinsustel. Muinsuskaitse seltsist kasvas välja palju ühinguid, aga ka erakondi. Eesti vabanemisega, saavutas EMS oma suure eesmärgi, ent pikk teekond kestab. Eredaks näiteks on suurt rahvusvahelist huvi pälvinud Tallinna Patarei, mille päästmist tulevastele põlvedele peab Eesti Muinsuskaitse Selts oma auasjaks.

Samal päeval avati EMSi ruumides Pikk 46 seltsi kunagise esimehe ja Eesti esiheraldiku Priit Herodese isikunäitus. Väljapanek annab hea ülevaate kunstniku aastakümnete pikkusest loomingust heraldika vallas. P. Herodes on loonud vapid lugematule arvule Eesti ühingutele, seltsidele, riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, maakondadele. Eriti tuleb esile tõsta tema loomingut mitmesugustele kultuuriseltsidele (ka näiteks juudi, armeenia jt), samuti erinevatele usuühingutele. Omaette suure valdkonna Priit Herodese loomingus moodustavad kaitseväele, kaitseliidule, politseile, piirivalvele jt kavandatud heraldika. Väljapanekus on ka Pärnu linnavolikogu esimehe ametiketi kavand.

Urmas Saard

Samal teemal:

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals Foto Urmas Saard

 

 

 

Hando Runnel: muinsuskaitse liikumine on mäletamine, hool, kunst ja ka julgus

Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30 sünnipäeva Foto Urmas Saard

 

 

 

Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 30. sünnipäeva ja avab mälestustahvli

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard

 

 

 

Keilas meenutatakse muinsuskaitseklubide kolmandat kogunemist

Comments are closed.