Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2017
E T K N R L P
« nov    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

PERH kardioloog-ülemarst professor Toivo Laks kirjutab enimlevinud diabeeditüübist, mis ohustab aina rohkem ja rohkem eestlasi.diabetes-blood-sugar-diabetic-medicine-46173
2. tüübi diabeet on kõige levinum diabeedi vorm, mis tavaliselt avaldub täiskasvanutel. Levimus Eesti täiskasvanute hulgas on 7-9%. Suures osas loetakse seda diabeedi varianti ennetatavaks, kuid sellele vaatamata on 2. tüübi diabeet üheks olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mis on samas ka diabeedihaigete (kellel on mitmekordselt kõrgem kardio- ja tserebrovaskulaarhaiguste tüsistuste oht kui tavaelanikel) hulgas esimeseks surma põhjustajaks. Kahel kolmandikul ägeda koronaarhaigusega (südameinfarkt, ebastabiilne stenokardia) hospitaliseeritud haigetest on väljendunud diabeet või glükoosi tolerantsuse häire.

Diabeet on esimene ja ainus mittenakkuslik haigus, mida ÜRO on seni 21. sajandi epideemiana tunnistanud. 2014. aastal elas kogu maailmas ligi 422 miljonit diabeedihaiget täiskasvanut. Just seetõttu on diabeet muutunud oluliseks rahvatervise küsimuseks, mille maailmas juhtrolli omavad asutused on seadnud prioriteediks. Nii diabeedijuhtumite arv kui selle esinemine on viimastel kümnenditel pidevalt tõusnud ning kasvab kõige kiiremini madala ja keskmise sissetulekutega riikides.

2. tüübi diabeedi arenguteguriteks võib nimetada mitmeid olulisi põhjuseid – liigne kehakaal, füüsiline passiivsus ja kehv toitumine. Samuti võivad seda mõjutada rahvus, diabeedi esinemine perekonnas, varasem rasedusdiabeet ja kõrgem iga. Diabeedi tunnused arenevad välja väga aeglaselt ja sageli varjatult. Mõned neist ilmnevad alles mitmekümne aasta pärast. Seetõttu on neid keeruline tuvastada ja nad ei ärata pikka aega kahtlust. „Diabeedi sümptomid on mittespetsiifilised. Patsiendid ei arva, et neil võiks olla suhkurtõbi, sest keegi nende perekonnast ei ole olnud haige, samuti ei tunne nad kedagi, kellel oleks diabeet. Peaaegu pooled haigusjuhtumitest avastatakse juhuslikult analüüside alusel või mõne muu haiguse ägenemisel,“ selgitab PERH kardioloog-ülemarst prof Toivo Laks.

Kuigi seda haigust peetakse pigem täiskasvanute omaks, on patsientide vanus 2. tüübi diabeedi väljakujunemisel märkimisväärselt alanenud, levides üha enam nn noorte täiskasvanute ja isegi nooruki hulgas. Diabeet on tõsine krooniline haigus, mis tekib juhul, kui pankreas ei tooda piisavalt insuliini või kui keha ei suuda tõhusalt insuliini kasutada. Pikaaegne kõrge veresuhkru tase kahjustab veresooni, mis soodustab eluohtlikke kardiovaskulaarseid tüsistusi (insult, infarkt, gangreen). „Ka sellisel juhul, kui patsienti ravitakse adekvaatselt kõrget vererõhku ja kolesterooli alandavate ravimitega, on suhkruhaigetel oluliselt  tõusnud risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. Selle tulemusena on südamehaigusega diabeedihaigete eluiga keskmiselt  lühem. Näiteks võib kolme kardiometaboolse riskiteguriga (diabeet, hüpertensioon, hüperkolesteroleemia) 40.-aastase inimese keskmine eluiga olla isegi üle paarikümne aasta lühem,“ lisab prof Toivo Laks

„2. tüübi diabeediga patsiendid vajavad  erialadevahelist lähenemist, mis tähendab kardioloogi ja diabetoloogi/endokrinoloogi  tihedat koostööd. Taoliste patsientide ravi on kombineeritud  nii diabeedi kui ka südamehaiguste aspektist, mis peab arvestama potentsiaalset kardiovaskulaarset riski,“ veenab dr Toivo Laks

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>