Neljapäeval, 2. novembril toimus Pärnu-Jaagupi raamatukogus kohalike kodu-uurijate ja raamatusõprade kohtumine Petserimaa kirjaniku, luuletaja ja tõlkija Ilmar Vananurmega. Üritusele eelnes hingedepäevale kohane kalmistukülastus ja vabadussambal küünla süütamine Ilmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud 94 sõduri mälestuseks.
Nende hulgast viis sõjameest hukkusid Petserimaa vabastamisel. Järgnes sõit alevis kasvava muistse hiiepuu Riinu juurde, kus mullu 11. Juunil toimus Flora kammerkoori osavõtul vabaõhuteenistus Eesti terviklikkuse ja Petserimaa ning Eesti Ingerimaa toetuseks. Mõlemal puhul tehti hingedepäeval pilte kirjanikuga ja ikka koos Petseri maakonna leelot sümboliseeriva kandlega lipuga.
[pullquote]Ka keskaegsed kastelltüüpi ristkülikukujuliselt paiknenud ringmüüriga kivilinnused olid sama põhiplaaniga.[/pullquote]Veel hiljuti oli alevi surnuaiaesise Pärnu mnt 51 maja omanikuks Ivan Lilleorg. Nende perekond oli õigeusklik ja pärit kas Seto- või Ingerimaalt. Neile perekonnanimede panemise käsiraamat „15000 uut sugunime“ (Tartu, 1921) seda perekonnanime ei sisalda, kuid see sarnaneb nende eestipärase moodustamise põhimõtetele küll. Lilleoru maja ja abihoonete paigutus järgis täpselt ajalooraamatutest loetud Petserimaa kindlustalude kirjeldust – hoonestusega piiratud kinnine siseõu ja hirmkõrge värav. Ka keskaegsed kastelltüüpi ristkülikukujuliselt paiknenud ringmüüriga kivilinnused olid sama põhiplaaniga.
Kirjanduslikust kohtumispaigast, Pärnu-Jaagupi raamatukogu ja laste muusikakooli hoonest Üle tänava kõrgub kolmekorruseline endine kesk-, praegune põhikooli maja. See on ehitatud kunagise tüüpprojekti järgi, mis sarnaneb tänase külalise Ilmar Vananurme kodukoha Meremäe koolimajale, aga väliselt tuletab see pisut meelde ka Võrus Kreutzwaldi nim. Keskkooli hoonet. Just seal sai kirjanik küpsustunnistuse.
Ilmari kodumaakond on meile kauge ja peaaegu tundmatu, aga sidemed selle paljukannatanud paikkonnaga on meil siiski olemas. Äsja kõneldud hiiepuu juures moodustati 1846. aastal Uduvere õigeusu kogudus. Seal on preestritena teeninud mitu põlvkonda Bezanitski perekonna esindajaid, kes pärinesid tsaariaegse Petserimaa Pankjavitsa vallast. Näiteks aastatel 1888-1907 ametis olnud preester Vassili Bezanitski ajas oma autoriteedi ja keisrile saadetud telegrammiga nurja karistussalklaste kurja plaani 1905. aasta mõisapõletamistega seotud isikute ihunuhtluse andmise vana kalendri järgi pühapäeval, 1.jaanuaril 1906. Ta suutis keeldu põhjendada usulise hingamispäeva teotusena ja see mõjus.
Kui sõjajärgsel ajal tõstsid relva nõukogude korra vastu metsavennad ja üle-Eestiliselt seda juhtinud Relvastatud Võitluse Liidu staabipunker asus Pärnu-Jaagupi lähedal, siis oli seal ametis sidemehena 1921. aastal Petserimaal sündinud Viktor Rumjantsev. Hüüd- ja varjunime Rumm ja Romm all oli ta kogu Pärnumaal laialt tuntud nagu talle lähedane relvavend Hirmus Antski. Tänaseni on teada Viktori loodud metsavendade laul. Ta hukkus punkrilahingus 27. veebruaril 1949. See lahingupaik on Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi poolt 1994. aastal väärika mälestuskiviga tähistatud. Peaaegu kolmkümmend aastat (1938-1966) hoolitses meie kihelkonnas Kergu ja Pärnu-Jaagupi rahva tervise eest apteeker Rudolf Näks, kes oli sündinud 1894. aastal Petseris.
Kui asusime kuulama Ilmarit, püüdsime end seada olukorda, milles on sunnitud elama petserimaalased. Me kujutasime oma kihelkonda kui Petseri maakonda ja püüdsime sinna vedada kontrolljoont kirdest edelasse kusagilt Kõnnu ja Kaisma vahelt üle Pööravere, Kaelase, Langermaa, Vahenurme, Sepaküla otse Lavassaare järve. Kõik, mis on põhjapool, on Eesti Petserimaa, kõik, mis on lõunapool koos Pärnu-Jaagupi alevi ehk Petseriga, on Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud ja annekteeritud. Elame siis Jaagupis nii, et seame koolides sisse venekeelse õpetuse, kirikutes venekeelse jumalateenistuse, vallamajas venekeelse asjaajamise, raamatukogudesse tuleb trükisõna otse Moskvast Knigtorgi vahendusel ja meile langeb osaks kõige puhtakujulisem etniline puhastus.
Kui kontrolljoonetagused soovivad Jaagupisse kalmudele või kirikupühade ajal jumalakotta tulla, siis ärgu nad unustagu Tallinnast Pikalt tänavalt viisasid võtmast. Kui teil tuleb pähe oma majade ja maade, metsade ja kalavete eest hüvitust küsida, siis võib juhtuda, et näete viisast und. Niisugune ongi tänane Petserimaa, kus eestlastel on elu võimatuks tehtud, aga see ei näi meie riigiisasid ega –emasid häirivat. Otse vastupidi. Paari äpardunud poliitiku juhtimisel raiume pidevalt nn. uue piirilepingu sõlmimise vajadust ja selle äärmist kasulikkust Eesti riigile ja rahvale. Üksnes kirjeldus sellest ajab hirmu nahka, aga selles elavad petserimaalased juba 73 aastat.
Nüüd aga asjale lähemale . Kuna kohtumine kujutas endast ka kohaliku kodu-uurimise ringi koosolekut, siis kuulati esmalt ära naabrusest Ertsma küla Liiva talu peremehe Heiti Tõnissoni lugu. Ta oli kohaliku 7-klassilise kooli 1949. aasta lennu lõpetaja ja ühtlasi sama aasta 27. veebruaril koduküla lähedal punkrilahingu ja kohe järgnenud märtsiküüditamise kaasaegne. Kutsevalik viis ta Tihemetsa tehnikumi, aga osavõtu eest koolinoorte põrandaaluse organisatsiooni tegevusest, saadeti ta Siberi vangilaagrisse.“Karm, kuid õiglane“ nõukogude kohus mõistis talle nagu ikka 25 pluss viis, aga ta pääses neljaga. 9. jaanuaril 1977, kui pidanuks täis saama karistusaeg, tuletas ta koos Jaagupi muusikasõpradega meelde „Patarei valssi“. Selle kandis kirjanduslikul kohtumisel akordionimängu saatel ette abielupaar Helvi ja Avo Kruusa.
Kohtumisõhtu teinegi külaline, kirjanik, luuletaja ja tõlkija Ilmar Vananurm on pärit Liiva talust, aga see asub Petserimaa Meremäe valla Hilana külas. 1944. aastal tehtud piirimuudatused puudutavad valusalt iga petserimaalast. Kohaliku transpordi korraldamatus ei lubanud tal käia ei kodukohas Meremäe, ega ka Petseri Keskkoolis, vaid hoopis Võrus Kreutzwaldi nime kandvas koolis. Tema haridustee jätkus Tartu ja Vilniuse ülikoolis. Elu on möödunud ajakirjanikuna, luuletajana, tõlkijana, Petserimaa tutvustajana ja muusika- ning laulumehena. Kõigest sellest rääkis ta ise, luges oma luuletusi, mängis lõõtspilli ja laulis, kõlas omaloominguline „Petseri valss“.
Et sellele päevale langes kohaliku luuleharrastaja ja kirjandussõbra Aili-Maire Liiveti ümmargune juubel, ei jäetud seda tähele panemata. Raamatusõbrad said ka teada, et lähitulevikus on oodata kolme siitkandi trükise ilmumist – Sergei Seelandi „Uduvere läbi sajandite“ ja Pärnu-Jaagupi üliõpilasseltsi ning Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi ajalugu. Ühtlasi võeti teadmiseks, et jaaguplaste poolt Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu väljaantava biograafika stipendiumi pälvib 10. detsembril biograafialeksikon „Soomepoiste elulood“. See sisaldab ka Jaagupi kihelkonnaga seotud 23 sõjameest. Sama stipendiumi heaks toimus heategev taaskasutusloterii, millelt laekus 75 eurot!Eesti biograafika stipendiumi heaks on võimalik teha annetust Eesti Rahvuskultuuri Fondi kontole EE672200221001101347. Ükski summa pole väike. Suur tänu kõigile!
Abipalve lugejatele. Kui keegi oskab mind kokku viia Viktor Rumjantsevi sugulastega või kui keegi teab midagi rohkemat Viktori elukäigust, siis palun sellest teada anda kas meiliaadressil Aldo.Kals@mail,ee või telefonil 56 908 945 või kirja teel Kalda tee 14-63, Tartu 50703.
Aldo Kals