Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt   dets »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Tänasel Eesti riikliku enesemääratlemise sajandal aastapäeval pühitseti Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. Pikal keskelt murdunud lainet kujutavale mälestusmärgile on kirjutatud nimed: Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson.

Kenotaaf üheksale riigivanemale Foto Urmas Saard

Kenotaaf üheksale riigivanemale. Foto: Urmas Saard

„Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni valusam hoop Eesti Vabariigi pihta tabas eeskätt selle poliitilist ja vaimset eliiti, omariikluse aate kandjaid. Lühikese aja jooksul vahistati ja hukati suurem osa silmapaistvaid Eesti riigi- ja avaliku elu tegelasi, sealhulgas kõik kunagised riigivanemad-valitsusjuhid,“ kirjutatakse 2013. a avaldatud hauata riigivanemate kenotaafi ideekonkursi võistlustöid tutvustavas vihikus. „Eriti traagilise alatooni loob asajolu, et mõnel juhul pole teada isegi mitte hukkamise aeg ja koht, matmispaigast rääkimata.“

„Ja olgu ikka veel rõhutatud, ilma proua Elle Leesita ei oleks me täna siin!“

Metsakalmistu igihaljaste mändide all viibisid tähtsal ajahetkel Vabariigi President, riigikogu esimees, Vabariigi Valitsuse liikmed, vaimulikud, kõrged ametikandjad, külalised väljapoolt Eestit ja kaasmaalased.

Vabariigi President Kersti Kaljulaid tuletas meelde, et kõik nad arreteeriti NKVD poolt ja kõik nad hukkusid totalitaarse võõrvõimu käe läbi. „Kes lasti maha juba Tallinnas, kes mõrvati või suri GULAG-is või kelle täpne saatus on senini teadmata.“ President ei kahelnud, et nad kõik olid sada aastat tagasi ühel või teisel moel tegevad iseseisva Eesti riigi loomise juures ning kujundasid hiljem oma tööga meie riigi elu. „Nende arvamused riigi tulevikust ja ülesehitusest võisid olla küll väga erinevad ning kutsusid esile omavahelisi teravaid vaidlusi, kuid kõigi nende tegevuse eesmärk ja tuum oli üks – iseseisev Eesti Vabariik,“ kinnitas Kaljulaid.

Presidendi sõnul kandis sama eesmärki ka Heinrich Marga tegevus. Pea 40 aastat töötas ta eksiilvalitsuses Eesti riigi taastamise nimel ja võis viimase peaministrina presidendi ülesannetes anda taas vabas Tallinnas oma volitused üle uuele põhiseaduslikule riigipeale.

Presidendi sõnavõtu järel pühitsesid hauatähist Eesti Kirikute Nõukogu esimees ja EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder ning EAÕK ülempreester Aleksander Sarapik.

Järgnes pärgade asetamine. Esimesena tõi pärja Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Veel asetasid pärja Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Vabariigi Valitsuse nimel justiitsminister Urmas Reinsalu, Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste ja paljud teised. Laulis Eesti Filharmoonia kammerkoor.

Algas Eesti iseolemine

„Tänane päev sada aastat tagasi sisaldas hetke, mis oli ainulaadne, kordumatu ja igavikuline – selle mõju kestab tänaseni. Eesti rahvas muutus sel päeval ajaloo objektist – ajaloo subjektiks. Algas Eesti iseolemine,“ ütles Trivimi Velliste, kes võttis sõna pikema kõnega. Ta nimetas kõiki üheksat meie iseolemise loojaks. „Neid kõiki ühendas elu jooksul pühendumus oma rahvale. Ent nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald.“

Velliste nimetas neist kõige esimesena Jaan Tõnissoni, kelle 150. sünnipäeva pühitsetakse järgmise aasta jõulukuul. Tõnisson oli legend juba oma elu ajal. „Eesti ajalookirjutus on võtnud kasutusele väljendi – „kaks suurt“. Need kaks suurt Eesti riigi rajajat ja ehitajat olid sageli omavahel eri meelt, aga mõlemad seisid koos ja kindlalt sinimustvalge lipu all. Saatuse tahtel on nad nüüd jälle koos – nende hauatähised on kõrvuti.“

Nüüd on hauatähis ka ülejäänud kaheksal, teiste hulgas Eesti Iseseisvuse Manifesti põhiautoril Juhan Kukel, aga ka Heinrich Margal, kelle tuhk puistati igasse ilmakaarde.

Elle Lees (pildil) algatas mõtte luua hauatähis nendele riigivanematele, kelle haua olemasolust me mitte midagi ei tea Foto Urmas Saard

Elle Lees (pildil) algatas mõtte luua hauatähis nendele riigivanematele, kelle haua olemasolust me mitte midagi ei tea. Foto: Urmas Saard

„Konstantin Pätsi Muuseumi rajaja ning väsimatu hing – proua Elle Lees algatas mõtte luua hauatähis nendele riigivanematele, kelle haua olemasolust me mitte midagi ei tea. Viis aastat tagasi avaldas sellele mõttele toetust riigisekretär Heiki Loot, kellega Konstantin Pätsi Muuseumil on alati olnud suurepärane koostöö,“ lausus Velliste südamlikud tänusõnad neile inimestele, kelle innukust järgivalt kuulutas Pätsi muuseum  Riigikantselei majanduslikul toel välja kenotaafi kavandivõistluse. „Võidutöö „Laine“ autorid Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann tunnevad kindlasti oma töö üle suurt uhkust. Aga ma usun, et samasugust uhkust tunnevad ka selle taiese teostajad Risto Tali Eesti Kunstiakadeemiast ja Rait Siska ning Ivo Tšetõrkin ühingust Porta Longi Montis. Me oleme nii kavandajaile kui teostajaile ülimalt tänulikud! Nad on loonud uue silmapaistva maamärgi meie mälumaastikul,“ kiitis Velliste peamisi tegijaid. „Ja olgu ikka veel rõhutatud, ilma proua Elle Leesita ei oleks me täna siin!“

Pöördudes kallite kaasmaalaste poole toonitas Velliste astumist justkui uude aegruumi, riigi suure sünnipäeva kõrgaega. „Olgu tänatud Vabariigi President proua Kersti Kaljulaid, kelle kohalolek ja sõnum andsid sellele päevale ja sellele sündmusele erilise tähenduse ja sära!“

Ta tänas annetajaid, s. h. Viljandi valda ja juhtis tähelepanu sellele, et viis meest nendest üheksast sündisid Viljandimaal. „Olgu tänatud peapiiskop emeeritus Andres Põder ja ülempreester Aleksander Sarapik! Palju tänu Toomas Kihole ja Margus Kasterpalule Riigikantseleist ning Erki Holmbergile Vabariigi Presidendi Kantseleist!“

Kõnet lõpetades pöördus ta kõigi mäletajate ja mälestajate poole sooviga, et mitte iialgi ei rohtuks Eesti rahva rada sellele auväärsele künkale! „Kõlagu siin eesti keel ka saja ja tuhande aasta pärast!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal Foto kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist

 

 

 

Üheksa Eesti riigivanemat saavad kenotaafi

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>