Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt   dets »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak rääkis Sindi ajalooklubis sõjaajaloolise pärandi ühistest jälgedest Lätis ja Eestis.

Tiina Tojak Sindi ajalooklubis Foto Urmas Saard

Tiina Tojak Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Kolmapäeva õhtul toimunud jututuba oli üks väga paljudest sündmustest, mis lõppeva Läti nädala raames Pärnumaal aset leidsid. Sisuliselt oli tegemist järjega Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu (ESHL) ja Läti Vennashaudade Komitee koostööprojektile “Ühist ajalugu taaselustades” (vaata ka siit ja siit, siit, siit, siit, siit), mida viidi läbi 15- kuni 20-aastastele eesti ja läti noortest koosnevas laagris aastatel 2014 ja 2015.

Hakatuseks tutvustas Tiina Tojak ESHL tegevust. Tojak ise on olnud tegevdirektor liidu asutamisest saadik. ESHL asutati Kaitseministeeriumi valitsemisalas 1993. a 21. augustil Pärnu raekojas. Asutajateks olid Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Metsavendade Liit ja paljud teised kodanikeühendused, samuti üksikisikud. Esimene ESHL president oli Ali Rza-Kulijev. Järgnevalt olid selles ametis Jaak Pihlak, Hannes Walter, Küllo Arjakas, Meelis Kivi ja alates aastast 2011 jätkab Meelis Pääbo.

Sarnane ühendus on ka lõunanaabritel. Aga Läti Vennashaudade Komitee (Brāļu kapu komiteja) loodi juba aastal 1919 ja taasasutati 1987. a Riias. Ühiselt lätlastega on korrastatud Lätis palju Vabadussõjas langenud eestlastele püstitatud mälestusmärke. Näiteks Strenčis asuv kapten Anton Irve mälestusmärk, mille korrastamises on osalenud ka Pärnumaa koolinoored või Võnnus taastatud mälestussammas.

Aga oma ettekande põhiosas läks Tojak kaugesse esivanemate aega ja alustas Riia piiskop Albert von Buxhoeveden’ist, kes korraldas Liivimaa vallutamist, alistas oma valitsusajal enamiku Lätist ja Eestimaa. Piiskop Albert tuli Liivimaale aastal 1200. Ta rajas Riia linna ja oli Mõõgavendade ordu asutaja. Asutas Sigulda, Võnnu jt linnad. Ehitas kivist Viljandi ordulinnuse ja alustas Tallinna kindluse rajamist.

Liivlaste vanem Kaupo sai haavata Madisepäeva lahingus 21. septembril 1217 ja suri umbes tosinkond päeva hiljem. Tema oletatav hauakoht asub Krimulda kiriku juures.

Siis peatus Tojak 18. sajandil. Väejuht Barclay de Tolly matmiskabel asub Jõgeveste mõisa kalmistul. Tema süda asus Stilizini mõisas, praeguses Kaliningradi oblastis, peidetuna hõbeanumas, mis omakorda oli nelja meetri kõrguse mälestusmärgi sisemuses. 2011. a augustis teatati nii mälestusmärgi kui kabeli rüüstamisest. Barclay de Tolly osales Napoleoni-vastases Neljanda koalitsiooni sõjas. Tojak küsis: „Kellele kuulub Barclay de Tolly?“ Kas meile või teistele?

Johann Christoph Wöhrmann (1784-1843) on otseselt Sindi ja Riia linnadega seotud

Johann Christoph Wöhrmann (1784-1843) on otseselt Sindi ja Riia linnadega seotud. Wöhrmanni pargid asuvad mõlemas linnas, kuid tema tähtsus seisneb meie jaoks eelkõige Sindi kalevivabriku asutamisega. Vabriku ümber rajas ta Sindi asunduse, aga ka kooli, mille 180. juubelit hiljuti Sindi gümnaasium tähistas.

Kui Lätis leidub rohkelt Vabadussõjas langenud eestlaste kalmusid ja neile püstitatud mälestusmärke, siis Eestis on lätlastele püstitatud mälestusmärgid teistsuguse sisuga. Tartu Uus-Jaani kalmistul asub I maailmasõja Läti Küttide ja sõjapõgenike matmispaik, kuhu maeti aastatel 1915-1918 ühtekokku 180 sõdurit ja 98 põgenikku. Läti sõjapõgenike matmispaik asub ka Narvas. Seal puhkab 34 Läti põgenikku. Mälestusmärk avati neile 1934. a 10. augustil, aga purustati viimases sõjas. Taasavati aastal 2004, aga kuuldavasti olevat mälestusmärk jälle üsna viletsas seisundis.

Tojak rääkis ka Läti ja Eesti vabadussõja-aegsetest ordenitest ning medalitest. Karutapja ordeniga on autasustatud 2146 isikut, neist 148 said eestlased. Seevastu Eesti Vabadusristi kavalere lätlasi on 50. Lätilt saadud ordenid ja Lätis asuvad rohked mälestusmärgid eestlastele kõnelevad sellest, et Eesti Vabariigi sõjaväe panus Läti ala vabastamisel punastest ja Landeswehrist oli märkimisväärselt suur. Järgnevalt näitas Tojak valikut suurest pildimaterjalist, mis tutvustas Läti pinnal asuvaid eesti sõjameeste kalmusid: Alūksne, Augškabreni Salaspilsi lähedal, Cekule, Jaunaluksne Beja, Liepa, Limbaži, Veselava, Plani, Vilaka, Stalbe ja muidugi Võnnu ja veel palju teisi.

Tunnustust väärivad Läti sõjaväekalmistud

Tunnustust väärivad Läti sõjaväekalmistud, mis on võrreldes Eestiga nõukogude okupatsiooni palju paremini üle elanud. Suurepärane näide on Riia Vennaskalmistu, mida okupatsiooniaastatel ei hävitatud nagu see juhtus Tallinnas Filtri tee ääres asuva Kaitseväe kalmistuga.

Tojaki pildigaleriisse kuulus ka Pärnu Vabadussõja kalmistu, kus asub paljude Lätis võidelnud Pärnu polkude sõdurite rahula.

Eestit ja Lätit ühendab ka Peeter Pätsi nimi. Peeter Päts oli Eesti-Läti piirikomisjoni esimees.

Veel rääkis Tojak põgusalt EST-LAT ühisprojektist „Ühist ajalugu taaselustades“ aastatel 2014-2015, samuti Balti ketist ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest Tartus, kus õpivad ka lätlased.

Urmas Saard

Samal teemal:

Riia Eesti kooli 5a laulukoor Sindi noortekeskuses Foto Urmas Saard

 

 

 

Riia Eesti kooli õpilased laulsid ja lõõgastusid Sindi noortekeskuses

Võnnu muusikakeskkooli kandlemängijad Sindis Foto Marina Mesipuu

 

 

 

Võnnu kandlemängijad Sindis

TE Raimonds Jansons, erakorraline ja täievoliline Läti suursaadik Eestis Foto Urmas Saard

 

 

 

Läti nädalal võidetakse auhindu ja kuuleb maailma tasemel muusikat

Nii Sindis kui Riias on Wöhrmanni park Marko Šorin Anna Gerthrud Wöhrmanni mälestusmärgi juures Foto Külli Šorin

 

 

 

Marko Šorin kutsub osalema Jurmala mälumängus

Jurmala rand Foto Urmas Saard

 

 

 

21 küsimust Jurmala kohta

Läti vokaalansambel Latvian Voices Foto plakatilt

 

 

 

Riia muusikalised suursaadikud külastavad Pärnut

Pärnu sõpruslinna Jurmala rand Foto Urmas Saard

 

 

 

Algava Läti nädala näitused ja mälumängud

Läti lipp Foto Urmas Saard

 

 

 

Läti nädal avatakse Pärnus eelseisval laupäeval

 

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>