Riia Eesti kooli õpilased laulsid ja lõõgastusid Sindi noortekeskuses

Riia Eesti kooli viienda klassi õpilaste kontsert ja sportlik mõõduvõtt projektis „Be my friend“ algas täna keskpäeval Pärnu Raeküla koolis, jätkus Paikuse päevakeskuses ja lõppes pimeduse saabudes hästi valgustatud Sindi Avatud Noortekeskuses.

Riia Eesti kooli 5a laulukoor Sindi noortekeskuses Foto Urmas Saard
Riia Eesti kooli 5.a laulukoor Sindi noortekeskuses. Foto: Urmas Saard

Paikusel lauldi kaheksa laulu ja tragidel lastel jätkunuks jaksu ka kolmanda täispika kontserdi andmiseks, aga Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent arvas, et lastele on meelepärasem pärast pikka päeva ennast märksa pingevabamalt tunda. Nii otsustati noortekeskuses leppida üksnes kolme laulu kuulamisega.

Sindi noortekeskuse peasaalis rivistusid üles Riia Eesti kooli 5. klassi paarkümmend laululast. Esitamiseks valiti Läti rahvalaul „Lauldes üles kasvasin“, „Soovide laul“ (ehk „Lotte laul“), Priit Pajusaar ja „Lapse palve“, Jānis Lūsēns. Viimase laulu esitamisel laulis solistina Toomas Meri, kelle lauluoskust ja häält arvustas Vent väga positiivsete sõnadega.

Laulmise järel lubati lapsed peaaegu kõigi mängude juurde, mida noortekeskus võimaldab. Valikuvõimalused on Sindis suured. Ainult juhtraja automudelismi raja äärde ei pääsenud, sest see asub kaugemal hoopis teisel tänaval. Ka Tiigi pargi kõrge ronimissein pole mõeldud õhtu pimeduses kasutamiseks. Aga suurt lõbu pakkus erinevate trummide tagumine ja kitarride tinistamine. Samuti nauditi piljardit ja pinksi ja mitmeid teisi mänge. Ühe laua taga valmistati külalistele nimelisi rinnamärke.

Kaur Kasemaa tegi samal ajal toimuvast otseülekannet Sindi Raadios. Tegemist oli raadiosaatega, mis kombineerus videoülekandega.

[pullquote]ega ma nii väga soovinudki direktoriks saada, sest oma hinge ja loomu poolest olen rohkem õpetaja[/pullquote]Kuna õpilastega oli kaasas ka Riia Eesti kooli direktor Urve Aivars, siis paluti Sindi Raadio stuudiosse temagi. Pärast raadiosaates toimunud lühiintervjuud sai direktori jutule ka kirjutav ajakirjandus.

„Lätti sattusin niimoodi, et tutvusin oma tulevase abikaasaga Tartu Ülikoolis. Tema õppis spordimeditsiini ja mina õppisin pedagoogikat. Nii me otsustasimegi oma eluga ühiselt edasi minna,“ jutustas Aivars. Alguses töötas ta kurtide laste internaatkoolis kasvataja ja õpetajana. 1989. a taasasutati Riia Eesti kool ja siis kutsuti teda sinna õpetajaks. „Olen selle kooli taasasutamisest saadik töötanud järjepidevalt ühes ja samas õppeasutuses.“ Esialgul oli Aivars eesti keele õpetaja ja klassijuhataja. Hiljem sai temast õppealajuhataja ja 13 aastat tagasi kooli direktor. „Ma ütleks, et ega ma nii väga soovinudki direktoriks saada, sest oma hinge ja loomu poolest olen rohkem õpetaja kui administraator. Aga elu sundis sellist sammu astuma.“

Urve Aivars, Riia Eesti kooli direktor, Sindi ANK-i Sindi Raadio stuudios vestlemas Foto Urmas Saard
Urve Aivars, Riia Eesti kooli direktor, Sindi ANK-i Sindi Raadio stuudios vestlemas. Foto: Urmas Saard

Direktori sõnul on Riia Eesti koolis õpilaste hulk pidevalt kasvanud. Alustades oli nimekirjas 34 kooliõpilast ja käesoleval õppeaastal alustas õpinguid 200 õpilast. Hetkel on järgmisel õppeaastal esimesse klassi minevaid lapsi registreeritud 52.

Kas on tagasisidet olnud selle kohta, kui paljud selle kooli lõpetajad hiljem jätkavad õpinguid Eesti kutsehariduse õppeasutustes või ülikoolides? „Kutseõpet pole vist Eestis omandatud, aga ülikoolidesse on meie koolist jõudnud kümmekond noort. Siinkohal peab mainima, et
rahvuskaaslaste programmi stipendium ei ole kestnud väga pikka aega. Peamiselt minnakse Tartu Ülikooli, aga on valitud ka erakõrgkoole,“ vastas Aivars.

Kas lähiajal on olnud koolielus midagi väga meeliülendavat, mida tahaks uuesti meenutada? „Riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt kingitud sinimustvalge lipu üleandmine on olnud meie kooli jaoks üks hingeliigutavamaid sündmusi lähiajaloost,“ rääkis Aivars.

Kool asub äärelinnas, kas asukohaga võib rahul olla? „Alustasime Eesti seltsi ruumides, aga see ei vastanud meie vajadustele ja siis pakuti kolmekümnendatel ehitatud koolihoonet. Võtsime pakkumise vastu seepärast, et koolimaja kõrval on ilus suur park ja mänguplats,“ meenutas Aivars. Samas puudub koolil aula ja spordisaal. „Tasapisi oleme teinud korda keldri ja esimese korruse. Järg jõuab teisele ja kolmandale korrusele. Remontimist ootab fassaad ja aknad lubati ka välja vahetada.“

Urmas Saard

Samal teemal:

Võnnu muusikakeskkooli kandlemängijad Sindis Foto Marina Mesipuu

 

 

 

Võnnu kandlemängijad Sindis

TE Raimonds Jansons, erakorraline ja täievoliline Läti suursaadik Eestis Foto Urmas Saard

 

 

 

Läti nädalal võidetakse auhindu ja kuuleb maailma tasemel muusikat

Nii Sindis kui Riias on Wöhrmanni park Marko Šorin Anna Gerthrud Wöhrmanni mälestusmärgi juures Foto Külli Šorin

 

 

 

Marko Šorin kutsub osalema Jurmala mälumängus

Jurmala rand Foto Urmas Saard

 

 

 

21 küsimust Jurmala kohta

Läti vokaalansambel Latvian Voices Foto plakatilt

 

 

 

Riia muusikalised suursaadikud külastavad Pärnut

Pärnu sõpruslinna Jurmala rand Foto Urmas Saard

 

 

 

Algava Läti nädala näitused ja mälumängud

Läti lipp Foto Urmas Saard

 

 

 

Läti nädal avatakse Pärnus eelseisval laupäeval