Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Pärnu-Jaagupi Vabadussamba lugu

Aldo Kals: „See, mis kunagi jäi tegemata, sai tehtud nüüd. Pärnu-Jaagupi ajaloomälu pärl, kunagise vabadussamba tükk jõudis kindlasse säilitamise kohta. Suur tänu kõigile kaasaaitajatele!“

Vabadussamba tükk Foto Illi Kont DSC 8255

Vabadussamba tükk. Foto: Illi Kont, DSC 8255

Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi esimees Mati Rosenstein koos oma kaastöötajatega Halinga turvakodust Urve ja Rain Lehispuuga andsid reedel, 27. oktoobril, Põhja-Pärnuma (endise Halinga) valla Pereküla Karantso talu peretütarde Anne, Eha, Helle ja Mare nõusolekul Pärnu muuseumile üle Pärnu-Jaagupi algse vabadussamba säilinud ülemise osa, umbes kuubikujulise (36 X 34 X 35 cm suuruse ) punasest graniidist poleeritud kivibloki. Sellel on piibliviide Ilm 2, 10 ja numbrite kohal sõnadest „Ole ustav surmani“ vaid osaliselt tähed „usta„.

Pärnu-Jaagupi algne kullatud kirjadega Vabadussammas avati samalaadsete mälestusmärkide rivis Eestis kuuendana ja Pärnumaal kolmandana 24. septembril 1922. See vabadussammas õhiti 1945. aasta augustis. Samba tükke viisid rahvuslikult meelestatud inimesed enda kodudesse, aga pandi ka surnuaia müüri sisse. Neist suurim, umbes meetrine tükk sõnadega „Jakobi Langenud Kangelastele“ tassiti surnuaia müürist viie kohaliku koolipoisi poolt 1960. aasta veebruaris selle endisesse asupaika surnuaias. Julgeolekutöötajad ja minöörid lõhkasid selle sama aasta kevadel kalmistu taga Tänavotsa tiigi ääres. Sealt leitud poleeritud tükke viisid kaks alevi poissi Männi tee äärde maetud punaarmeelaste poolt tapetud Eesti sõduri hauale.

Praegu on teada, et Pärnu-Jaagupi alevi Männi tee kahe maja krundil olevat veel vabadussamba aluse tahutud kivitükke. Üks poleeritud kild perekonnanimega Markson on Pärnu-Jaagupi koolimuuseumis. Ühe poleeritud killu olen andnud Eesti Ajaloomuuseumi ja teise Eesti Kirjandusmuuseumi.

Pärnu-Jaagupi algne ja taastatud vabadussammas on oma 3,75 meetri kõrgusega kahe mehe pikkune ja koosneb kolmest osast. Samba ülemises osas on rist ja selle all meile esimestest muinsuskaitsepäevadest tuttava, Pereküla Karantso talus varjul hoitud algne kivitahukas tekstikatkega ühel real „OLE USTAV SURMANI“ ja selle all piibliviitega „ILM 2, 10.“. See algse vabadussamba tükk saigi nüüd Pärnu muuseumisse toimetatud.

Omakorda selle all on ühel real kaks sõna „JAKOBI LANGENUD“ ja selle all „KANGELASTELE“.

Samba keskmise osa esi- ja tagatahul on Kaherealine pealkiri: „EESTI“ ja „WABADUSSÕJAS LANGENUD 1918-1920“ ja mõlemal puhul kümnel real kokku 39 sõjamehe ees- ja perekonnanimi.

Nende meeste saatust on üksikasjaliselt uurinud Jaagupi juurtega Pärnu Sütevaka gümnaasiumi õpilane Märten Vares oma bakalaureuse töö tasemel artiklis „Langenutest Pärnu-Jaagupi Vabadussõja sambal“ Pärnus 2012. aastal ilmunud „Pärnu linna ja maakonna õpilaste kodu-uurimistööde VII kogumikus „Pärandilaegas“ (lk. 7-28).

Eest vaadates keskmise tahuka parem- ja vasakpoolsel küljel on mõlemal pealkiri: „Ilmasõjas LANGENUD 1914-1918:“. Mõlemal puhul on 13 real kokku 55 sõjamehe ees- ja perekonnanimi.
Samba alumise tahuka esiküljel on ühel real selle esimese valmistaja nimi ja töökoja asukoht „J. Walk PÄRNUS“ ja selle all aastaarv 1922. Sama tahuka tagaküljel on kolm rida teksti – „PURUSTATUD 1945“, „TAASTATUD 1989“ ja „TK „GRANIIT„“. Kaasajal teostas töö Märjamaa tootmiskombinaat Graniit.

18. juunil 1989 toimunud Pärnu-Jaagupi vabadussamba taasavamise loo raius trükisõnasse Krista Kivisalu, kes koostas sündmusest haarava ülipõhjaliku ülevaate oma brošüüris „Pärnu-Jaagupi taassünni päev“ (Tallinn, 1990). Teemat on käsitlenud ka Mati Rosenstein avamispäevaks koostatud brošüüris „Jakobi langenud sõduritele. Pärnu-Jaagupi, 1989“ ja kodu-uurija Sergei Seeland oma trükises „I maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud Pärnu-Jaagupi kihelkonna sõdurite mälestussammas“ (Pärnu-Jaagupi, 2009).

Umbes 1955. aasta paiku rääkis mulle isa Artur Kals (1909-1982), et vabadussamba ülemine osa sõnadega „Ole ustav surmani“ on hoiul, õigemini varjul Kiriku käärkambris. Küllap on jutt samast sambatükist. Arvan, et seda teavet andis talle kunagi varem tema onu Mihkel Kals, kes oli kirikunõukogu liige. Onu ise oli surnuaiast enda maja juurde vähemalt neli vabadussamba tükki vedanud.

Sel ajal kirikuõpetajaks olnud Ernst Rosensteini poja, Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi esimehe Matiga rääkides selgus, et tema pole sellist lugu kunagi kuulnud (ega taolisi asju lastele räägitud).
Pärnu-Jaagupi kodu-uurija Elmu Rukki teadis, et sama samba tükki on varjatud alevi lähedal Langermaa küla Hiie talus, kus elas Pikkuri perekond.

Kui 26. mail 1988 moodustatud Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts asus tegelema vabadussamba taastamisega, kuulsin, et kõnealune samba tükk asub Pereküla Karantso talus, kust oli pärit minu klassiõde Helle Mändmets. Tõime selle oma muinsuskaitse seltsi teisel muinsuskaitse päeval 1. mail 1989 surnuaeda eelmisel sügisel valatud vabadussamba vundamendile rahvale näitamiseks. Pärast sündmust tagastasime selle teadmisega, et see jõuab kunagi muuseumi hoiule. Kahjuks ei tegeldud selle samba varjamisloo uurimisega ja asi jäi unustusse.

See, mis kunagi jäi tegemata, sai tehtud nüüd. Kui keegi teab selle vabadussamba tüki loost rohkem, palun anda endast märku tel. 56 908 945 või meiliaadressil Aldo.Kals@mail.ee või aadressil Kalda tee 14-63, Tartu 50703. Vähimgi teade on teretulnud.

Aldo Kals

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>