10 november 2017 Archives

Näoraamatus kiidetakse Seljametsa kergliiklusteed

Neil päevil valmib Pärnumaal Paikusele rajatav paari kilomeetri pikkune kergliiklustee, mis saanud juba rohkelt kohaliku rahva kiitvaid sõnu.

Valmiv Seljametsa kergliiklustee 2,1 km pikkune lõik Foto Urmas Saard — Valmiv Seljametsa kergliiklustee 2,1 km pikkune lõik. Foto: Urmas Saard

„Kui toimub midagi uut, tuleb kohe järgi proovida,“ kirjutas Kristel 20. oktoobril facebookis vahetult pärast seda, kui Seljametsa uus kergliiklustee lõik oli saanud asfaltkatte peale. „Alustades Paikuselt, kuhu uus asfalt alles pandud ja kõndides Seljametsa, kus asfalt lõppes, sain edasi-tagasi viisakad 6442 sammu, mida veel sellel imeilusal sügispäeval tahta. Kilomeetreid ei viitsinud mõõta, jätan selle kellegi teise usina tööks.”

Viimaseid päevi Paikuse vallavanema ametis töötav Kuno Erkmann teab kilomeetritest, meetritest ja sentimeetritest täpsemalt rääkida. Uue tee pikkus on 2,1 km. Koos varem rajatud kergliiklusteega on nüüd võimalik mööda asfaltbetooni liikuda 3,1 kilomeetril alates Paide maantee ringristmikust kuni Seljametsa lasteaiani ja muuseumini. Tee muldkeha laius on 3,0 m, asfaltpinna laius 2,5 m ja mõlemal pool teeservas on 25 cm laiune teepeenra riba.

Loe edasi: Näoraamatus kiidetakse Seljametsa kergliiklusteed

Eesti esimene kaitstud geograafilise tähisega toode on viin

Euroopa Komisjon kiitis heaks Estonian Spirit OÜ ja Remedia ASi taotluse registreerida kaitstud geograafiline tähis “Estonian Vodka”. Sellega sai Eesti endale esimese kaitstud geograafilise tähisega toote.

Estonian Vodka on kaitstud geograafiline tähis (KGT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett. KGT Estonian Vodka registreerimisega tohib seda sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides. Teistel Eestis valmistatud viinadel võib edaspidi kasutada väljendeid “Vodka from Estonia”, “Vodka made in Estonia” vms.

Euroopa Liidu kvaliteedimärke on kokku kolm: kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ning garanteeritud traditsiooniline eritunnus (GTE). Estonian Vodka geograafilise tähisena registreerimise taotluse esitasid Estonian Spirit OÜ ja Remedia AS ning menetlus on kestnud üle nelja aasta. Nimetuse registreerimisele on toetust avaldanud Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Rukki Selts.

Uuenduslik Eesti toidu kinkepakend sündis
koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga

Hea võimalus Eesti toidu tutvustamiseks ja meie toidust rääkimiseks avaneb tihti mitmesuguste rahvusvaheliste sündmuste raames, kui võõrustajana või külalisena tänukingitusi jagame. Seetõttu võeti plaani välja töötada huvitav, ilus, meeldejääv ja funktsionaalne Eesti toidu kinkepakend, mis räägiks meie lugu ja oleks kinkijale üllatuseks ning ärataks Eesti ja Eesti toidu vastu huvi, kirjutab Maaeluministeeriumi Eesti toidu projektijuht Kadi Raudsepp.

Eesti toidu edendamine ja maailmas Eesti toidu tutvustamine on Maaeluministeeriumi üks olulisi ülesandeid. Selleks on koostatud ka eraldi teavitamis- ja müügiedendusprogramm „Eesti toit 2015–2020“, mille raames viiakse ellu mitmesuguseid tegevusi Eesti toidu tutvustamiseks nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Selleks aga, et kuidagi eristuda ja meelde jääda, tuleb külalistele ja võõrustajatele pakkuda midagi erilist – midagi, mis positiivselt üllatab ja mõtlema paneb. Erilised ja head ideed aga sünnivad enamasti heas koostöös loominguliste inimestega. Selleks, et pealtnäha üsna keerulist ülesannet lahendada, saigi 2016. aastal alguse meeldiv ja innustav koostöö Eesti Kunstiakadeemia ja Maaeluministeeriumi vahel. Maaeluministeerium soovis anda võimaluse noortele disaineritele oma ideede pakkumiseks ning ka praktiliste lahenduste väljatöötamiseks. Eesti Kunstiakadeemia õppejõud võtsid koostööettepaneku ja väljakutse heal meelel vastu ning koostöö võis alata. Loe edasi: Uuenduslik Eesti toidu kinkepakend sündis
koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga

Uue traditsiooni loomisel – Tallinnas toimunud Eesti II omavalitsuspäevast

Eesti II omavalitsuspäev (OVP) oli pühendatud Eesti kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude taastamisele ja arengule aastatel 1989-2017.

Osavõtjad said ligi 600leheküljelise äsja trükist tulnud päevateemalise kogumiku, mille autoriteks on Sirje Ludvig, Sulev Lääne ja Sulev Mäeltsemees. Eriline tänu nendele, kes alustasid 1989. a omavalitsuste loomist. Väljaandjaks Eesti Maaomavalitsuste Liit.

Kohaletulnuid tervitas Kalevi spordihallis Janika Sillamaa. Ürituse avas Riigikogu liige Aivar Kokk, talle järgnes S. Lääne. Tervituskõne tuli Riigikogu esimehelt Eiki Nestorilt, kelle sõnum oli, et reform ei tohi viia riiki inimestest kaugemale.

Edasi esines peaminister Jüri Ratas, kelle sõnum oli, et omavalitsused on riigi vundament. Lühiettekanded tegidTaavi Aas, S. Lääne, Jaak Aab ja Kurmet Müürsepp. Sellele järgnes moderaator Märt Treieri juhtimisel Riigikogus esindatud erakondade juhtide paneeldiskussioon teemal omavalitsus täna ja homme. Arutelud kippusid minema ärapanemiseks. Sealt puudus EKRE esindaja, arvati, et on mujal tuld andmas. Loe edasi: Uue traditsiooni loomisel – Tallinnas toimunud Eesti II omavalitsuspäevast

Jõgevamaa Kodukandiühendus alustas ettevalmistusi avatud külaväravateks

Jõgevamaal juhivad avatud külaväravate projekti Liia Lust (paremal) ja Pille Tutt. Foto: Johannes Haav

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatus arutas hiljutisel koosolekul ettevalmistusi tuleva aasta 4. ja 5. augustil toimuvaks avatud külaväravate sündmuseks.

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse liikme Liia Lusti sõnul on avatud külaväravate eesmärgiks tutvustada oma küla ja sealsete seltside tegevusi nii oma kogukonnale kui ka kaugematele külalistele .

„Plaanis on, et igast enne kohalikke valimisi Jõgevamaal olnud vallast osaleks sündmustel üks küla,” ütles Lust. “Nii tuleb kokku kümme küla. Põltsamaa vallast on kaasa löömas kaks küla: Kamari ja Lustivere. Esimese kuulutas Eesti Külaliikumine Kodukant Aasta külaks 2005, teise 2013.”

Lust märkis, et külade programmid avatud külaväravatel on veel täpsustamisel. Kogukonnad arutavad omavahel läbi, missuguseid tegevusi pakkuda.

„Koosolekul tekkis mõte kaasata avatud külaväravatesse ka meie maakonnaga liitunud Lohusuu ja Avinurme valla külad,” lisas Lust. “Ettepanekut pole me nende külade esindajatele veel teinud. Kaasame projekti ka külad haldusreformi tulemusena Tartumaale kuuluvast senisest Pala ja Tabivere vallast.”

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas avatud külaväravate projekti esmakordselt aastal 2012 ja siis oli üle-eestiliselt avatud 30 küla, igast maakonnast kaks küla või külade piirkonda. Siis osalesid Jõgevamaalt projektis Kamari ja Sadala külad. Kamari korraldas oma avatud külaväravad ka 2014. aastal.

„Jõgevamaa Kodukandiühendus on planeerinud sündmust avatud külaväravad kingituseks Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks,” ütles Pille Tutt, kes on Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse aseesimees ja EV 100 koordinaator Jõgevamaal.

Jaan Lukas