Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Eesti Keele Instituudi poolt välja kuulutatud tänavuse selge sõnumi võistluse Tarbepildi kategoorias märgiti ära diplomaat Jüri Trei EV 100 juubeliks koostatud kaart „Eesti autonoomia sündis Peterburis/Petrogradis“.

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart Eesti autonoomia sündis PeterburisPetrogradis
Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart “Eesti autonoomia sündis Peterburis / Petrogradis”

Loe edasi: Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Sügiskuu teisel reedel tähistatakse ülemaailmset munapäeva

Päeva kutsus ellu Rahvusvaheline Munakomisjon (IEC) 1996. aastal. Eestis tähistas Tallegg munapäeva emakordselt 10 aastat tagasi. Komisjon seadis algatuse eesmärgiks munade söömise suurendamise kogu maailmas.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

DAVA Foods Estonia andmeil munevad Harjumaal asuvas riigi suurimas kanalas kanad iga päev umbes veerand miljonit valget muna, mis liiguvad edasi majapidamistesse üle Eesti. Keskmine ameeriklane tarvitab aastas umbes 250 muna. Maailmas ühed suurimad munasööjad on hiinlased. Hiinale kuulub pea 40% munaturust.

[pullquote]Toores muna teeb umbes üks-kaks pööret ja jääb seisma, keedetult pöörleb palju kauem.[/pullquote]Mitmesuguste teatmike põhjal võib munast veel paljugi head kõnelda. Munad kuuluvad inimese toidusedelisse juba tuhandeid aastaid. Seda tarbitakse erinevates kultuurides kõikides maailmajagudes. Miks muna on kasulik? Muna peetakse kõige toitainerikkamaks toiduks, mis on terves maailmas odavamaid toiduaineid. Munas leiduvatest mineraalainetest on enamik inimese jaoks hõlpsasti omastatavad, kuna asuvad orgaanilistes ühendites. Kanamunas on rohkelt fosforit, kaltsiumit, magneesiumi. Muna sisaldab enam kui 30 makro- ja mikroelementi: fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani.

Loe edasi: Sügiskuu teisel reedel tähistatakse ülemaailmset munapäeva

Ohutusalane teeõhtu Sindi muuseumis

Täna õhtul külastasid Sindi ajalooklubi seltskonda Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna liikmed Jana Ots, Maret Kommer, Mai Saar, Maie Pitsal, Tiina Aasma ja Karmen Vesselov, kellelt kuuldi metsas käimise ohutusalaseid nõuandeid.

Naiskodukaitse ohutusalane teeõhtu Sindi ajalooklubis Foto Urmas Saard
Naiskodukaitse ohutusalane teeõhtu Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine Karmen Vesselov meenutas, et mai algul avasid nad Sindi muuseumis rändnäituse, mis oli pühendatud Naiskodukaitse 90 tegevusaastale Pärnumaal. Siis kutsus muuseum neid peatselt tagasi. Nüüd tuldi juba märksa suurema hulgaga ja Karmen tõi kaasa enda retsepti järgi valmistatud rullbiskviiti, mis maitses tee kõrvale sedavõrd hästi, et kodukondiiter teenis kõigi lauas istujate poolse heakskiidu valju plaksutamisega. Ei mäleta, et klubis oleks kedagi varem mõne hõrgutise eest sellise auavaldusega tänatud.

Kuidas minna metsa, mida sinna kaasa võtta ja kuidas lõpuks metsast rõõmsasti välja saada? Neile küsimustele oskas lihtsas arusaadavas keeles vastata Jana Ots, kelle ettekanne toimus vestluslaadses ringis, milles kõigil oli võimalus ka oma teadmisi ja kogemusi teistega jagada. Jana tõi kaasa seljakoti, mille sisu võis käega kaaludes hinnata umbes kolmele kilogrammile. Kaitseliidu õppustel on naiste kandam keskeltläbi paarkümmend kilogrammi. Lisaks koti sisule oli Janal kaasas mõni tarvilik raamat, mida soovitas lugeda.

Loe edasi: Ohutusalane teeõhtu Sindi muuseumis

Sügiskuld tähistas oma viieteistkümnendat koos sintlastega

Täiendatud videoklipiga

Täna, täpselt nädal tagasi küalastas Sindi Naisliit Põlvamaal tegutsevat Valgjärve valla eakate seltsingut Sügiskuld, kes tähistas Maaritsa kultuurimajas oma 15. aastapäeva.

Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu Valgjärve – võrratute vaadete vald Foto Urmas Saard
Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu “Valgjärve – võrratute vaadete vald”. Foto: Urmas Saard

Seltsingu juhataja Linda Varul ütles, et Valgjärve valla elanikkonnast moodustavad üle kolmandiku pensionärid. 2002. aasta septembris loodi aktiivsete eakate organiseerimisel seltsing Sügiskuld, kuhu praegu kuulub tegevliikmeid poolesaja ümber. Seltsingus on esindatud kõik valla külad, osaletakse nii tantsuringis kui lauluansamblis, aga peale selle tegutsetakse veel palju muu mitmekesise tegevusega.

Lahkunute mälestuseks süüdati küünal ja seisti vaikuse minuti. Õnnitleti sünnipäevalisi ja tänati tegusaid inimesi. Varul võttis vastu Sügiskullale toodud lillesülemeid ja kingitusi.

[pullquote]Nemad alustasid natuke enne minu tulekut[/pullquote]Seltsingu tähtpäeval õnnitles vilkalt askeldavaid eakaid Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes on ühte järge selles ametis olnud pea sama kaua, kui tublilt toimekas Sügiskuld. „Nemad alustasid natuke enne minu tulekut.“ Kogu peoõhtu elavalt eakate seltsis viibinud vallavanem ütles, et koos pensionäridega tähistatakse ühtlasi ka rahvusvahelist eakate päeva.

Loe edasi: Sügiskuld tähistas oma viieteistkümnendat koos sintlastega

“Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile

Täna hommikul sõitsid Sindi gümnaasiumi 8.a ja 9.a klassidest paarkümmend õpilast Peipsimaale kahepäevasele auhinnareisile, millega premeeritakse üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjat.

Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile Foto Urmas Saard
Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile. Foto: Urmas Saard

Tänavu 22. juunil selgusid kevadel alanud ja Same World maailmaharidusliku projekti toel korraldatud keskkonnaalase jätkusuutlikkuse õpetamise heade tavade üleeuroopalise võistluse Eesti parimad tööd.

Töid hindasid lisaks Peipsi Koostöö Keskuse esindajale Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eksperdid. Esimese koha vääriliseks tunnistati Sindi gümnaasiumi õppetegevus „Keskkonnaränne ja pagulased“. Õppetegevust juhendas õpetaja Signe Lensment.

Lensment ütles enne bussile astumist, et teda on alati paelunud keskkonnaprobleemide ja maailmahariduse teemade käsitlemine õppetöös. „Olen teinud varemgi keskkonnaalaseid koolisiseseid projekte. Igal õppeaastal oleme rääkinud aprillis Maa päeva õppetundides vastava aasta põhiteemast. 2017 aastal oli selleks keskkonnateema. Mina sõnastasin koolisiseseks arutlusteemaks “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus”. Projekt “Keskkonnaränne ja kliimapagulased” oli järg koolisisestele projektidele,“ rääkis Lensment.

Loe edasi: “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile

Vabariigi lipu õnnistamine Jakob Westholmi gümnaasiumis

Täna keskpäeval toimus Jakob Westholmi gümnaasiumi ajaloolises aulas pidulik Eesti Vabariigi lipu õnnistamine.

Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse Foto Jakob Westholmi gümnaasium
Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse. Foto: Jakob Westholmi gümnaasium

MTÜ Eesti Lipu Selts ja Eesti Vabariigi Parlament kinkisid tänavu 4. juunil Jakob Westholmi gümnaasiumile piduliku Eesti Vabariigi lipu, mida täna õnnistas kaplan Kaido Petermann. Üritusel osalesid ja esinesid päevakohase kõnega lipu seltsi esimees Jüri Trei ja Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik. Riigikogu tervitussõnad ja õnnitlused kooli 120. aastapäeva puhul lausus Riigikogu esimees Eiki Nestor. “Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sini-must-valget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,“ rääkis Nestor.

“Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sinimustvalget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,” rääkis Nestor.

Loe edasi: Vabariigi lipu õnnistamine Jakob Westholmi gümnaasiumis

Joonas Mengel: vaid üks kaotus hooaja peale on väga hea tulemus

Külauudiste palvel räägivad Pärnu JK Poseidoni tegevjuht Joonas Mengel, noortetöö juht ja esindusmeeskonna mängija Joonas Einfeldt ning esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi klubi hooaja lõppedes kolmel teemal: Sindi staadioni esimese ehitusjärgu valmimine ja avamäng; praegune hooaeg ja liigavõit; järgmise hooaja ootused ja tõusmine II liigasse.

Poseidon ja Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal Foto Marko Šorin
Poseidon ja Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal. Foto: Marko Šorin

Joonas Mengel püüdis valitud küsimustele vastata suhtelise põhjalikkusega. Martin Kuldmägi ja Joonas Einfeldt kommenteerisid oma perspektiivist vaadatuna ning vastavalt isiklikule rollile klubis.

1) Sindi staadioni avamäng

Joonas Mengel: Ilm oli nagu ta oli, oleks võinud parem olla, kuid oleks saanud kindlasti ka halvem olla, vähemalt ei müristanud ja ei sadanud mängu ajal rahet nagu hiljem samal päeval. Kuna nädala keskel sadas mitu päeva päris rasket vihma, siis neljapäeval oli ka õhus, et avamäng tuleb edasi lükata, kuna sel hetkel oli väljakul rohkem vett kui murul näha. Õnneks reedene päev lubas väljakul piisavalt kuivada, et laupäeval oli võimalik murule jooned peale teha.

Loe edasi: Joonas Mengel: vaid üks kaotus hooaja peale on väga hea tulemus

Riigipea mälestamine Metsakalmistul

Tallinna Metsakalmistul Pätsi perekonna rahulas mälestatakse 21. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Vabariigi esimest valitsusjuhti ja esimest Vabariigi Presidenti.

Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard
Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Sel päeval möödub 27 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda. Mälestuskõne peab Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Mälestuskogunemise korraldaja on Eesti Muinsuskaitse Selts ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Maanteemuuseumis tuleb taas laste liikluskonverents

Kolmapäeval, 11. oktoobril toimub Eesti Maanteemuuseumis II laste liikluskonverents. Sündmusel osalevad 3. klasside õpilased ja nende õpetajad viiest maakonnast.

Kanepis asuv Eesti Maanteemuuseum Foto Urmas Saard
Kanepis asuv Eesti Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Konverentsi põhieesmärk on arutada koos õpilastega, kuidas tänaval ohutult liigelda. Tähelepanu alla võetakse igapäevased (ohu)olukorrad liikluses.

“Lapsed on täiskasvanutega samaväärsed liiklejad,” sõnas konverentsi korraldaja, muuseumi külastusjuht Triinu Õispuu. “Üsna tihti on just nemad need, kes oma vanematele kõige tavalisemaid reegleid liikluses meelde tuletavad,” lisas ta.

Samuti soovivad korraldajad tutvustada mõistet “konverents”, et lapsed paremini mõistaksid, kuhu nende vanemad aeg-ajalt lähevad. Mida seal ikkagi tehakse või näha saab?

Konverentsil tuleb juttu bussiga reisimisest ja turvavöö kinnitamisest, liiklusviisakusest, noore liikleja rollist jalakäijana, ratturina, raudteed ületades . Esinejaid on oodata Maanteeameti ennetustööosakonnast ja Lõuna Politseiprefektuurist.

Et õpilased omandaksid ka ise esinemisoskust, saavad nad õpipesades arutleda liiklemise ABC teemadel ja esitleda arutelu tulemusi teistele konverentsis osalejatele.

Konverentsile on registreerunud koolid Põlva-, Võru-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgeva maakonnast. Konverents algab kell 10.

Triinu Õispuu
Eesti Maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht

Esimese mängu Kodu Kuubis areenal võitis Poseidon

Kodu Kuubis areenal ehk Pärnu JK Poseidoni kodustaadioni esimese etapi valmimist tähistaval avapäeval kohtusid vesisel vutimurul Tori Põrgulised ja Poseidoni jalgpallurid, kes võitsid naabervalla esindust tulemusega 6:3.

Poseidon versus Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal Foto Urmas Saard
Poseidon versus Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal. Foto: Urmas Saard

Eile hakkas Kodu Kuubis areenal vilgas sagimine peale viis tundi enne sõpruskohtumise avavilet. Seni on OÜ Kodu Kuubis tuntust kogunud põhuplaatidega nii Eestis kui kogu Skandinaavias, nüüd ka kodukandi jalgpalli toetajana, kelle olulise abiga Sindis Kesktänava äärne pika ajalooga staadion uuesti ellu ärkab. See seletabki põhjust, miks juba varahommikul tribüüni katuse servale suured kirjatähed arusaadavas järjestuses ritta paigaldati.

Valdo Viikmaa joonis jalgpalli murul jooni maha. Märjale ei jäänud küll tugevalt nähtavat jälge, aga päris märkamatuks ka ei jäänud.

Kell kümme sumpasid läbi veelompide kolm meest, kes kandsid õlgadel 10 meetri pikkust valget masti. Kõige ees sammus Poseidoni mängija isa Anton Anufriev, tema järel Kodu Kuubis juhatuse liige Germo Karro ja ankrumehena Poseidoni noortetöö juht Joonas Einfeldt. Seejärel asus toimetama Sindi kõrval asuvas Pulli külas lipumastide paigaldamisega tegeleva firma Hõbesõlg OÜ juhataja Marek Eistre, kellel juba kolme aastane kogemus neis asjus. Kõrgeid lipumaste on Hõbesõlg Sindis püsti ajanud kümmekond, Pärnumaal üldse saja ringis.

Loe edasi: Esimese mängu Kodu Kuubis areenal võitis Poseidon

Ka teine hoovimüügi päev sai Sindis teoks

Tänavu teist korda Sindi linnas toimunud hoovimüügi päeva kodukohvikute reas oli sedakorda ka peagi avatav uus Sindi kohvik Julius.

Hoovimüük Sindis Kesktänav maja 22 ees Foto Urmas Saard
Hoovimüük Sindis Kesktänav maja 22 ees. Foto: Urmas Saard

Sarnaselt juulikuise hoovimüügiga ei erinenud tänane kauplemine oluliselt esimesest katsest. Kuna Külauudiste tähelepanu keskendus täna suuresti Kodu Kuubis areenal toimuvale, siis jäi vähem võimalust enamike hoovimüügi kohtadega tutvumiseks. Kesktänava äärsele jalgpallistaadionile asus kõige lähemal sama tänava maja numbriga 19, mille tagaaias oli üheks päevaks avatud kena kohvik. Lehtla katuse all teenindasid külalislahkelt ja oskuslikult päris noored Emma Brit, Mirten Mai ja Uku Troi. Maitsvate vaarikatega kaunistatud kook maitses suurepäraselt. Lapsed tutvustasid maja perenaise Leena valmistatud keraamikat, mis on tõelise meistri käega tehtud.

Kekstänav 24 maja esisel olid naised väga veenvalt oma kaupa pakkumas. Helerin Kase, Liisi Mäeväli ja Lydia Kase olid rõõmsalt üllatunud, kui said teada, et nende kauba vastu tunneb huvi uudisteportaal Külauudised, millest polnudki varem midagi kuulnud. Kohe võeti nutitelefonid pihku ja uuriti, mida sealt Sindi kohta teada saab. Noorhärra Dominik Lee toimetas abivalmilt kauba reklaamimist ja tõstis suure karbi ühest nurgast kõrgele üles.

Loe edasi: Ka teine hoovimüügi päev sai Sindis teoks

Sindi austas õpetajate päeva puhul oma linna õpetajaid

Sindi linna õpetajate töönädal lõppes reede õhtul seltsimajas, kus lõigati torti, kuulati Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala suurepärast kontserti ning toimus aasta õpetajate tunnustamine tänukirjadega.

Nele-Liis Vaiksoo juhatab Sindi linna õpetajate laulmist Foto Urmas Saard
Nele-Liis Vaiksoo juhatab Sindi linna õpetajate laulmist. Foto: Urmas Saard

Kui seltsimaja suures saalis olid kõik kutsutud sobiva koha istumiseks üles leidnud ja kellaosutid andsid alustamiseks märku, astus Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe tasasel sammul üle pika põranda, kummardades ja tervitades erilise aupaklikkusega nii vasakut kui paremat kätt istuvaid õpetajaid. „Tere, õpetajad!“ Ja astus mõne pingirea edasi, ja kordas öeldut uuesti, nõnda jätkates kuni esimeste ridadeni välja. Siis astus ta trepile ja jalutas lava kaunistuste vahel. Tiina Tõnismäe kujundatud dekoratsioonid sümboliseerisid õpetajaid valgete lilledena, kellest möödudes pidi isegi Mardi kasvu mees ennast tundma poisikesena, et pead kuklasse painutades õienuppudele aukartlikult otsa vaadata. Mardile järgnes Pärnu Kunstide Maja akordionist Andrus, samuti õpetaja.

Mardi tervituse järel paluti lavale Sindi linnapea Rein Ariko, kes enda sõnul ei tundnud esimest korda elus ebamugavust paberi pealt kõnet maha lugedes. „Minul on tunne, et hoian käes aabitsat, aga aabitsast ju loetaksegi.“

Loe edasi: Sindi austas õpetajate päeva puhul oma linna õpetajaid

Sindi kutsub hoovimüügi päevale

Homme, 7. oktoobril, peetakse Sindi linnas teist korda hoovimüügi päeva.

Uus hoovimüügipäev 7 oktoobril Foto Sindi linna kodulehelt

Sindi linna kodulehel oleval kaardil on näidatud kauplemise kohtadena 11 tänavat, kus liikudes peaks leidma mõne müügipunkti või kohviku: Raba, Vee, Jõe, Pärnu mnt, Veski, Väike-Põllu, Leevikese, Raudtee, Kesktänav, Pikk, Tõela. Ainult laupäeval avatud kohvikuid leiab viiest kohast: Vee 14, Leevikese 19, Raudtee 20, Kesktänav 19, Pikk 22. Lisaks Jõe 16, kus pakutakse kirjade järgi lisaks suurele hulgale kaubale ainult vahvleid. Jõe tänavalt antakse teada, et kõigi ostjate vahel loositakse välja terve ports vahvleid. Mitmekesist kaupa pakutakse lisaks nimetatud kohvikute aadressidele veel vähemalt kümnes asukohas, mille kohta leiab samuti täpsemaid teateid linnakaardilt.

Sügisesed ilmad on kiiresti muutuvad ja võib juhtuda, et kõik oma müügiletti võimalikus lausvihmas ei ava või sulgevad selle enne lubatud aega. Palju kindlam on seepärast leida kauplemiseks mingi varjualune kuuri nurgas või telgi katuse varjus, soovitab Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe.

 

 

Uus hoovimüügipäev 7. oktoobril. Foto: Sindi linna kodulehelt →

Urmas Saard

Loe edasi: Sindi kutsub hoovimüügi päevale

Pärnu kuuendas koolis sündinud ansambli lugu

Peeter Popp tänab ansamblit Syrius enda koostatud väikese raamatuga, mis neil päevil trükist ilmus.

50 aastat Syriust Foto Urmas Saard
50 aastat Syriust. Foto: Urmas Saard

Eessõnas meenutab Popp „kuldseid kuuekümnendaid“, kui biitlitest alguse saanud biitmuusika-vaimustus levis kulutulena üle maailma. Samal kümnendil sündis Eestiski sadakond kitarriansamblit. Ta ütleb, et ilmselt esimesena Eestis ja ühena vähestest kogu maailmas on suutnud 50 aastat koos püsida ja tegutseda ansambel Syrius, kes tänavu pühitseb oma juubelit. Seda silmas pidades pani ta kokku rohkete piltidega illustreeritud raamatukese, millest saab lugeda liikmete mälestusi ja autori kogutud muid märkmeid.

Juba sellel laupäeval, 7. oktoobril algusega kell 19.00 toimub Pärnus Nooruse Maja uue hooaja avapidu, kus tantsuks mängib ansambel Syrius. Nende viimane suure publiku ees esinemine toimus tänavusel Sindi Rockil ja raamatu lõpust leiab ka sellest sündmusest paar fotot. Kellel huvi ja võimalust, tasub tingimata läbitud 50 aastaga tutvuda.

Urmas Saard

Myanmari ajakirjanikud osalevad vestlusõhtul Tallinna Ülikoolis


Esmaspäeval, 9. oktoobril kell 18 toimub TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi SuperNova kinosaali (N-406) lebolas vestlusõhtu teemal „Ajakirjandusvabadusest Myanmaris. Ajakirjanduse roll ja võimalused“, kus Myanmari ajakirjanikud räägivad oma tööst, ajakirjandusvabadusest ja inimõigustest kodumaal. Üritust modereerib teleajakirjanik ning TLÜ dotsent Indrek Treufeldt, kelle käe all valmis hiljuti Myanmari teemaline dokumentaalfilm „Myanmar – tarkuse tuulajad“.

myanmar

Peale kuutekümmet aastat diktatuuri on Myanmaris alates 2011. aastast toimunud mitmeid muutusi riigi demokratiseerimise suunas ja seda ka ajakirjandusvabaduses. Kuigi veel mõni aeg tagasi võrreldi Myanmari meediavabaduse poolest Põhja-Koreaga, on riik teinud edusamme ja jõudnud maailma ajakirjandusvabaduse indeksi 180 riigi hulgas 131 kohale. Sellele vaatamata piiravad ajakirjandusvabadust jätkuvalt karmid riiklikud regulatsioonid, mis muuhulgas keelavad kriitilisi sõnavõtte riigi- ja võimuesindajate suhtes, tuues kaasa ülikarmid sanktsioonid.

Täpsemalt ajakirjandusvabaduse olukorrast Myanmaris, aga ka Myanmaris toimuvast laiemalt, kus eriti teravaks on muutunud tagakiusatud rohingjade küsimus, on võimalik kuulda kõige otsesemast allikast TLÜ Aasia uuringute suuna korraldataval paneelvestlusel, kus osalevad Myanmari ajakirjanikud:
Mr. Aung San (Sithu Aung Myint) – Freelance Columnist at local media and Voice of America; Frontier English Magazine and Chief Editor at CNB (Central News Bureau);
Mr. Chit Swe – Enlightenment News Agency, Myanmar Update News Agency;
Mrs. Htet Htet Khine – senior producer, BBC Media Action, Burmese Service;
Mr. Khine Lin Kyaw – Business Editor at Myanmar Eleven;
Mrs. Myo Myat Myat Tun (Myo Myo) – contract journalist at The Wall Street Journal; freelance Moderator/presenter for DVB Debate Program under DVB Multimedia Co. Ltd;
Mr. Myo Thant Oo  – Editor in-charge, Mizzima Daily Newspaper (Mizzima Media Company Ltd);
Mrs. Wint Yi Kyaw  (Wint Wady) – Senior Producer, BBC Media Action;
Mr. Ye Min – Techincal Producer & Head of Post-Production, Mizzima Media Company.

Vestlusest võtavad osa TLÜ vanemteadur ja Kagu-Aasia uuringute dotsent Karin Dean, Kagu-Aasia uuringute dotsent Alexander Horstmann, kelle mõlema teadustegevus on Myanmariga tihedalt seotud, BFMi direktor Katrin Saks jt.

Myanmari ajakirjanikud on Eestis TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi kutsel.

Üritus on tasuta!

Sindi jalgpallimurul on vähemalt aastast 1927 sporti harrastatud

Viisteist kuud tööd Sindi uuel jalgpallistaadionil kulmineerub homme esimese võistluskohtumisega, kus murule jooksevad Pärnu JK Poseidon ja Tori Põrgulised.

Vana ja uus foto enamvähem samast asukohast Alumise foto autor on Marko Šorin ja ülemine kuulub samuti tema kogusse
Vana ja uus foto enamvähem samast asukohast. Alumise foto autor on Marko Šorin ja ülemine kuulub samuti tema kogusse

 

 

 

Marko Šorin tutvustas läinud pühapäeval pärast seda, kui staadioni tribüün oli külaliste peale laskmiseks valmis ehitatud, kahte pilti võrdluseks. Neist üks foto pärineb aastast 1928 ja teine sama tööpäeva lõpust, kui Marko klõpsas mobiiliga enne koduteele asumist. Ajalooliselt huvitaval vanal fotol näeb jalgpallimeeskonna seljataga Sindi tekstiilivabriku korstnaid ja raudteejaama kemmergut Möödunud pühapäeval tehtud fotol näeb vaatajate tribüüni taustal elumaju ja puid.

Loe edasi: Sindi jalgpallimurul on vähemalt aastast 1927 sporti harrastatud

Ideekonkursil osalesid kõige edumeelsemalt mõtlevad noored

Käesoleva sügise ettevõtlusnädala tulevikutegijate ideekonkurss „Uued võimalused Pärnumaa ettevõtluse arenguks“ tõi Port Artur 2 kaubanduskeskusesse oma mõtteid esitlema nelja üldhariduskooli 102 õpilast.

Edukad Sindi gümnaasiumi õpilased lahkuvad tulevikutegijate ideekonkursilt ühes oma õpetaja Eneli Arusaare ja mitme väärtusliku auhinnaga Foto Urmas Saard
Edukad Sindi gümnaasiumi õpilased lahkuvad tulevikutegijate ideekonkursilt ühes oma õpetaja Eneli Arusaare ja mitme väärtusliku auhinnaga. Foto: Urmas Saard

Tänasel ideekonkursil oli Pärnumaalt esindatud Pärnjõe kool, Vändra gümnaasium, Sindi gümnaasium ja Pärnu Ühisgümnaasium. Ühtekokku kolmekümnest meeskonnast oli üheksa võistkonda algklassidest, seitse põhikooli astmest ja neliteist gümnasistide hulgast.

[pullquote]Uudise kirjutajale avaldasid kõige suuremat muljet „PJK“ kolm noorhärrat, kes selgitasid ja põhjendasid väga veenvalt oma soovi avada kunagise koolimaja asemele kauplus-kohvik[/pullquote]Hindamiskomisjoni liikmete arvamuse järgi reastati võistkondade paremus neilt saadud punktide arvestuse alusel. Kõige suurema punktide hulga kogus algklasside arvestuses Sindi gümnaasiumi „Sinti Jõebuss“, kes võitis 38 punktiga esikoha. 4.a, 5.a ja 5.b klasside õpilased, kellele Eneli Arusaar õpetab majandust, on otsustanud panna Pärnu jõele reisijaid teenindama jõebussi, millega saaks veeteel liikudes imetleda kodukandi kaunist loodust ja veeta vaba aega. Nutikate õpilaste nimed on Evelin Saulite, Meribel Aksen, Kaari Kasemaa ja Pirjo-Liis Parts.

Loe edasi: Ideekonkursil osalesid kõige edumeelsemalt mõtlevad noored

Õpetajate päeval on tore tänada

Sindi Gümnaasiumi õpetajad on sel sügisel otsustanud tunnustada kahe tubli kolleegi tööd. Need on algklasside õpetaja Merike Lilleleht ja matemaatikaõpetaja Kerdi Mihhailova. Otsustasime neid lähemalt tutvustada ja tegime nendega lühikesed intervjuud. Pakume lugeda!

Intervjuu õpetaja Merikesega

Merike Lilleleht ja tema õpilaste tööd Foto Urmas Saard
Merike Lilleleht ja tema õpilaste tööd. Foto: Urmas Saard

Mis tunded Teid valdasid, kui saite teada, et Teid tunnustati sellel aastal algklasside parima õpetajana?

Eks me kõik üritame anda endast parima. Suurepärane tunne on, kui seda hinnatakse ja märgatakse.

Kas mäletate esimest tundi selles koolis? Kirjeldage, kuidas see läks.

Väike pabin oli ikka sees küll. Ei tunne õpilast, ei tea, kuidas tund kulgema hakkab. Õnneks oli minu esimene õpilane siin koolis Joosep Ailiste, kes on väga tore poiss, äärmiselt teadmishimuline. Otsisin kodus kõik oma targad raamatud ja aastatega kogutud materjalid välja ja valmistusin tundideks väga põhjalikult.

Millised on olnud siiani kõige meeldejäävamad / naljakamad hetked õpilastega?

Loe edasi: Õpetajate päeval on tore tänada

Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

25.–29. septembrini Erasmus+ projektiga „Les Crayons de Couleurs Européens. Dessine-moi „Une“ Europe“ Küprosel Limassoli lütseumis toimunud projekti vahekohtumisel selgus, et eestlaste tugevus on endiselt digitaalne kirjaoskus, teistelt osalistelt on õppida kogukonna kaasamist.

Erasmus+ projektiga Küprosel Foto Kersti Jürgenson
Erasmus+ projektiga Küprosel. Foto: Kersti Jürgenson

Seekordse kohtumise peaeesmärk oli teha kolmeaastase projekti vahekokkuvõtted, analüüsida seni tehtut, panna detailselt paika järgmised ülesanded ja vaheetapid. Analüüsiti viimase aasta tegevusi, videoid ja nende reaktsioone, 2017. a mais Bayonne’is toimunud kollokviumi tulemusi ning tehti ettevalmistusi 2018. a märtsi Itaalia Mirandola kollokviumiks.

Euroopa keeltepäeva puhul Limassoli lütseumi õpilaste esitatud laulu- ja tantsuprogramm tutvustas meile traditsioonilist küprose muusikat ning reedene Küprose iseseisvumispäevale pühendatud kontsert Küprose ajalugu. Küproslased on oma maa ja rahva üle uhked, uskudes, et lastele mineviku tutvustamine on tugeva riigi üks alustalasid.

Et selle projekti üks eesmärke on õppida tundma eri kultuuride ja ajaloo mõjutusi asukohamaale, külastati ka pealinna Nikosiat, kus lütseumi ajalooõpetaja Aniki Yanakou tutvustas linna ning selgitas kahe galerii näituste abil Küprose ajalugu ja kultuuri. Kuigi küproslased on oma saarel elanud aastatuhandeid, said nad oma iseseisva riigi 1960. aastal, 1974. aastal lõikas Türgi invasioon selle kaheks.

Loe edasi: Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

Väärikad hindasid linnapeakandidaatide väärikat esinemist

Täna kogunesid Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad erandlikult kontserdimajja, mis mahutab Tervise konverentsisaalist kordades rohkem inimesi. Tavapärast loengut ei peetud, aga selle asemel astusid väärikate ette seitse Pärnu linnapeakandidaati:

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad erandlikult Pärnu kontserdimaja suures saalis Foto Urmas Saard
Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad erandlikult Pärnu kontserdimaja suures saalis. Foto: Urmas Saard

Andres Metsoja, Kadri Simson, Kalev Kaljuste, Krista Nõmm, Mart Helme, Romek Kosenkranius ja Toomas Kivimägi.

Kuus kandidaati ootasid aegsasti poodiumi ees lavale kutsumist. Puudu oli veel üks. Poole minuti hilinemise järel, kui juba esimesi kutsuti vastavalt eesnime tähestikulisele järjestusele laudade taha, jõudis viimasena kohale ka Toomas. Juba varem sosistas Aime, et mees korraldab kontserdimaja ees parkimist. Hilisemas vestluses ütles Toomas, et aitas üht hädasse sattunud naisterahvast auto parkimisel. „Tegelikult otsin pidevalt võimalust, et igal päeval vähemalt ühe heateo teha,“ kuulsin temalt.

Linnapeakandidaatide väitlust juhtis Pärnu Postimehe arvamustoimetuse ajakirjanik Kalev Vilgats, kes kõiki osalejaid tundis sedavõrd hästi, et võis neid eesnime pidi kõnetada. Küsimused olid juba varem väärikate poolt sõnastatud, aga väike võimalus jäeti ka saalist küsimisele.

Loe edasi: Väärikad hindasid linnapeakandidaatide väärikat esinemist

Plahvatused on ägedad ainult äksen filmides

„Kas plahvatused on ägedad?“ küsis Lääne Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnum Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilastelt. „Jaa,“ vastati üsna üksmeelselt. „Kas ka siis, kui selle tagajärjel tuleb terve elu leppida sellega, et keegi teine toidab lusikaga ja ei saa iseseisvalt isegi oma tagumikku pühkida,“ jätkas Sõnum küsimuse sisule lähenemist.

Eimar Täht,  juhtiv demineerija, juhtiv demineerijaFoto Urmas Saard
Eimar Täht, juhtiv demineerija, juhtiv demineerija. Foto: Urmas Saard

Äksen filmides oleme harjunud põnevate kaadritega, milles üliinimlike võimetega kangelased lendavad plahvatuste mõjul ja võimsate tulekerade saatel kusagile eemale ohutumasse paika. Halvemal juhul saab kangelane mõned kriimustused ja verepiisad näole, kätele, jalgadele. Aga ta tõuseb hoolimatult jalule, pühib riietelt tolmu, sätib lipsu otseks, paneb pintsaku nööbid kinni, libistab käega soengu korda ja astub kindlal sammul kõhklematult järgmiste vägitegude sooritamise juurde. Sõnum selgitas, et tegelikkusega pole nendel kassatükkidel midagi ühist. Kui kuul jätab kehasse kõigest pisikese augu, siis isegi üks gramm lõhkeainet võib sisikonna jäägitult segamini pöörata.

Ülerõhk, lööklaine, fragmentatsioon ja kuumus olid mõned märksõnad, mille eest pommigrupi töötajad ja Sindi politseinikud tänasel kohtumisel Sindi gümnaasiumi kolme klassi õpilasi tõsiselt hoiatasid. Sõnum rääkis ülerõhu mõjust inimese organismile. Ta kirjeldas, kuidas purunevad siseelundite väikesed veresooned ehk kapillaarid.

Loe edasi: Plahvatused on ägedad ainult äksen filmides

“Parem kämblalaius kodu kui vakamaa võõral maal”

Vigala kandi elanikud mälestusõhtul M. J. Eiseni mälestusmärgi juures.
Vigala kandi elanikud mälestusõhtul M. J. Eiseni mälestusmärgi juures.

Pealkirja tsitaadi autor on M. J. Eisen. 

Meenutusõhtu Oesel Matthias Johann Eiseni sünnikodus

28. septembril möödus Eiseni sünnist 160 aastat. Ürituse organiseerijaks ja lugude vestjaks oli õpetaja Ene Raud. Luuletuse koolist – “Juku õigekirjutusega kimbus” – esitajaks oli õpilane Lauri kutsekoolist. Sel päeval süttisid küünlad Oesel, Eiseni sünnipaigas, Vigala surnuais tema vanemate Jaani ja Anni haudadel ning Tartus Raadi kalmistul.

Esiteks meenutati, et Matthias oli pere ainuke laps, mänguseltsilised puudusid, seega pakkus talle rõõmu isa koolilaste sekka pugeda. Meenutada oli palju, sest Eisen oli Eesti üks produktiivsemaid folkloristist kirjanikke ligikaudu 250 teosega. Ta alustas 12aastaselt mõistatuste kogumise-kirjutamisega. Stiilne väljendusviis sai alguse külakoolist. Kirjutamine oli talle haiguseks saanud –  nii on Eisen iseloomustanud oma tegevust  kirjutamisel. Ta õppis mitmes koolis Lihulas, Haapsalus ja Pärnus ning lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Helsingi ülikoolist sai audoktori tiitli.

Vigala inimeste jaoks on tähtsamad muistendid „Esivanemate varandus“, „ Eesti vanasõnad“ , mida oleme kasutanud kalendri lehekülgedel. Eisen tegeles karskusliikumisega ja soovitas Nuustaku nimetada Otepääks. Loe edasi: “Parem kämblalaius kodu kui vakamaa võõral maal”

Wales´i folkgrupi Band Arall esinemised Pärnus

Tänasel rahvusvahelise muusikapäeva kontserdil kuulis Pärnu Raeküla vanakooli keskuse saali kogunenud arvukas publik ansambli Curly Strings tuntud loo kõmrikeelse versiooni esmaesitlust.

Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja) Foto Urmas Saard
Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga.[/pullquote]Kohe kui Band Arall kuus rahvamuusikut kuulajate ees kohad sisse võtsid ja ansambli juht Gerallt Rhun asus püüdlikult eesti keeles publikuga suhtlema, oligi juba esinejate ja kontserdi külastajate vahel kõrgendatud emotsionaalne side loodud. Tundeelamust lisasid ka esinejate selja taha asetatud sinimustvalge ja külalisesinejate maa lipp. Wales’i lipukanga kahe võrdse horisontaalse välja ülemine osa on valge, alumine roheline. Kanga keskel kaunistavat punast lohet on Wales’i lahingulippudel kujutatud alates seitsmendast sajandist. 1959. a võeti lipp ametlikult kasutusele.

Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga. Kõmri keelt kõneldakse peamiselt Wales’is, kus seda räägib umbes pool miljonit inimest. Wales’is kasutatakse kõmri keelt inglise keele kõrval nii ameti- kui koolikeelena. Kuid pärnakatele püüdis Gerallt iga järgneva laulu sisu tutvustada eesti keeles. Kuuldes, et kauged külalised on vanakooli sõbrad, sai nende eriline südamlikkus veelgi paremini mõistetavaks.

Loe edasi: Wales´i folkgrupi Band Arall esinemised Pärnus