Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2017
E T K N R L P
« sept   nov »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

500 aastat hiljem

Joosep Tammo, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi filosoofiaõpetaja, esines täna hommikul Sindi gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele loenguga “Reformatsioon ja Eesti kultuur: minevik, olevik, tulevik”. Ettekannet kuulati ajaloolises saalis, mis ehitati algselt spetsiaalselt luterlaste kogunemiste paigaks.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot. Foto: Urmas Saard

istutaksin täna veel õunapuu

Kohe loengu alguses ilmus Tammo seljataha jäävale suurele ekraanile õunapuu. Ta selgitas, et õunapuude istutamise üleskutse tegi peapiiskop Urmas Viilma juba eelmise aasta suvel. Martin Lutherilt olevat kunagi küsitud: kui homme tuleks maailma lõpp, siis mida ta täna teeks? Väidetavalt vastanud usupuhastaja küsimusele sõnadega: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“ Vilju kandev õunapuu valiti Eestis reformatsiooni tähistamise sümboliks seepärast, et seob suurepäraselt kõigi tähelepanu Martin Lutheri algatusega ja samas on õunapuu viljapuuna hästi selgesõnaline tähis meie kultuuri edenemisele.

Tammo sõnul piirduvad meie teadmised poole tuhande aasta tagusest reformatsioonist enamasti sellega, et Luther võitles patu kustutamise kirjade vastu ja seisis lihtsama jumalateenistuse eest. Aga enne, kui Tammo asus asja tegeliku olemuse juurde, korrigeeris ta arusaama patu kustutamise kirjadest. „Ega nende kirjadega pattusid ei kustutatud ja ei saanud ka andestust indulgentsi eest tasumisega. Indulgents oli katoliku kiriku poolt raha või teiste teenete eest müüdud patukaristuse kustutuskiri.

„Aga meie muidugi imetleme täna Euroopa tolleaegsete pattude pealt üles ehitatud katedraali.“

Ekraanilt võis näha Vatikanis asuvat Püha Peetruse katedraali ehk Peetri kirikut, mida ehitati 120 aastat (1506-1626). Selle valmimine läks muidugi väga palju maksma. Oli olemas loogika, et halba tehes pidi inimene pahateo heastamiseks midagi tegema. Näiteks ei saanud varas armulauast osa mitte enne, kui pidi esmalt oma pattu tunnistama ja varastatud asja tagastama. See heastamise vajaduse mõte kehtib praegugi, ka koolis. Aga on ka asju, mida alati enam heastada pole võimalik. Näiteks kahjukannatanu surma korral. Sel juhul määrati karistuseks ülekantud tähendusena näiteks palverännak. Inimene käis määratud kohas ära, tõi suveniiri käigu tõenduseks kaasa. „Aga ühel hetkel läks patukahetsus üle rahale. Kui maksad kirikule, siis oleksid nagu juba pahateo heastanud ja midagi kasulikku ka püha ürituse jaoks panustanud.“ Teades, et Vatikan ei saanud kiriku ehituseks piisaval hulgal raha ja kohalikud piiskopid ning vürstid võtsid samuti oma osa, suunati indulgentsi müügist saadud tulu pühakoja ehituse tarbeks. Seda Luther asuski kritiseerima oma kuulsas 95 teesiga kirjas, mille Wittenbergi kiriku uksele üles riputas. „Aga meie muidugi imetleme täna Euroopa tolleaegsete pattude pealt üles ehitatud katedraali.“

Reformatsiooni kese seisneb selles, et inimene ise leiab oma usu ja tee.

Tulles asja olemuse juurde oli tolle aja mureks lühike eluiga, palju kannatusi ja küsimus, kas igaveses kohtus inimene üldse armu leiab. Luther oli sügavas palves ja mõistis piiblist loetud Rooma kirja alusel, et üksnes usu läbi saadakse õndsaks, üksnes Kristuse läbi ja elatakse Jumala auks. See oli tegelikult asja sügavam sisu. Kõik see toimub siis juba üksikinimese hinges ja mitte enam suures kiriklikus organisatsioonis. Reformatsiooni kese seisneb selles, et inimene ise leiab oma usu ja tee.

Lutheri kiriku liikmeskond on tänapäevases maailmas umbes 70 miljonit. Samal ajal Rooma katoliiklasi on kusagil 1,4 miljardit. Õigeusklikke 450 miljonit. Kõiki kristlasi kokku on maailmas ligikaudu 2,3 miljardit. Seega meie kultuuri oluliselt mõjutanud luterlaste ja teiste protestantlike liikumistega kokku pole neid väga palju. Aga just selle reformatsiooni tulemusena sai piibel ka eesti keelde tõlgitud ja ilmus esmakordselt trükist 1739. aastal. Katekismus, lauluraamat, evangeeliumid ja epistlid on need raamatud, kust meie kirjaoskus ja haridus alguse sai. „Oli aeg, kus ainult preester oskas lugeda. Kas kujutaksite ette olukorda, et klassitahvli ees seisab õpetaja, kes ainsana suudab lugeda?“

Tammo sõnul on töökultuur eestlasi mitmetest oma lähematest naabritest oluliselt eristanud.

Veel ühe olulise asjana tõstis Tammo esile protestantliku mõtteviisiga inimeste töökultuuri. „Kui keskajal ja Rooma katoliku kirikus toonitati kõige tähtsama tegevusena palvetamist ja paastumist, mille järel pidi ka töötama, siis reformatsiooniga tähtsuse järjekord muutus vastupidiseks. Igasugune töö tegemine muutus pühaks tegevuseks. Töökas inimene tõsteti ausse. Töö on Eesti ühiskonda hästi palju mõjutanud. Aga niipea, kui see alus kaoks, ka õppetöös, siis läheb kõik meil käest.“ Tammo sõnul on töökultuur eestlasi mitmetest oma lähematest naabritest oluliselt eristanud.

Reformatsioonil oli ka halvemaid külgi. „Kus on valgust, seal leidub ka varje!“ Reformatsiooni ajal toimus piltide rüüstamine. Pühad pildid ja kõrval olevad altarid visati välja. Luther jättis üksnes peaaltari alles. Pärnu Eliisabeti kirikus on peaaltar alles, aga minnes Ungari reformeeritud kirikutesse pole enam mitte midagi järele jäetud. Seal on tühi nagu ilma mööblita kooli saal. „Puhastuse sisu läks nii suureks, et visati ilma valikuta kõik välja.“ See on olnud kultuuri säilitamise seisukohalt äärmuslik.

Rääkida tuli ka Lutheri ja võimu vahekorrast. Reformatsiooni käigus hoidus Luther alati võimu poole. Võim kaitses teda. „See on ka tänapäeval küsimuseks, kui palju võib või peaks kirik võimule toetuma? Kas üldse peaks toetuma?“

Meenutades ajalootunde, meenuvad õpilastele talupoegade ülestõusud ja sõjad. Ajaloolaste hinnangul tapeti aadlike ja ülikute poolt umbes 100 tuhat talupoega. „Luther ütles sõna otseses mõttes, tapke neid. Minnes Tallinna Toomkirikusse näeb seintel aadlike vappe. Tahtmatult tekib küsimus, miks need aadlike vapid? Eks needki kõnele sellest, mis roll on Eestit valitsenud aadlikel ja parunitel kirikute hooldamisel-toetamisel olnud. See kes rahastab, selle juttu me ka kuuleme.“

1905. a tulid karistussalgad, toimusid peksmised ja tapmised. „Kõigi nende sündmuste juures viibisid ka saksa pastorid, nagu õigustades kõike seda.“ Kui eestlasi peetakse usu võõraks, siis siin ongi sellele küsimusele vastus. See oli eestlastele valus kogemus.

Joosep Tammo kõneleb Sindi gümnaasiumis reformatsiooni mõjudest Foto Urmas Saard

Joosep Tammo kõneleb Sindi gümnaasiumis reformatsiooni mõjudest. Foto: Urmas Saard

Ja veel üks viide. Tänavu tähistati Eesti vaba rahvakiriku sajandat aastapäeva. 1917. a tuli kokku väga esinduslik Eesti kiriku kongress, kus otsustati enam mitte olla sakslaste kirik. „Me ei ole ka vene kirik, vaid oleme Eesti vaba rahvakirik.“ Joosep avas ekraanil järgmise pildi, millele oli joonistatud kirikut embav mees ja naeris laia naeru. „Kirik on meie oma jagu. Mis mõttes on meie jagu? Ja kas seda on üldse vaja? See on küsimus nii tänastele noortele kui ka minule, vanale mehele.“

Teiseks: armasta oma ligimest, nagu iseennast. Oma isa, ema, ka pinginaabrit ja klassikaaslast

Tulevik on noorte kätes. „Mida te sellest arvate? Või ei arva mitte midagi? Ütlete, et lähete halloween’i pidama.“ Ta juhtis tähelepanu, et Jeesus ei kõnelenud omal ajal doktriinidest ja võttis kogu õpetuse kokku ainult mõne käsuga. Esiteks: armasta Jumalat kõigest oma südamest, kõigest oma hingest ja kõige oma mõistusega. See ongi põhjus, miks Euroopa on nii hariduslembene. Jumalat armastatakse ka mõistusega, mitte ainult südamega. Teiseks: armasta oma ligimest, nagu iseennast. Oma isa, ema, ka pinginaabrit ja klassikaaslast, nagu iseennast. „See on tegelik ristiusu kese. Kui see hoiak jääb paika, siis meie riik ja ühiskond püsivad jätkuvalt.“

Urmas Saard

Comments are closed.