500 aastat hiljem

Joosep Tammo, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi filosoofiaõpetaja, esines täna hommikul Sindi gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele loenguga “Reformatsioon ja Eesti kultuur: minevik, olevik, tulevik”. Ettekannet kuulati ajaloolises saalis, mis ehitati algselt spetsiaalselt luterlaste kogunemiste paigaks.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot. Foto: Urmas Saard

[pullquote]istutaksin täna veel õunapuu[/pullquote]Kohe loengu alguses ilmus Tammo seljataha jäävale suurele ekraanile õunapuu. Ta selgitas, et õunapuude istutamise üleskutse tegi peapiiskop Urmas Viilma juba eelmise aasta suvel. Martin Lutherilt olevat kunagi küsitud: kui homme tuleks maailma lõpp, siis mida ta täna teeks? Väidetavalt vastanud usupuhastaja küsimusele sõnadega: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“ Vilju kandev õunapuu valiti Eestis reformatsiooni tähistamise sümboliks seepärast, et seob suurepäraselt kõigi tähelepanu Martin Lutheri algatusega ja samas on õunapuu viljapuuna hästi selgesõnaline tähis meie kultuuri edenemisele.

Tammo sõnul piirduvad meie teadmised poole tuhande aasta tagusest reformatsioonist enamasti sellega, et Luther võitles patu kustutamise kirjade vastu ja seisis lihtsama jumalateenistuse eest. Aga enne, kui Tammo asus asja tegeliku olemuse juurde, korrigeeris ta arusaama patu kustutamise kirjadest. „Ega nende kirjadega pattusid ei kustutatud ja ei saanud ka andestust indulgentsi eest tasumisega. Indulgents oli katoliku kiriku poolt raha või teiste teenete eest müüdud patukaristuse kustutuskiri.

Loe edasi: 500 aastat hiljem

Myanmari ajakirjanikud pressivabadusest: kriitika võib viia vanglasse

9. oktoobril kogunesid Aasia ja ajakirjandushuvilised Tallinna ülikoolis, et arutleda koos dotsent Indrek Treufeldti ja kaheksaliikmelise Myanmari ajakirjanike delegatsiooniga inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse väljakutsete üle nende kodumaal.

Kuigi opositsioonipartei National League for Democracy juhi Aung San Suu Kyi ülekaalukas valimisvõit Myanmaris 2015. aasta novembris tegi näiliselt lõpu 60 aastat kestnud sõjaväeliste režiimide jadale, pole riigis tegelikkuses palju muutunud. Reaalne võim ja otsustusõigus on tänaseni Myanmari armee käes. Ajakirjandusvabadust piiravad jätkuvalt karmid riiklikud regulatsioonid, mis muuhulgas keelavad kriitilised sõnavõtud riigi ja militaarsete võimuesindajate kohta.

Vestlusest osa võtnud ajakirjanike sõnul võib ebasobiva artikli postitanud meediaväljaanne saada kõne mõnelt võimu esindajalt pärast tundliku teema kajastamist, kuid halvimal juhul võib tagajärjeks olla ka ajakirjaniku reaalne vangistus. Sellegipoolest tõdesid vestlusõhtu külalised, et Myanmari meediavabadus on kõrgem kui naaberriikides. “Kuid me ei saa võrrelda väljendusvabadust lääneriikidega. Lõuna-Aasia piirkonnas oleme vabad.”

Õhtu jätkudes kasvas paneelvestlusest välja aktiivne diskussioon Myanmari ajakirjanike ja publiku vahel. Indrek Treufeldti abiga suudeti peatuda ka mõnel teravamal teemal. Publiku seast esitati ajakirjanikele otsekohene küsimus: miks vaatab Myanmari riigijuht Aung San Suu Kyi vaikides pealt vähemusrahvaste hävitamist? Sellele järgnes mõnevõrra üllatuslik vastus: „Teda ei saa toimuvas süüdistada. See ei ole peaministri probleem, rohingjade kriisis on süüdi üksnes sõjavägi.”

Arutelust selgus, et riigijuht on pandud sundolukorda: kuna sisuliselt pole tal võimu sõjaväele vastu hakata, hoidub ta olukorra hapumaks muutumisest ja hoiab kinni vähesest demokraatlikust võimust, mis on suudetud enda kätte võita. Myanmari ajakirjanike meelest on rahvusvaheline meedia olukorda kajastanud vaid ühest vaatenurgast ja seda oluliselt üle paisutanud. “Meie kirjutame kohalikest teemadest ja kohalike vaatenurgast vaadatuna, rahvusvahelisel meedial on oma vaatenurk,“ väitsid ajakirjanikud. Vaatamata teravale olukorrale riigis keskendutakse igapäevaselt siiski argiuudistele.

Seda, kuivõrd avameelselt Myanmari ajakirjanikud tegelikult rääkisid, me hinnata ei oska, kuid omalt poolt tegime kõik, et neile selleks vastav keskkond luua. Usume, et ühiskondliku diskussiooni tekkimist toetavaid vestlusõhtuid on oluline korraldada. Samuti aitavad need avardada maailmapilti mujal toimuvast ja tuletavad meelde, et meile justkui iseenesest mõistetavaks saanud vabadused on siiski privileegid.

Vestlusõhtu „Ajakirjandusvabadusest Myanmaris“ toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Aasia uuringute magistrantide koostöös TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga, kelle kutsel tulid Myanmari ajakirjanikud nädalaks Eestiga tutvuma.

Jüri Trei: mida tähendavad tutvused ja juhus

Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik Jüri Trei rääkis TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Eesti autonoomia ja Maapäeva saamisloost.

Jüri Trei esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard
Jüri Trei esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Ka 18. oktoobril jäi Pärnu Tervise 286-kohaline konverentsisaal lootusetult väikeseks kõigile neile, kes soovinuks kuulda diplomaadi jutustusi enam kui saja aasta tagustest sündmustest Peterburis. Et jutt paremini kuulajateni jõuaks, keris ta laval Peterburi linnakaardi lahti. Teise samasuguse plaani projetseeris veelgi suuremalt tagaseinas olevale ekraanile. „Seesama kaart näitab, kus asub Peterburi Jaani kirik, mida tihti külastas Kroonlinnas elanud Koidula, kus käisid väga paljud juhtivad kultuuritegelased: muusikud, kunstnikud, sõjaväelased,“ alustas Trei.

Diplomaadi sõnul pole mitte ükski teine suurlinn avaldanud ajaloos Eestile säärast mõju kui 1703. aastal Neeva äärde rajatud Peterburi. Eestlastest esimestena asusid Peterburi elama soldatid ja teenijatüdrukud. Majanduslikel ja poliitilistel põhjustel algas massilisem eestlaste väljaränne sinna 19. sajandi teisel poolel. 1850. aastatel elas Peterburis üle 5000 eestlase, aga aastaks 1917 oli nende arv kümnekordistunud. Koos Peterburi ümbruses paiknevate eestlaste asundustega küündis eesti soost rahva hulk 110 000 inimeseni.

Loe edasi: Jüri Trei: mida tähendavad tutvused ja juhus