Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2017
E T K N R L P
« sept   nov »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Mitmekülgne Sagadi mõis

Nõndanimetatud Eesti Hollywood ja metsamuuseum on ühed esimesed asjad, mis seostuvad praeguse Sagadi mõisaga, aga kohale jõudes lummab külastajat esmalt just riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mis otsast lõpuni korrastatud.

Sagadi mõis Foto Urmas Saard

Sagadi mõis. Foto: Urmas Saard

Kui suur buss Sagadi mõisa peahoone tagaküljelt härrastemajale lähenes, pani tiigilt peegelduv punane kivikatus ja seina roosad-valged värvid TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahva imetlusest ahhetama. Armastuse sümbolina kirjeldatav tiik ja sügisvärvides loodus tervitasid esimesena järjekordseid külastajaid, kes moodustavad aasta peale jagatud mitmekümne tuhandelisest huviliste hordist üksnes tühise murdosa. Erkroheline muruplats keset hiiglaslikult suurt mõisa õueala meenutab täismõõtmetes jalgpalliväljakut, mille ääres kaunis kõrghaljastus, varaklassitsistliku peahoone esikülg ja selle vastas kaugel üle rohetava väljaku paistmas kuldse nupuga kellatorn ja peavärav. Lisaks palju muud silmapaistvat, mille korraga haaramine näis võimatuna. Seepärast võtsime aega, et kõigega ükshaaval lähemalt tutvuda.

Esmakordselt on mõisa mainitud aastal 1469. Viimane võõrandamiseelne omanik Ernst von Fock lahkus suure füüreri kutsel Saksamaale aastal 1939. Kuni 1974. aastani kasutas peahoonet kool. Nüüd omab mõisakeskust Riigimetsa Majandamise Keskus. Temale kuuluvad mõisasüdames asuv metsamuuseum, looduskool, restoran ja hotell.

Giid rääkis, et 1753. a valminud härrastemaja barokne arhitektuur ja terviklikult uuendatud kogu mõisahoonete kompleks on äratanud suurt huvi filmimise paigana. Giid küsis kas teadsite, et 2014. a suve lõpul tehti teleseriaali “Kättemaksukontor” filmivõtteid hinnaliste veinide vargusest peaasjalikult härrastemajas, aga samuti jääkeldris ja õuel?

Sagadi mõis on Eesti suuremate linnade kõrval maakohtadest üks enim kasutatud filmimise paikadest. „Just seepärast asubki siin filmimeeste kõnepruugis nimetatud Eesti Hollywood,“ ütles giid. Seriaalidest on Sagadis filmitud ka “Tuulepealne maa”. Esimene Sagadis filmimine toimus 1980. aastal, kui valmis “Ideaalmaastik”. Juba järgmisel aastal tuli Lenfilm väntama Sherlock Holmes’i ja dr. Watsoni lugude sarjas“Baskerville’ide koera”. Moskva tellimusel filmiti “Savoy balli” Estonia ooperi ainetel. Henrik Ibseni näidendil valminud “Doktor Stockmann” ja „Näkimadalad“ on samuti Sagadis filmitud. Paar episoodi ka “Jüri Rummu” kaadrite tarvis. Paarkümmend aastat tagasi pöörati kogu maja pea peale, kui filmiti “Minu Lenineid”. Aga kinolinale pääses üksnes 3,5 minutit filmilinti. Ka põhjanaabrid on endi jaoks Sagadi avastanud. Pärast soomlaste linateost Hella Wuolijokist pidi peahoones remonti teostama. Lisaks mängufilmidele on Sagadis tehtud veel mitmesuguseid reklaamklippe.

Ja haruldus on ka segistil olev termomeeter

Mitte ainult filmimise lood polnud huvitavad teadasaamised. Põnev oli giidilt kuulda, et mõisahärra ja mõisaproua magamistoad asusid hoone erinevates tiibades. „Miks?“ küsis giid ja jättis kavalalt vastamise enda nuputada. Huvitav oli vaadata mõisaproua käimlakappi, mida mõisahärra magamistoa juures polnud. Ammustel aegadel Sagadi mõisale kuulunud mööblit pole tänaseni säilinud, kuid seda on püütud asendada mujalt saadud ajastule kohase sisustusega. Üks haruldus on siiski vaanitoas. Omaaegne mõisas kasutusel olnud vannivee soojendamise ahi päästeti ühest kuurist risu alt. Ahi restaureeriti, aga tarvitada seda enam ei või. Ahi on lihtsalt üks eksponaat. Ja haruldus on ka segistil olev termomeeter, mida tänapäeval vist kusagil ei kohta.

Pärnu väärikad metsamuuseumis Foto Urmas Saard

Pärnu väärikad metsamuuseumis. Foto: Urmas Saard

Metsamuuseumi külastamine oli pigem õppekäik püsinäitusele “Mets toidab”. Väljapanekud tutvustavad meie metsasid, mis katavad poolt Eestimaad ja toidab tervet riiki. Giidi sõnul on Eesti metsade maht võrreldes sõjaeelse ajaga kahekordistunud. Umbes 90 aastat tagasi oli pilt metsadest hoopis midagi muud. Näiteks 1930. a võttis metsamaa enda alla kõigest 20,5% riigi territooriumist. Soomlaste koostatud ülevaate järgi asetses Eesti Vabariik tol korral Euroopa riikide pingereas 16. kohal. Vaadeldud riike oli siis 28. Praeguseid sedavõrd suuri metsavarusid pole Eestis sajandeid leidunud.

Metsamuuseumisse tasub minna kogu perega. Muuseum tutvustab lisaks kodumaa metsale ka põliseid ja tänapäevaseid metsakasutamise viise, jahindust, jahitrofeesid, pärandkultuuri, puitkäsitööd ja hulgaliselt keskkonnaga seonduvaid teemasid. Väljapanekute hulgas näeb töövahendeid metsa mõõtmiseks, istutamiseks, raiumiseks, putukaid, marju, seeni ja palju muud huvipakkuvat.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnu väärikad mõõdavad Eesti Politseimuuseumi eest mööduvate autode kiirust Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu väärikad mõõtsid Rakveres kiiruseületajaid

Comments are closed.