Nüüd kui haldus(piiride)reform on juba täna realiseerumas võib korraks ka minevikku vaadata. Piiride muutmine ei ole mitte midagi nii uut, kui vahel võib tunduda ning nagu ajalugu näitab ei jää ükski muudatus väga pikalt kestma.
20. sajandiks oli kihelkondade, kui haldusüksuste, tähtsus oluliselt vähenenud. Eestlaste asuala jagunes mitme kubermangu vahel (peamiselt Eestimaa ja Liivimaa kubermang, kuid Narva linn kuulus Peterburi ja Petserimaa kuulus Pihkva kubermangu). Maakondade ja kihelkondade piirid olid püsinud aga juba pikemat aega, uusi linnu polnud aga saja aasta vältel samuti tekkinud, vallapiiride osas oli tegemist väikevaldade liitmise lõppjärguga. Näiteks kadus 19. sajandi lõpus kaardilt Sindi vald (praegu oleks see suuresti tänane Paikuse vald, Sindi linn ning osa Tori ja Sauga vallast). Oluline sündmus toimus 1917. aastal, kui eestlaste asualal moodustati üks kubermang – Eestimaa kubermang. Vahepeal oli rahulikum aeg, kuni 1938. a vallapiiride reformini, millega valdade arvu vähendati kolmandiku võrra.
Vald
Palju poleemikat tekitas Pärnu linna laienemine Paikuse, Audru ja Tõstamaa valla arvelt. Mis omavalitsusliku vormiga siis tegu on? Kas vald, linn või lihtsalt omavalitsus. Peale jäi linn – Pärnu linn. Kuid väga paljudele tundub üsna kentsakas, et linnas on külad ning põllumaad, väikesadamad ja Mania saar. Mis see vald siis on?
Vallad kui kogukondliku omavalitsuse üksused loodi Eestimaal 1816. a 23. mai talurahva seaduse ja Liivimaal 1819. a 26. märtsi talurahva seaduse alusel. Täpsemalt sätestati vald kui omavalitsusüksus 1866. a 19. veebruari Baltimaade vallakogukondade valitsemise seadusega, mis kehtis väheste muudatustega kuni 1917. aastani ja muudetud kujul 1937. aastani. Seaduse järgi nimetati maakogukonnaks teatud territooriumil elavat ja teatud seisusse kuuluvat rahva hulka. Vald oli seisuslik omavalitsus. Kogukonna territoorium koosnes talumaast. Maakonnad olid haldus-, kuid mitte omavalitsusüksused, maakonnavalitsus oli kubermanguvalitsuse kohalik organ.
1866. a seadus määras kogukonnaliikmete alammääraks 200 meeshinge. Väiksemad kogukonnad tuli liita. Olulised valdade liitmised toimusid ka hilisemail kümnendeil. Pärnumaal oli 1871. aastal 73 valda, 1899. aastaks 42.
20. sajandi algul oli valdade arv suhteliselt suur. Juba 1920. aastail tõstatati küsimus vallapiiride reformist, kuid eelnõudest ja projektidest kaugemale ei jõutud. Konstanteeriti, et valdade suurused on väga ebaühtlased. Pärnumaal oli palju väikevaldu. Analüüsiti tulude ja kulude suurust eri valdades. Otsest sõltuvust valla elanike arvu ja tulude summa vahel ühe elaniku kohta ei täheldatud. Kulude osas võis märkida, et alla 1000 elanikuga valdades olid vallavalitsuse ülalpidamise kulud suhteliselt märksa suuremad, haridus- ja hoolekandekulud aga väiksemad kui suuremates valdades.
Oluline argument vallapiiride reformi kasuks oli valdade territoorium. Enamiku valdade piirid olid ligi 40 aastat vanad, selle aja jooksul olid kujunenud uued keskused, raudteejaamad asulad, teede sõlmpunktid. Lisaks sellele oli ka valdade kuju tihti kaugel optimaalsest: mehaaniliselt liidetud väikestest mõisavaldadest tekkinud vallad võisid mõnikord olla sopilised ja väljaveninud.
1937. a vallaseaduses määratleti valda kui maakonna halduslik alljaotus, mille asutamise, kaotamise ja piirimuudatused otsustas Vabariigi Valitsus. Seadus eristas valla elanikud ja valla kodanikud. Viimased olid vähemalt 2 aastat vallas elanud Eesti Vabariigi kodanikud. Vallavolikogu valisid täisealised valla kodanikud viieks aastaks.
Reformi käigus loodri 248 valda. Elanike arvu järgi jäi suurimaks suurusrühmaks 2000…3000 elanikuga vallad (147 valda), kuid radikaalselt liideti väikesi valdu: alla 1500 elanikuga valdadest säilisid vaid 5 saartel asuvat valda, kuni 2000 elanikuga jäi vaid 13 valda. 10 valla elanike arv ületas 5500. Pärnumaal jäi 41 vallast 21.
Valdu ei liidetud mehaaniliselt, vaid võimalikult täpselt arvestades kohalikke olusid. Ajalooliselt on huvitav, et Kihnu kaotas oma heinamaast koosnenud „koloonia“ mandril.
1938. a välja antud Linnaseaduses sätestati, et asulate linnadeks nimetamine toimub Vabariigi Presidendi otsusega, linna administratiivpiiride määramine Vabariigi Valitsuse otsusega. Haldusjaotuse seisukohalt oli vast kõige olulisem linnade liigitamine pealinnaks, esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks elanike arvuga vastavalt üle 50 000, üle 10 000 ja alla 10 000. Enamik seniseid aleveid muudeti linnadeks, seal hulgas Sindi alev.
19. aprillil 1938 anti välja veel üks haldusjaotust puudutav seadus – Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seadus, millega määrati, et haldusüksused peavad kandma eestipärast nime. Võõrapärased, labase tähendusega või halva kõlaga nimed tulid muuta. Siia alla kuulusid Pärnumaalt värsked linnad – Sindi (võõrapärane, sest tuleneb nimest Claus Zindt), Kilingi-Nõmme (sobimatu, sest on liitnimi) ja Mõisaküla (linnanimes ei soovitud sõna ’küla’); Taali vald sai uueks nimeks Paikuse vald. Suurt kohanimede muutmist siiski ellu viia ei jõutud, sest juunipöörde järgselt peatati kõik sellised kavad.
Täiesti uus olukord tekkis 1940. aasta juunipöörde järgselt. 1950. aastatel muutub sajandi vältel kujunenud haldusjaotus täielikult. Järgnevad 13 aastat toimub pidev haldusjaotuse muutmine (enim meenutatud on 1952. a oblastite loomine, mis kestis küll vähem kui aasta). Suurte muutuste ajajärgu lõpuks võib lugeda 1964. aastat, mil moodustati iseseisev Kohtla-Järve rajoon ning kujunes jaotus 15 rajooniks. Selline jaotus kehtis sisuliselt Eesti taasiseseisvumiseni.
Tulevast Tori valda puudutav kronoloogia:
→ Jaanuaris 1920 eraldati Suigu vallast Are vald.
→ 6. sept 1920 võeti vastu seadus Rääma valla ja Sauga valla Vana-Pärnu alevi liitmise kohta Pärnu linnaga.
→ 5. veebruaril 1921 moodustati Sindi alev Taali valla maadel.
→ 1922. aastal on Pärnumaal 42 valda. Sindi alevis 1607 elaniku. Tori kuulus suuremate valdade hulka 3975 inimesega, alla 1000 elaniku oli 11 valda, sealhulgas Suigu 457 elanikuga.
→ 1. apill 1928 likvideeriti Tammiste vald, mille maad liideti Suigu, Are, Tori, Taali ja Tahkuranna vallaga.
→ 1. mai 1938 sai Sindi alev linnaõigused.
→ 12.oktoober 1957 likvideeriti Pärnu rajoon. Sellesse kuulunud Sindi linn allutati Pärnu linnanõukogule.
→ 26.september 1991 saab Sindi linn tagasi omavalitsuse staatuse.
→ 24.oktoober 1991 saab Sauga vald omavalitsusliku staatuse.
→ 19.detsember 1991 saab Tori vald omavalitsusliku staatuse.
→ 30.juuli 1992 saab Are vald omavalitsusliku staatuse.
→ 15.oktoober 2017 ühinevad Sindi linn, Are, Sauga ja Tori vald uueks omavalitsusüksuseks – Tori vallaks.
Marko Šorin