Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

25.–29. septembrini Erasmus+ projektiga „Les Crayons de Couleurs Européens. Dessine-moi „Une“ Europe“ Küprosel Limassoli lütseumis toimunud projekti vahekohtumisel selgus, et eestlaste tugevus on endiselt digitaalne kirjaoskus, teistelt osalistelt on õppida kogukonna kaasamist.

Erasmus+ projektiga Küprosel Foto Kersti Jürgenson
Erasmus+ projektiga Küprosel. Foto: Kersti Jürgenson

Seekordse kohtumise peaeesmärk oli teha kolmeaastase projekti vahekokkuvõtted, analüüsida seni tehtut, panna detailselt paika järgmised ülesanded ja vaheetapid. Analüüsiti viimase aasta tegevusi, videoid ja nende reaktsioone, 2017. a mais Bayonne’is toimunud kollokviumi tulemusi ning tehti ettevalmistusi 2018. a märtsi Itaalia Mirandola kollokviumiks.

Euroopa keeltepäeva puhul Limassoli lütseumi õpilaste esitatud laulu- ja tantsuprogramm tutvustas meile traditsioonilist küprose muusikat ning reedene Küprose iseseisvumispäevale pühendatud kontsert Küprose ajalugu. Küproslased on oma maa ja rahva üle uhked, uskudes, et lastele mineviku tutvustamine on tugeva riigi üks alustalasid.

Et selle projekti üks eesmärke on õppida tundma eri kultuuride ja ajaloo mõjutusi asukohamaale, külastati ka pealinna Nikosiat, kus lütseumi ajalooõpetaja Aniki Yanakou tutvustas linna ning selgitas kahe galerii näituste abil Küprose ajalugu ja kultuuri. Kuigi küproslased on oma saarel elanud aastatuhandeid, said nad oma iseseisva riigi 1960. aastal, 1974. aastal lõikas Türgi invasioon selle kaheks.

Praegugi saare põhja- ja idaosa kontrolliva Türgi armee eest põgeneti, haarates kaasa vaid see, mida suudeti. Aastasadu rahulikult koos elanud Küprose moslemite ja õigeusklike vahele tõmmati piir, ja aastakümneteks kadus saareelanikel võimalus seda ületada. Ka meid oma kodus vastu võtnud lütseumi inglise keele õpetaja Nadina Thalasseti on üks neist, kelle pere pidi oma elu otsast peale alustama. Praegu on Nikosias võimalik ühest piiripunktist Türgi kontrollitavale alale minna ja kohalike suhtumine sellesse on kahetine: osa sõnul on suur kergendus kohtuda sugulastega ja piiri avamine on aidanud kaasa Türgi kontrolli all oleva ala majanduslikule arengule, teine osa inimesi ei pea õigeks, et neil tuleb oma maal Türgi võimudele passi näidata, mistõttu ei lähe nad Türgi kontrollitavale alale.

[pullquote]Igas klassis on tahvli kohal ikoon ja koolipäeva alustatakse väikse palvega[/pullquote]Projektis osalevaid õpetajaid vastu võtnud Limassoli linnapea rõhutas, kui oluline on nende väikeriigi jaoks see, et kuulutakse Euroopa Liitu ja et linnal on võimalik sellistes Eramus+ projektides kaasa lüüa. Küsimus pole mitte ainult üksteiselt õppimises, vaid ka ühise väärtusruumi jagamises. Limassol on rahvusvaheline ja turvaline linn, mis panustab väga haridusse. Iga kolme aasta järel liiguvad õpilased järgmise astme kooli, kuid kunagi ei tohi õpilaste arv klassi ületada 25. Nõrgematele, või vastupidi, tugevamatele mõeldud tunnis võib olla ka kaks kuni kuus õpilast. Kõik räägivad hästi võõrkeeli ning silmaringi ja sallivuse arendamise tõttu on seal maal religioonide õpetus kohustuslik. Igas klassis on tahvli kohal ikoon ja koolipäeva alustatakse väikse palvega, mida need, kes palvetada ei soovi, vaikselt pealt kuulavad. Linnapea rõhutas, et ainult hea haridus, avatus ja sallivus tagab riigile hea tuleviku.

Et projekti üks eesmärke on näidata eri kultuuride mõju iga maa kultuuriloos, on lisaks eri kultuuriradade ja nende juurde kuuluvate voldikute koostamisele oluline mõtestada sõnade vabadus, võrdsus ja sallivus tähendust nii, et see haaraks võimalikult palju projektis osalevaid õpilasi ning et selle mõju oleks õppetöös pikemaajalisem. Igal maal on nende teemade juures eri ülesanded ja seetõttu on kõikide maade õpilased valmistanud juba kaks videot, mis tutvustavad oma maa arusaama immigratsioonist ja sallivusest. Teise maa videole tehakse vastusvideo (milles näidatakse õpilaste autentseid reageeringuid). Neid õppefilme (Eesti film asub lingil https://www.youtube.com/watch?v=33SfesBvvUs&feature=youtu.be) saavad ainetunnis läbivate teemade puhul kasutada kõik soovijad. Praeguseks on valminud iga osaleva maa linna kohta kultuurimõjusid kajastav orienterumismäng, selle printversioon projekti kodulehel , vabaduse ja armastuse leksikon e-Twinningu keskkonnas, kuhu kogu projekti jooksul kirjutatakse juurde märksõnadega seotud sõnu, mõisteid, sõnaseletusi. Diskrimineerimisteemalised videod peaksid valmima hiljemalt novembriks.

Eestlased õpetasid seekord partnerriikidele, kuidas luua Facebookis organisatsioonile või grupile oma lehekülge.

Et projektiga püütakse kaasa haarata rohkemaid noori, siis seotakse uusi tegevusi juba olemasolevate üritustega, nii näiteks toimub 23.–28. jaanuarini 2018 Biarritz’is filmifestival FIPA Campus, mille Noorte Eurooplaste žüriis saab igalt EL maalt osaleda üks noor, ainus tingimus, et ta oskaks suhtlustasemel prantsuse keelt.

Ühisgümnaasiumil tuleb tolerantsuteema käsitlemiseks teha kunstinäitus, korraldada koolitundides immigratsiooni ja tolerantsusteemalisi debatte, osaleda sallivusele kaasa aitavas projektis. Kõik tegevused dokumenteeritakse ning lisatakse projekti veebilehele. Tegevuste tulemused kantakse ette Itaalias 2018. a märtsis toimuval kollokviumil. Projekt arendab sallivust, loovust, võõrkeelte (prantsuse, hispaania, inglise keele) oskust.

Projekti lõpuks monteeritakse kõikide teemade põhjal eri maade videotest kokku üks. Olulisim on õpilaste teadlikkuse muutumine, ka nende õpilaste silmaringi laiendamine, kes projekti ei osale.

Viimasel aastal käsitletakse poliitikat ja kodanikuühiskonda: eesmärk kajastada olukorda oma riigis ja Euroopas laiemalt. Maiks peab igal maal selge olema, kuidas suunata õpilasi osalema lõimimis- ja sallivusalases tegevuses, kas siis ise mõne sellealase ühenduse loomise, juba olemas olevas organisatsioonis osalemise vms kaudu.

[pullquote]et meil pole Venemaaga piirilepingut, sest osa Tartu rahulepinguga määratud ala kontrollib siiani Venemaa[/pullquote]Pärnu ühisgümnaasiumi järgmine ülesanne on selgitada partnerriikidele meie arusaama sõnavabadusest ja vabadusest valida töö- ja elukohta, samuti taaskasutusest ja loodussäästlikkusest. See hõlmab nii minevikukogemuse selgitamist kui õpilaste arusaama praegusaja olukorrast. Euroopas teatakse vähe NL aja tegelikkusest (sundsuunamisest, sissekirjutuse nõudest, liikumisvabaduse puudumisest ja sellest, et meil pole Venemaaga piirilepingut, sest osa Tartu rahulepinguga määratud ala kontrollib siiani Venemaa). Nende teemade videote ja blogipostituste, kunsti ja debattide kaudu mõistetavaks tegemine peaks arendama mitte ainult projektis osalevate, vaid kõikide ainetunnis olevate õpilaste teadlikkust.

Seekordsel projektikohtumisel osalesid Pärnu ühisgümnaasiumist prantsuse keele õpetaja ja projektijuht Liis Raal-Virks, kunsti- ja arhitektuuriõpetaja Marika Ristmäe ning emakeele, meedia ja hispaania keele õpetaja Kersti Jürgenson.

Kersti Jürgenson

Samal teemal:

Pärnu Ühsigümnaasiumi esindus Euroopa Parlamendis

 

 

 

Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega