Nelja linna jutustused

Sindi Naisliidu ekskursioon peatustega Sillamäel, Narva-Jõesuus, Narvas, Kohtla-Järvel.

Narva Kreenholmi piirkond Foto Urmas Saard
Narva Kreenholmi piirkond. Foto: Urmas Saard

Sillamäe – värskete meretuulte linn

Kesktänava ja Rumjantsevi nurgal asuv kõrge torniga hoone viib esmalt mõtte luteri kirikule. Tegelikult asub selles hoopiski linnavalitsus ja volikogu. Viiekümnendatel ehitatud klubihoone on üks esimesi ühiskondlike kivimaju. Edaspidi ehitati kivist ka elamuid ja teisi hooneid. Kesklinn on terviklikult üks paremaid viiekümnendate arhitektuuri näidiseid Eestis. Astanguserval asuvat kultuurikeskust ümbritseb sümmeetriliste lillepeenardega linnapark. Pargis kõrgub monument, millele kirjutatud vene keelne tekst on ümber pandud ka eesti keelde: mälestussammas on püstitatud Suure oktoobri juubeli auks. Aasta oli siis 1987.

Kõige pikemalt seisime kultuurikeskuse juurest alla mere äärde viiva võimsa trepistiku imetluses. Treppi kaunistavad suured ehisvaasid. Laial Mere puiesteel käis meie külastamise ajal vilgas ehitustegevus. Mina ja enamik teisi meie seltskonnast pole näinud, millisena veel hiljuti nägi välja oma pompoossuses (nagu kirjeldas Ervin) trepistik koos kõrghaljastusega.

[pullquote]Maha raiutud puude asemele istutatakse uued[/pullquote]Tänavu märtsis langetati mõne päevaga kogu allee puud. Põhjarannik kirjutas, et eelneva dendroloogilise uuringu kohaselt oli tööde alal 161 puud. Väheväärtuslikeks või haigeteks, seega likvideerimisele kuuluvateks tunnistati 116 puud. Maha raiutud puude asemele istutatakse uued. Mere puiestee rekonstrueerimise projekti maksumus on ligikaudu 1,4 miljonit eurot, millest 1,1 miljonit saab linn Euroopa Liidult. Taastamisega tahetakse valmis saada novembris.

Kuna trepist alla ei läinud, siis jäi kõrgelt ja kaugelt vaadates õhku küsimus, mis kirikuga puiestee lõpus tegemist on? Hiljem sai teatavaks, et allee lõpus asub väike Rooma katoliku kirik, millel päris pikk nimetus: Sillamäe Püha Adalberti ja Püha Georgiuse kirik. Vladimir Burmini projekti järgi ehitati kirik 2001. aastal.

Mida on Narva-Jõesuul ühist Sindiga?

Narva-Jõesuu sümmeetriliselt kujundatud tänavad jooksevad otse läbi luitemännikute. Narva-Jõesuus asub Eesti pikim mereäärne liivane supelrand, mille pikkus on Vikipeedia andmeil 7,5 km ja jätkub Vaivara valla Meriküla ning Udria randadega.

Linna kaugus Narvast on 14 kilomeetrit. Sama vahemaa on ka Sindil ja Pärnul. Narva-Jõesuul on ajaloost veel üks ajalooline sarnasus Sindiga. 1934. a liideti Narva-Jõesuu alev jaoskonnana Narva linnaga ja 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega sai Narva-Jõesuust Narva linnaosa, aga Eesti taasiseseisvumise järel eraldati Narvast omaette linnaks. Ka Sindi on olnud osa Pärnu linnast. Kui ei eksi, siis aastast 1957 kuni 1991.

Ööbisime Nooruse spaas, mis avati peaaegu täpselt kolm aastat tagasi (18. septembril 2014). Seitsme korruse ja kahekorruselise galeriiga hotellikompleksi püstitamine hõlmas nii vana ümberehitust kui uue hoonekompleksi ehitust, mille käigus sai moodsaks hotelliks ka lagunenud vana hooneosa. Legendaarse liivaranna lähedal asuvas hotellis on 114 tuba, konverentsikeskus, 130 kohaga a la carte restoran. Vee- ja saunakeskuses on 12 sauna, 25 m ujumisbassein, lasteala, erinevate atraktsioonide ja mullivannidega bassein, jaapanivann ja välibasseiniga terrass.

Paar tundi Narva-Jõesuu Silmufestivalil ja jälle ratastele.

Sõjamasin kui monument

Narva haldusterritooriumile jõudes peatus buss Eesti Vabariigi piiritähise juures. Samas kõrval asub kõrgel paekividest laotud postamendi otsas Vene tank, mis on sinna tõstetud erinevatel andmetel kas kuuekümnendatel või 1970. aastal.

[pullquote]tegemist olevat 1964. aastal kusagilt Leningradi sõjaväeringkonna reservist toodud masinaga[/pullquote]Postimees vahendas 2011. a 8. mail BNS-i sõnumit sellest, et kurjategijad põletasid Narva jõe ääres asuva nõukogude tanki monumendi juures Eesti lipu. Samas uudises kinnitatakse, et pjedestaalile tõstetud tank T-34/85 sai 1944. aasta suvel Sinimägede lahingus tabamuse. „1970. aastal tank taastati ja paigutati selle praegusele asukohale. Tanki monument märgib Narva jõe ääres kohta, kus punaarmee murdis 1944. aasta suvel läbi Saksa vägede ja Eesti Leegioni kaitsest ja ületas Narva jõe.“ Linnalegendi uskudes uppunud sama tank jõe ületamisel, tõmmatud siis pärast sõda veest välja ja tõstetud postamendile, aga ajalookroonikad kinnitavad muud. Põhjarannik vahendas 2004. a 20. märtsi lehes endise Narva muuseumi direktori Eldar Efendijev seisukohta, et tegemist olevat 1964. aastal kusagilt Leningradi sõjaväeringkonna reservist toodud masinaga. Kust täpsemalt, ta ei teadnud, aga kindlasti pole see sõjategevuses üldse osalenud, ammugi mitte 1944. aastal Narvas.

Kuigi Narva-Jõesuust Narva viiva tee ääres seisev Eesti ainuke allesjäänud tank-monument ei ole mälestusmärgina vastavasse mälestiste registrisse kantud, meenutab punatähega sõjamasin kohta, kus 1944. sõjasuvel ületas Leningradi rinne kindral Fedjuninski juhtimisel Narva jõe.

Narva Veneetsiasse

[pullquote]Ervin tahtnuks meid viija raekotta, kus osav meister Fjodor Šantsõn ehitab hoone hoone järel sõjaeelse Narva maketti mõõtkavas 1:100.[/pullquote]Ervin sõidutas meid Narva raekoja taha, mistõttu oli esmalt raskusi aru saada, et asume päris linna südames. Ervin tahtnuks meid viija raekotta, kus osav meister Fjodor Šantsõn ehitab hoone hoone järel sõjaeelse Narva maketti mõõtkavas 1:100. Aastal 1995 alustatud tööga on Šantsõn saavutanud raekoja saalis muljet avaldava mahu Tänavu juulis suleti ainulaadne makett külastajatele ja vanalinna maketi tulevik on praegu ebaselge.

Põhjaranniku sõnul avastasid päästjad raekojas oma töövaldkonda kuuluvaid puudusi. „Peale selle hakatakse vana raekoda peagi rekonstrueerima ning seetõttu tuleb kogu papist linn ette valmistada kolimiseks − esialgu pole vaid teada, kuhu. “Sõjaeelse Narva papist ja vineerist maketi looja Fjodor Šantsõn ütles Põhjarannikule, et ehkki raekoda külastajatele suleti, jätkab tema seal tööd. Seda enam, et maketi ja kogu töökoja kolimine, mis juba ammu kavas oli, lükati edasi järgmisesse aastasse.

Põnev vaade avanes Kreenholmi vanadele hoonetele ühest tagahoovist, kuhu Ervin oskas meid juhatada. Sealt nägime ka pooleldi kuivanud Narva jõesängi, kuhu venelased ootamatult ilma ette teatamisteta täiesti suvalisel hetkel võivad vett juhtida.

Ervin arvas, et enne Narvast lahkumist peaks ära käima ka siinses Veneetsias. Kreenholmi saare lõpus näeb veehoidla lähedal omanäolist asundust. Paljude kanalite äärde on peamiselt seitsmekümnendatel ehitatud garaažid. Varem olevat olnud puidust paadikuurid. Sadade boksidega paadikooperatiivi nimetatakse vene keeles „Общество Hарвских рыбо­ловов“, riigikeeles siis Narva kalapüüdjate ühing. Veneetsia rahva hulgas leiduvat ka päris hea ilumeelega elanikke, kes on oma boksiesise kujundanud kauniks iluaiaks ja paadikuuri ehitanud suvilaks.

Teel koju tegi Ervin ettepaneku põigata sisse Kohtla-Järvele, et vaadata linna kultuurikeskust, mida renoveeriti kompleksselt aastatel 2013-2015. Hoone ehitati neoklassitsistlikus stiilis ja on Eestis ainulaadne kultuurimälestis. Hoone avati V. Kingissepa nimelise Kohtla-Järve Kultuurimajana 1952. a septembris ja 2001 kanti riikliku arhitektuurimälestiste kaitse registrisse. Ilma selle ajaloolise majata ei kujutatagi Kohtla-Järvet ette. Sisekujundus annab majale kordumatult piduliku ilme.

Urmas Saard

Samal teemal:

Oru lossi park Foto Urmas Saard

 

 

 

Jääkarudest Pätsi suveresidentsini

Valaste juga septembris Foto Urmas Saard

 

 

 

Valaste joa vaatamine nõuab ettevaatlikust

Vello Kolnese asutatud kinomuuseum Järva-Jaanis Foto Urmas Saard

 

 

 

Kui Vello Kolnese kinomuuseum sai üheteistkümneseks

Silmud silmufestivalil Foto Urmas Saard

 

 

 

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali