Seljametsa pärimuspäev toob vanad oskused rahva sekka

Laupäeval Seljametsa Muuseumi juures peetaval pärimuspäeval saab igaüks asetada end sajanditaguse talupere rolli- proovida kaelkookudega õunakorvide tassimist, kahemehesaega saagimist ja hobuvankrisõitu.

Pärimuspäev Seljametsal Foto pressisõnumiga
Pärimuspäev Seljametsal. Foto: pressisõnumiga

Päeva eesmärk on tuua kaduma kippuvad oskused ja tööriistad taas rahva sekka. „Maavanaemade põlvkond on kadumas ja koos nendega ka ehe maaelu,“ selgitas Seljametsa Muusemi juhataja Annika Põltsam. „Kutsume kõiki kasvõi üheks päevaks nutikesksest tänapäevast välja- maale vanaema juurde.“ Põltsami sõnutsi erineb Seljametsa Muusem teistest muuseumidest selle poolest, et paljusid esemeid lubatakse käega katsuda. Pärimuspäevaga astutakse samm edasi- esemed tuuakse riiulist välja ja neid kasutatakse töödeks, milleks nad mõeldud olid.

Pärimuspäev algab kell 11 ühise pärimustantsuga ning jätkub Soometsa külast Kärbi talust kohale toodud hobuse rakendamisega vankri ette. Lapsed saavad proovida hobuvankrisõitu.

Tutvustatakse tööriistu muuseumi püsiekspositsioonist, küpsetatakse sooja karaskit ning tehakse vana käsitööd. Muuseumi kangastelgedel saab iga soovija kududa ühisvaipa oma triibu. Mitut talutööd tutvustab kogenud muuseumipedagoog Laine Järvemäe, kes on neid töid lapsena ise teinud või kõrvalt näinud. Näiteks triigib ta sel päeval rõivaid söetriikrauaga just nii, nagu ligi 70 aastat tagasi tegi tema rätsepast vanaisa.

Päeva lõpetuseks õpetab tantsuõpetaja Malle Ormilaan pillimees Priit Kase akordionihelide saatel vanu tantse. Kogu päeva on avatud sügiseste seente ja aiaviljade näitus. Sissepääs üritusele on tasuta, üritust toetavad Kultuurkapitali Pärnumaa Ekspertgrupp ja Paikuse vallavalitsus.

Valaste joa vaatamine nõuab ettevaatlikust

Ladoga järve ja Ölandi saare vahele tekkinud Balti klindi kõige kõrgem osa asub Ontika pankrannikul, kust Valaste oja langeb püstloodis 30,5 meetrit madalamale.

Valaste juga septembris Foto Urmas Saard
Valaste juga septembris. Foto: Urmas Saard

Eesti kõrgeim juga asub Ida-Viru maakonna Kohtla valla Valaste külas. Astangule paigaldatud selgitavale tahvlile on kirjutatud, et Valaste juga kirjeldas kohalik saksakeelne ajaleht juba 1840. aastal kui maailmaimet. „Rekordiline, 30-meetrine kõrgus on joale mõõdeti 1998. aasta augustikuise suurvee aegu, kui suvelõpu veemöll oli puhastanud joaaluse varingurusust ja uuristanud pehmesse liivakivisse kuni kolme meetri sügavuse hiiukirnu,“ saab tahvlilt lugeda pisut vigaselt kirjutatud teksti, mis siiski täiesti arusaadav. Veel saab teada, et varasemad ja hilisemad mõõtmised on andnud joa kõrguseks 26-28 meetrit. Allpool jätkub juga 10-15 meetrise kosena.

Joaastangus paljanduv maapõue läbilõige näitab miljonite aastate eest ladestunud kivimeid. Kui veevaesel ajal näeb üksnes erinevate kihtide vahelt immitsevat põhjavett, siis septembri lõpupoolel oli vett looduse ilu nautimiseks piisavas koguses. Paraku ei pääse külgedelt väga hästi vaatama. Keerdtreppi saab kasutada väga lühikeses osas ja aastate eest ehitatud vaateplatvorm on trepist täielikult ära lõigatud.

Loe edasi: Valaste joa vaatamine nõuab ettevaatlikust