Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug   okt »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Esmapilgul angerjat meenutav maolaadse välimusega jõesilm jääb rangelt liigitatuna tõelistest kaladest kõvasti madalamale arenguastmele, kuid hoolimata sellest on just silmupüük kujunenud Narva jõe kalurite tulusaimaks tööks.

Silmud silmufestivalil Foto Urmas Saard

Silmud silmufestivalil. Foto: Urmas Saard

Eestis asustab jõesilm küll enamikke Soome lahte suubuvaid jõgesid, kuid kõige rikkalikum on olnud just Narva jõgi, kus neid püütakse põhja paigutatud torbikutega hüdroelektrijaama paisust mereni. Tollest Eesti tuntuimast silmujõest püütud silmusid viidi marineeritult Peterburi turule juba vähemalt paarsada aastat tagasi. Kuulsusrikas ajalugu ja Narva jõe kalurite tulus püügiartikkel selgitab põhjust, miks Narva-Jõesuus korraldatakse alates 2009. aastast silmufestivali.

Laupäeval, 23. septembril oli Suur-Lootsi tänav alates J. Poska tänava ristmikust täies laiuses kuni pea sadamakaini laadalistest ummistatud. Siiski ei tekitanud laat kohe esmavaatlusel silmufestivali muljet, sest valdavalt torkas silma palju muud. Mitut müügitelki kaunistasid Georgia lipud. Nagu õigetele kaupmeestele kohane, tundsid nad vähemalt elementaarsel tasemel selle maa riigikeelt, kus oma kaubale turgu otsiti. Neist mõni rääkis üllatavalt hästi eesti keelt. Veini kaupmees oli sama, kellega sai juhtumisi kevadel Georgias Aserbaidžaani piiri lähedal kohtutud. Mille järgi meelde jäin, ei tea? Nähtavasti on piirivalvuril elukutsest tulenevalt haruldane mälu ja tähelepanu võime. Põneva kauba nimetuse võinuks anda gruusiapärastele pähklirullidele.

Setod kauplesid oma kaljaga. Veidi harjumatu oli vaadata kudumisvarrastega töötavat härrat. Tema kauples koera-, küüliku-, ja kitsevillaste kudumitega. Nimekaim kauples suure valiku lehmakompvekkidega. Ahvatlevat ostusoovi tekitas käsitöine keraamika, millega Erika Aasa tuli silmufestivalile Jõgevamaalt Tormast. Kalakujulised ja kalasid kujutavate maalingutega liuad haakusid hästi festivali meeleoluga. Väga kaunid olid elulõngad, mille mugulad toodi laadale Lohusuust, Peipsi veerelt. Ka Peipsi ääres kasvatatav kuulus sibul oli müügil, pohlad, jõhvikad, puravikud, kukeseened. Kui jõud peale hakanuks, võinuks ka paarikümne kilose kõrvitsa koju kanda. Armeenia šaslõkiga sai keha kinnitada.

Meelelahutust pakkusid vene rahvatantsijad, kelle sädelevad riided ja hoogne liikumine naelutas laadaliste pilgud lavale. Jõe ääres lehvisid Euroopa, Narva-Jõesuu, Eesti ja teinegi Euroopa lipp mitte just eriti õnnestunud järjestuses. Oma teemaga olid platsis vähemalt üks erakond ja valimisliit.

Jõe keskel asub 40 meetri laiune torbikutest vaba ala: 20 meetrit ühel- ja teiselpool kontrolljoont

Narva jõel toimetasid paar kalurit üksikus paadis. Jõe teisel poolel patrullis Venemaa piirivalve kaater, sest venelased on seadnud ühele osale Eestimaast demargatsiooni joone, millest üle astuda ei tohi. Mõned aastad tagasi lubati nii Eesti kui Vene poolel asetada jõe põhja 15000 torbikut silmude püügiks, viimased andmed pole kätte sattunud. Eesti poolel asuvad torbikud paisust jõe suudmeni. Vene poolsel suudmealal püügiks sobivad eeldused puuduvad ja silmude kalastamine toimub jõe ülemjooksul. Jõe keskel asub 40 meetri laiune torbikutest vaba ala: 20 meetrit ühel- ja teiselpool kontrolljoont. Samuti ei või torbikuid paigutada laevatee alla.

Jõe äärest uuesti festivali alale pöördudes võis näha looklemas üht hästi pikka saba. Suures katlas liigutati mahuka kulbiga suppi, mida traditsiooniliselt silmudest keedetakse. Terasemalt vaadates võis näha ka silmudega kauplejaid. Tegelikult polnudki neid nii vähe, kui esmapilgul näis. Müüdi päris värskeid silmusid, kelle küljed ja selg läikisid metalselt tumehallidena, kõht valkjaskollasena. Silmud sirguvad kuni poole meetri pikkusteks ja võivad kaaluda paarsada grammi. Päris mitmetel lettidel müüdi ka marineeritud silmusid poole liitri suurustes klaaspurkides, samuti küpsetatud kujul. Kuuldavasti nii Eesti kui Venemaa turul lähevad hästi kaubaks spetsiaalsetes ahjudes puudest sütel töödeldud silmud.

Kuid lisaks silmudele sai osta ka angerjat, tuulehaugi, koha, vürtsisoola skumbria fileed, või kala ja teisigi kalu.

Urmas Saard

Comments are closed.