Preester Enos: toimunud on oluline murrang

Täna keskpäeva paiku õnnistas metropoliit Stefanus pühitsetud veega Sindi Jumalailmumise kiriku taastatud kellatorni kuplit ja värskelt kullatud risti, mis seejärel tõsteti tagasi oma kohale.

Sindi kiriku kellatorni taastatud kuppel ja kullatud rist tõstetakse oma kohale tagasi Foto  Urmas Saard
Sindi kiriku kellatorni taastatud kuppel ja kullatud rist tõstetakse oma kohale tagasi. Foto: Urmas Saard

“Jää on hakanud liikuma, härrased vandekohtunikud,” ütles klassikut tsiteerides Sindi koguduse preester Enos ja meenutas, et juba 1935. a kõneldi kiriku remondi vajadusest, seega tervelt 82 aastat tagasi. Vahepeal on olnud väga segaseid aegu. Kogudus suleti ja kirikuhoone muudeti teatri rekvisiitide laoks, mille eest aastakümneid mitte keegi hoolt ei kandnud. „Nüüd on toimunud oluline murrang. Taastamisele tulid appi riik ja omavalitsus. Esimene samm on astutud. See, mis liigub, seda toetatakse. Inimesed küsivad, kas teil siin kirik töötab? Kuuldes regulaarselt toimuvatest teenistustest ollakse üllatunud. Kui meil puuduks usujõud uskuda, ega siis ei liiguks midagi. Selliselt arutledes võib öelda, et ehitab Jumal, mitte inimesed.“ rääkis Enos.

Läbi ehitusaediku kraana juures askeldavaid töömehi jälgides ütles Marko Šorin, et veel paar aastat tagasi näis suhteliselt võimatuna praeguseks avanenud võimalus, millega on tema kodulinna kirik jõudnud kapitaalremonti vajavate pühakodade nimistu edetabeli tippu välja.

„Täna on seda siiras rõõm näha! Eelloos meenuvad nii mõnedki märgilised kohtumised kirikutegelastega: Viimaseid päevi ametis olev Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kantsler Martin Toon, arhont Viljo Vetik ja muidugi Enos. Tema puhul oli hingeliigutav vestlus 2015. a 3.jaanuaril,“ meenutas Šorin. Tõepoolest oli Enos juba toona lootusrikast usku täis. Siis vahendas Maalehe Pärnumaa uudiste märkmik preestri mõtteid järgmiselt: „Praegu me peame tunnistama Sindi kiriku nukrat seisu, kuid küll aeg sellele ka uue hingamise annab. Teame ju, et ka näiteks peale Liivisõda kirjutati kroonikates kuidas terve maa oli laastatud ja hävitatud. Kirikute varemetel kasvasid kogunisti puud. Kuid kirikud on taastatud ja teenivad kogukonna vajadusi endiselt, järelikult on seda ikkagi rahvale vaja. Kord küsiti minult ühes teises koguduses, et millal te tulete oma kirikut korda tegema. Oma kirikut! Kelle kirik see ikkagi on? Kas kellegi teise või ikkagi kogukonna enda kirik. Ka kogukond peab panustama! Kirik ei ole kellegi võõra oma, ikka enda inimeste oma.“

[pullquote]Meie kohustus on eelmiste põlvkondade loodud väärtusi säilitada ja korras hoida[/pullquote]Vetiku sõnul on tegemist tänu osutamisega eelmistele põlvkondadele. „Meie kohustus on eelmiste põlvkondade loodud väärtusi säilitada ja korras hoida. Sindi Jumalailmumise kirik on üks neist, mis väärib säilitamist. Loodame, et ka kohalikud ettevõtted tuleksid ja panustaksid siia kirikusse. Peale kellatorni risti on veel neli risti kullata (viies on kadunud), mis oleks väärikas kingitus Sindi rahvale.“

Kellatorni tipust tõsteti viltu vajunud 165 sentimeetri pikkune rist maha juba 2008. aastal. Kirikut taastava remondiga alustati tänavu mai alguses. Pärtlipäeval tõsteti kellatorni kuppel maha, et seda põhjalikult uuendada. Rist kullati Soomes. Täna õnnistati pühitsetud veega nii kuplit kui risti enne kohale paigaldamist. Rist kaalub 85 kg. Koos kupliga kaaluvad need kokku 600 kg.

Mullu viis EAÕK läbi hanke katusetööde teostamiseks. Parimaks osutus Pärnu Katuseabi OÜ. Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie käesoleva aasta jaanuari käskkirjaga eraldati “Pühakodade säilitamine ja areng” 2017. aasta eelarvest Sindi kiriku katuse ja kellatorni taastamiseks 67 928 eurot. Tänavu mais eraldas linnavalitsus kiriku katuste uuendamiseks 9 000 eurot, millega kaasrahastati riigieelarvelist pühakodade programmi.

Kantsleri sõnul jaotub vähim teostusaeg arvatavalt kolmele aastale. Esimese etapina remonditakse kellatorni. Sindi linnapea Rein Ariko ütles, et EAÕK-i palvel peaks kohalik omavalitsus tulevaks aastaks eraldama veel 10 000 ja 2019. aastal 11 000 eurot. Selliselt toetaks kohalik võim kristliku arhitektuuri- ja kultuuripärandi säilitamist 30 000 euroga, mis moodustab 390 000 euro suurusest kogumaksumusest 7,7 protsenti, koos käibemaksuga teeb see 390 875 eurot.

Urmas Saard