Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2017
E T K N R L P
« juuli   sept »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Sindi raekoda 80

8. augustil 1937. a avati pidulikult Eesti Vabariigi üks moodsamaid omavalitsushooneid – Sindi raekoda. Nii nagu Sindi tekkelugu on huvitav, nii on mitmed arengud eelnenud või seotud raekoja saamislooga.

Käesoleva aasta 8 augustil täitus 80 aastat Sindi raekoja avamisest Marko Šorin kirjutas selle puhul põhjalikult uuritud üksikasjaliku ülevaate, mis käsitleb omaaegse moodsaima omavalitsushoone saamise lugu Foto Urmas Saard

Käesoleva aasta 8. augustil täitus 80 aastat Sindi raekoja avamisest. Marko Šorin kirjutas selle puhul põhjalikult uuritud üksikasjaliku ülevaate, mis käsitleb omaaegse moodsaima omavalitsushoone saamise lugu. Foto: Urmas Saard

Linnaõiguste saamise 75ndal aastapäeval avati annetustega kogutud raha eest Presidendi kell

1921. aastal sai Taali valla koosseisu kuulunud Sindi vabrikuasula aleviõigused. Alevi territooriumi moodustas Sindi kalevivabriku omandis olev maa-ala, mille suurus oli pisut üle 156 vakamaa. Selline olukord, kus kogu omavalitsuse maa-ala kuulub ühele omanikule oli väga tavapäratu. Esialgu asusid isegi alevivalitsuse ruumid vabriku kontoriga ühes majas. Vabriku juhtkond oli ajalooliselt harjunud kõike ise ümbruses korraldama ja ilmselt oli neil ka varjatud soov sedasi omavalitsuse juhtkonda enda kontrolli all hoida. Peagi muutus kahe juhtkonna vaheline läbisaamine nii pingeliseks, et üksteisega hakati suhtlema vaid kirja teel. Aja möödudes kolis alevivalitsus Pärnu maantee äärde asuvasse Tarvitajate Ühisuse majja.

Algusest peale kummitas uut alevit maapuudus ja nii otsiti pidevalt võimalusi oma territooriumi laiendamiseks. Alevi lõunapiiril asus Sindi vabriku rajaja vanema poja Christian Heinrich von Wöhrmanni asutatud karjamõisa maa-ala, mis kuulus riigile ning oli kasutada antud Sindi põllumajandusse osaühingule. Sellelt riigi maalt läks läbi Lelle-Papiniidu raudtee ja sinna rajati 1928. a Sindi raudteejaam. Jaama ümber algas peagi vilgas ehitustegevus ja nii kerkisid sinna Tarvitajate Ühisuse uus kaubamaja, Sindi Haigekassa haigla ning mitmed eramajad. Piirkonnas valitses soov liituda uue aleviga, mistõttu pöördus alevivalitsus maakonnanõukogu ja siseministeeriumi poole palvega Sindi alevi piiride laiendamiseks nii põhja kui lõunasse.

Raekoda oli vaid üks osa suuremast plaanist, mis oleks teistsuguse ajaloo puhul andnud Sindile teistsuguse näo.

Kui alev sai endale riigimaa lõunas, otsustati alevivalitsus sinna viia. Alevivalitsuse asupaik oleks siis küll alevi südamest väljas, kuid mitte sedavõrd kaugel, et elanikel oleks põhjust olla ümberkorralduste vastu. Pealegi kui alevivalitsusel puudub alevis oma maja ja alev näitab hoogsat kasvu Wöhrmanshofi mõisa suunas. Nii telliti uuele maa-alale moodne planeering Anton Soansilt. Arhitekti koostatud osaplaneeringu järgi pidi tulema endise mõisa maadele raekoda, rahvamaja, haigla, koolimaja ning evangeelse-luteri koguduse maja koos kirikuga. Ülejäänud maa Pärnu jõe, Pärnu maantee ja Lelle-Papiniidu raudtee vahel oli planeeritud 60 ehituskrundiks. Kruntide suurus ulatus kuni poole hektarini. Jõekaldale aga oli ettenähtud rahvapark. Vaatamata tõsistele plaanidele, lasi ajalugu realiseeruda vaid raekoja projektil. Raekoda oli vaid üks osa suuremast plaanist, mis oleks teistsuguse ajaloo puhul andnud Sindile teistsuguse näo.

Ilmar Laasi on lisaks projekteerinud Pärnu teatrihoone, kino Kosmose Tallinnas ning mitmeid Tallinna kõrghooneid

1935. a suvel võttis alevivalitsus vastu otsuse, et moodne (kuupstiilis) kahekordne telliskivist keskkütte ja veevärgiga alevimaja tuleb valmis ehitada järgneva kahe aasta jooksul. Ehitus tuleks 30 m pikk ja 16 m lai ning mahutaks lisaks ametiruumidele veel viis elukorterit ametnike jaoks. Ehituskomisjoni valiti alevivolinikud Aleksander Olo, Jaak Nessler ja Mihkel Schöön. Projekteerimine usaldati Pärnu ajutise maavalitsuse inseneri Jonas Kinnuneni hoolde. Ja kuigi arhiivis leiduvad projektid kannavadki Kinnuneni allkirju, siis on Kultuurimälestiste Riiklikus registris viide, et tegelik projektiautor on Ilmar Laasi, kes olevat aga sellel ajal olnud liiga noor (sündinud 1907. a) ning ei omanud projektide allkirjastamise õigust. Olgu mainitud, et Ilmar Laasi on lisaks projekteerinud Pärnu teatrihoone, kino Kosmose Tallinnas ning mitmeid Tallinna kõrghooneid.

Alevivalitsus kolis teravate suhete tõttu vabriku juhtkonnaga Pärnu maantee äärde Foto Marko Šorini erakogust

Alevivalitsus kolis teravate suhete tõttu vabriku juhtkonnaga Pärnu maantee äärde. Foto: Marko Šorini erakogust

Sama aasta sügisel ilmus ajalehes teadaanne, et Sindi alevivalitsus annab 16. septembril välja kirjalikul vähempakkumisel Sindi alevivalitsuse hoone ehitustöö (maht ca 4000m3) osalt alevivalitsuse ja osalt töövõtja materjalist. Hanke täitmise tähtaeg on 1. september 1936. a. Pakkumiste ja lepingu sõlmimise kindlustamise tagatisraha suurus on 10% pakutavast töövõtte hinnast. Alevivalitsusel jääb õigus tööd välja anda ka mittevähempakkujale või koguni välja andmata jätta. Projekti, lepingu kava, tööde kirjelduse ja teiste tingimustega võib tutvuda Sindi alevivalitsuses, alates 6. septembrist, igal tööpäeval kella 11-17.

Alevivalitsusele laekus viis pakkumist. Võitjateks osutusid Peeter Murd Taali valla Viira külast ja Alfred Lorents Pärnust. Ehitustööd algasid peagi ning välistöödega oldi valmis järgmise aasta oktoobriks. Ehituskulude allaviimiseks muudeti tööde käigus mitu korda torni kuju. Peale esindusfunktsiooni täitmise peitis torn endas ka veepaaki, mille abil tagati majas toimiv veevärk. Vesivarustuse ja keskkütte töö teostas AS Siegel.

Keldrikorrusel olid ruumid majaelanike toiduainete hoidmiseks, köetav arhiiviruum, pesuköök, rullikamber, keskküte, suitsetamise tuba ja karts. Alumisel korrusel olid kantseleiruumid, nõupidamisetuba ja volikogu saal. Kantseleiruumide juures asus tule- ja vargakindel varakamber. See oli seest raudbetooniga vooderdatud ja mitmekordse rauduksega varustatud. Rauduks oli avatav tähestiklukuga. Volikogu saal oli sobilik peale oma ettenähtud ülesande ka väiksemate koosolekute pidamiseks, kuna mahutas ligi 100 inimest ja peale selle oli rõdul ruumi veel 30 -40 pealtkuulajale. Ruumid olid paigutatud nii, et kantselei ja korterite elutoad oleksid päikesepoolsel küljel, aga volikogu saal ning köögid ja muud tarberuumid olid suunatud võimalikult põhjapoole. Peafassaad torniga ning lahtise rõduga olid pööratud vastu alevi platsi. Majja seati sisse elektrivalgustus ja signalisatsiooni seadeldis.

Pealkirjad olid mõneti eksitavalt suursugused

Esialgsete plaanide kohaselt sooviti ametliku avamiseni jõuda 1937. a 1. juuliks, kuid tegelikult jõuti selleni alles 8. augustiks. Avamisest kujunes suurejooneline tseremoonia, mida kajastasid paljud kohalikud ja vabariiklikud ajalehed. Pealkirjad olid mõneti eksitavalt suursugused: Sindi 7-miljoniline raekoda valmis. Põhjus on selles, et summa oli väljatoodud sentides. Tegelik kulu oli umbes 65 000 krooni ning lisaks 5000 krooni väärtuses vana ehitusmaterjali. Laenu võeti sellest 39 000 krooni.

Sindi raekoja ehitus Foto Marko Šorini erakogust

Sindi raekoja ehitus. Foto: Marko Šorini erakogust

Raekoja avamistalitus algas kell kaks päeval raekoja esisel väljal. Hoone ette oli ülesrivistatud Sindi vabatahtlik tuletõrje ning alevirahvast ilmus kohale üle tuhande inimese. Seega oli koos enam kui pool alevit. Avasõnad lausus alevivanem Nikolai Lett ja pikema ülevaate raekoja saamisloost ja kuludest andis alevisekretär Peeter Madissoo. Moodsa hoone püstitamine oli alevilt nõudnud suuri pingutusi ja ehituse lõpetamiseks võttis alev laenu Pärnu Eesti laenu-hoiu ühisuselt, mis tuli juba mõne aastaga tagasi maksta. Nii oli üle Karja tänava tõmmatud üleskutse rahaannetusteks: „Oled nõus, siis annad krooni, aga jõukas annab kaks.“ Vaimuliku talituse pidasid luteriusu kombe kohaselt Sindi pastor Emil Paigaline ja apostlikuõigeusu kombe kohaselt ülempreester Joann Ümarik Pärnust. Peokõne pidas pea- ja siseministri abi August Tuulse (enne eestindamist Tenson), kõneledes rahvuslikust vaimust ja omavalitsuse laiadest ülesannetest üldise heakorra tõstmisel. Lisaks tõi ta tervitusi riigivanema ja vabariigi valitsuse poolt. Ühtlasi andis ministriabi alevivanemale üle ümbriku 1000 krooniga riigivanema poolt. Riigivanem soovis, et selle rahaga ostetakse raekojale kell, sest Sindi on tööliste alev ja sintlastele on kellajaline täpsus väga tähtis – sellepärast torni tühiku täitmiseks ongi määratud teile 1000 krooni. Suur annetus võeti vastu rahva kestvate aplausidega. Tervitusi tõid veel Pärnumaa elanike, maavalitsuse ja kaitseliidu Pärnumaa maleva nimel maavalitsuse esimees Jüri Marksoo. Pärnu linna ja Eesti Linnade Liidu nimel ütles sooje tervitussõnu Pärnu linnapea Hendrik Soo. Sindi tekstiilivabrikute ühingu poolt kingiti raekojale rahvuslipp ja tarvitajate ühisuse poolt alevi volikogu juhatajale haamer. Aktus lõppes alevivolikogu esimehe lõppsõna ja hümniga, misjärel siirduti uut hoonet lähemalt vaatama. Alevivalitsuse poolt oli korraldatud pidulik lõunasöök kutsutud külalistele, kus peeti kõnesid ning loeti ette traadi teel saadetud telegramme. Lisaks korraldasid spordiselts „Kalju“ ja alevi tuletõrje ühiselt suurema rahvapeo, millest inimesed heatujuliselt osa võtsid.

Järgmise aasta 1. mail sai Sindi koos teiste alevitega linnaõigused. Ja kuigi vähemalt rahvamaja ja koguduse maja ehitamisega oli tõsi taga, siis paraku jäid need realiseerimata. Ka kella panekuga raekoja torni kulus veel palju aastaid. 2013. aastal, linnaõiguste saamise 75ndal aastapäeval, avati annetustega kogutud raha eest nn Presidendi kell. Sellega olid sintlased täitnud kunagise presidendi ees oma auvõla.

Marko Šorin

Sindi raekoda ja planeeringud ajaloolistel fotodel

Marko Šorini sõnul on Olaf Esna piltidest huvitav see, kus paistab plagu üle Karja tänava (005). Fotol näeb ministriabi Tuulset ja ees nurgas (kiilakas mees) on alevivanem Nikolai Lett.

Šorini jaoks on eriti oluline see pilt, kus paistab veel Wöhrmanshofi karjalaut (007). Hoone, mille asemele pidi rahvamaja tulema. Samuti on põnev vaadata ka luteri koguduse maja ja rahvamaja projekte, mis jäid paraku teostamata.

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>