Neli Lõõtsavägilast kümne pilliga Sindis

Lõõtsavägilased Rasmus Kadaja, Tobias Tae, Andres Eelmaa ja Margus Põldsepp avasid Sindis käesoleva aasta suvekontsertide sarja linna seltsimajas.

Lõõtsavägilistega on Sindi seltsimaja trepil liitunud ka laulja Ilme Prenge ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard
Lõõtsavägilistega on Sindi seltsimaja trepil liitunud ka laulja Ilme Prenge ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard

Tänaseks kavandatud selle aasta esimene suvekontsert pidanuks linnarahva ootuste kohaselt toimuma Kiriku pargi varjuliste puude all. Paraku heitliku meelega ilm ei lasknud helitehnikat lageda taeva alla tuua, sest puudus teadmine, kas keset kontserti võib taas vihmasahmakas kaela sadada. Kuigi eelnevalt anti teada võimalikust kontserdi asukoha vahetusest, tekitas see ikkagi mõningast segadust. Osa inimesi kogunes parki, teised läksid aegsasti seltsimajja. Et ka pargis oodanud rahvas ansambli Lõõtsavägilased kontserdist päris ilma ei jääks, alustati esinemisega kümmekond minutit hiljem.

Noortest muusikutest sõnakam pilli- ja laulumees Andres Eelmaa ütles Lõõtsavägilasi tutvustades, et nende ansambel asutati 2013. aasta jõulukuul. Lõõtsavägilaste sünnipäevaks arvatakse siiski järgmise aasta 29. jaanuari, kui toimus ansambli esimene ametlik proovimäng. Ansamblis mängib kolm noorhärrat. Noorim on 13-aastane Tobias Tae (lõõts, järellaulja), vanuselt järgmine 15-aastane Rasmus Kadaja (lõõts, järellaulja) ja vanim 16-aastane Andres Eelmaa (lõõts, basskitarr, eestlaulja). Kolmekesi omandavad nad muusikalist vilumust ja teadmisi Karksi-Nuia Muusikakoolis, mille direktor on Margus Põldsepp. Tema on ka noormeeste juhendaja.

Loe edasi: Neli Lõõtsavägilast kümne pilliga Sindis

Avagem enam oma koduväravaid,
et linlased saaks maale tulla

Ühispilt Tahkuranna ausamba jalamil.
Ühispilt Tahkuranna ausamba jalamil.

Kolmandal üle-eestilisel avatud talude päeval pakkus loodus ühe ilusama päeva juulis. Talude ja ettevõtjate arv on aasta-aastalt suurenenud. Kuna Pärnumaa on üks aktiivsemaid piirkondi, mis pakub võimalust avatud talude külastuseks, siis  Vigala 43liikmelise reisirühmana haarasime kinni võimalusest olla naabrite mail ja lõpetada ringsõit Tahkurannas Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnipaigas ja kuulda monumendi valmimislugu.

Raudkivid Pätsi momumendi jaoks korjati sealt samast Tahkuranna põldudelt samba valmistamiseks.  Austust ja lugupidamist vääriv külastus kunagise presidendi vastu on inimlik Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel. Kasvav huvi avatud talude vastu näitab, et eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast toidust. Teisalt on maaeluminister Tarmo Tamm toonud koolikavasse strateegia, mille eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja- ning piima ja piimatoodete tarbimist. Siia võib lisada C. R. Jakobsoni öeldu: „ See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on.” Ringsõit hõlmas kuute talu.

Hommikune kohtumine Reet Karukäpa õuel
Hommikune kohtumine Reet Karukäpa õuel

Esimeseks vastuvõtjaks oli Reet Karukäpp Kilksamal. Perenaise elus on üks ajalooline fakt: ta on sündinud 17. juunil 1940, päeval, kui Nõukogude väed tungisid Eestisse. Enne lõunat oli Eesti Vabariik, pärast lõunat hoopis teine riik. Reet Karukäppa on teadus alati paelunud, ta omandas doktorikraadi geoloogias. Meile tutvustas ta talu tagasisaamise lugu. Keerulised olid maaparandustööd vanade rebasefarmimüüride vahel. Teisalt on maa seal väheviljakas. Seepärast peab Karukäpp õigemaks kasvatada mustsõstart. Sel aastal rikkus kevadkülm hea saagi võimaluse. Mustsõstar on inimese tervisele hea.  Loe edasi: Avagem enam oma koduväravaid,
et linlased saaks maale tulla

Asva külas anti viikingikultuuri tutvustamise avalöök

Viikingiküla. Foto: Ragnar Kekkonen
Uus seikluspark. Foto: Ragnar Kekkonen

Eile avati Saaremaal Asva külas viikingiteemaline seikluspark, mis on esimene etapp sinna rajatavast Viikingite külast.

Viikingite küla rajaja, Saaremaa juurtega ettevõtja Karjar Lemberi sõnul alustati teemaküla rajamist septembris. „Esimese etapina sai valmis Viikingite seikluspark. Tulevasse viikingite külla rajatud seikluspargis saab tõelise viikingite vallutusretkede elamuse, turnides suures kõrgseikluspargis. Siin on üle 50 seiklusliku turnimiselemendi ja kolm vahvat õhusõitu. Pargis leidub vastavalt julgusele ja oskustele rada igas vanuses „viikingile“. Kõrgeimal, enam kui 12-meetri kõrgusel asuvalt rajal, pannakse proovile ka julgeimad seikluseotsijad,” lausus ta.

Lember rääkis, et rajatavas Asva Viikingite külas ja uues linnuses saavad kokku erinevad ajastud läbi kolme aastatuhande. „Tegevused on põimitud tänapäevaste atraktsioonide ning tegevustega ja lisaks tutvustatakse erinevaid loomi ja linde. 2018. aasta suvehooajaks avatavas külas saab olema vahva nii ajaloohuvilistel, kui ka seiklusjanulistel. Lisaks saab linnuses ka muistsel kombel pidu pidada, keha kinnitada ning unenägusid nautida.”

Kajar Lember on tuntud ka kui Jõgevamaal Kaiaveres asuva turismiettevõtte Vudila rajaja ja arendaja.

Jaan Lukas