Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2017
E T K N R L P
« juuli   sept »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Arlet Palmiste: „Vähem alkoholi, rohkem erinevaid maitseid”

Arlet Palmiste. Foto: Intro meelelahutus

Arlet Palmiste. Foto: Intro meelelahutus

5. ja 6. augustil Järvamaal Albus toimuval Eesti Joogimeistrite festivalil ja laadal on iseäranis arvukalt esindatud väikepruulikojad. Oma toodangut esitlevad ka mitmed mahla- ja limonaaditootjad. Mitmekülgne joogikultuuri tutvustamine põimub muheda meelelahutusega tuntud artistidelt. Külauudistele rääkis sündmusest peakorraldaja Arlet Palmiste.

Kas koos ideega tuli kohe mõte sündmus läbi viia Järvamaal Albus? Mismoodi sealsed tingimused korraldamist soosivad?

Me elame kolme kilomeetri kaugusel Albu mõisapargis asuvast Jäägri Villast. Iga kord, kui Tallinnast tulen või Tallinna lähen, sõidan ma sellest mööda ja imetlen selle koha ilu. Peidetud tuled puude vahel, purskkaev jne. Mul tekkis soov selles imelises pargis midagi korraldada ja kui hakkasin uurima joogivalmistamise ajalugu, siis oli plaan selge.

Läbi ajaloo on mõisate juures tegutsenud pruulikojad. Toodeti viina ja viidi seda Venemaale ja toodeti ka õlut, mida peamiselt müüdi mõisakõrtsides. Seepärast tundus plaan just käsitöö pruulikojad mõisaparki kokku tuua ainuõige. Jäägri Villa peremees Valeri oli kohe ideega nõus ja valmis igal moel kaasa aitama. Otsustasime teha ürituse kahel päeval, kus esimesel päeval toimub festival kontsertprogrammiga ja teisel päeval tasuta üritus, kus kõik huvilised saaksid omavahel kohtudes kogemusi jagada.

Kas selline sündmus toimub Eestis esmakordselt?

Kindlasti ei toimu see Eestis esmakordselt, aga kindlasti on see esimene analoogne üritus väljaspool Eesti suurlinnu. Seepärast toetab esmakordset ettevõtmist ka Väikepruulikodade Liit.

Millistest ettevõtmistest sündmus koosneb, kuipalju on siin vaatemängulist, atraktiivset, kui palju tõsist õppimist, kogemuste vahetamist?

Festivali esimene päev, 5.augustil, on meelelahutuslik. Lavale astuvad armastatud kollektiivid Jää-äär, Marten Kuningas ja Miljardid ja Meisterjaan. Kogu Jäägri Villa peoplats saab olema tuledega kaunistatud. Esinejate vahetudes toimuvad erinevad esitlused ja mängud – Kochi ristsõnamäng, oksjon jne. Meie nägemuses võiks üritus olla selline viisakas rõõmupidu, kus inimesed kuulavad parimat muusikat, naudivad häid maitseid ja seda kõike Eesti kauneimas kaunistatud mõisapargis. Festivali laadapäeval, 6.augustil, astuvad lavale kohalikud taidlejad ja Henri Laks.

Kes on sündmusele oma jookidega oodatud, kas nii suur kui väiketootjad, samuti hobikorras kodus jookide valmistajad?

Üritus on suunatud eelkõige ametlike väikepruulikodade tutvustamisele. Need on reeglina sõpruskonna põhised või pereettevõtted. Teisel päeval võivad oma toodanguga tulla laadale kõik, kes kodus pruulimisega tegelevad.

Kui palju joogimeistreid on sündmusele praeguseks registreerunud ja mitmest Eestimaa paigast ?

Väikepruulikojad toimetavad peamiselt Põhja-Eestis. Muidugi on neid ka mujal, kuid enamik siiski just seal. Seega on meie festivalil osalevad pruulikojad peamiselt põhjast. Hetkel on meile tulemas kolm veinitootjat, kolm siidritootjat ja umbes 15 õllekoda. Seega kokku 20 pruulikoda ja arvan, et see on esimese aasta kohta väga tubli osalus. Kokku peaks saadaval olema üle 100 õllesordi ja usun, et nende hulgast leiab igaüks endale meelepärase. Nagu ütlevad ka õllepruulid nendele, kes õlut ei joo, et nad pole veel lihtsalt omale meelepärast leidnud. Tuleb proovida ja katsetada ja kuna maitseid on nii palju, siis kindlasti on nende hulgas mõni, mis joojat rõõmustab.

Millises vahekorras on festivalil kraadita ja kraadiga jookide valik?

Eestis on hetkel tekkinud päris palju mahlatootjaid. Mahla tehakse erinevatest Eesti aedades ja looduses leiduvatest toorainetest. Lisaks on ka mõned limonaaditegijad. Suvi on kahjuks Eestis nii lühike ja erinevaid ettevõtmisi nii palju, et olemasolevad vähesed meistrid igale poole ei jõua. Seega on alkoholiga tegelevad joogimeistrid tugevas ülekaalus.

Mis on mõni eriti põnev jook, millega festivalile või laadale tullakse?

Sellega on nii, et ühtegi päris erijooki festivali jaoks loodud pole. Käsitööjoogid on kõik põnevad, sest niisama ei võeta kulunõudvat tegevust ette. Jook maitseb hoopis parem, kui olete varem meistri käest järgi uurinud konkreetse joogi loo. Millest ta koosneb, milline on tema tootmisprotseduur ja milline on tema lugu. Minule endale meeldivad tugeva maitsega stout ja IPA tüüpi õlled. Olen pruulmeistritega suheldes neid degusteerinud juba kümneid ja nii on tekkinud ettekujutus, mis maitseb hea ja mis mitte. Igal juhul loodan leida uusi maitseid. See on väga põnev maailm. Maitseid saab nautida ka Jäägri Villa gurmeerestoranis, kus pakutakse näiteks jänesepraadi.

Küllap on puskar, näiteks setode hansa, festivalil ebaseaduslik?

Esimesel päeval tõesti ootame tõesti vaid ametlikke pruulmeistreid. Nende hulgas on siiski ka kangete napsude tootjaid, näiteks Koch ja Moe Peenviinatehas. Teisel päeval ootame üritusele aga kõiki, kes on kodus katsetanud ja plaanivad koduse joogivalmistamisega tegelema hakata. Võite tulla müüma ja lihtsalt tarkust ja kogemusi ammutama.

Mis teemal on loengud?

Festivali laadapäeval toimub spetsiaalses loengutelgis tihe programm. Kuulda saab oma ala tunnustatud meistrite kogemuslikke tutvustusi veini, siidri ja õlle valmistamisest. Lisaks tutvustatakse ja müüakse erinevaid seadmeid ja inventari oma koduse pruulikoja sisse seadmiseks. Loengukavas on veel ka üldtutvustavad loengud väikepruulikodadest hetkel Eestis.

Mis võiks muutuda Eesti joogi valmistamise ja pruukimise harjumustes ja kultuuris pärast seda festivali ?

Meie riigi alkoholipoliitika kulgeb veidi valepidi. Palju rohkem tuleks tegeleda alkoholikultuuri propageerimisega. Alkoholi tarbimises ei ole midagi halba, kui seda tehakse mõistlikes kogustes. Purju joomine ei saa olla eesmärk. Eesmärk saab olla erinevate maitsenaudingute kogemine ja kui suhteliselt kinniste eestlaste meel selle abil veidi avaneb ja ta vabaneb kogunenud pingetest, siis ongi väike mõistlik naps oma ülesande täitnud.

Meil juuakse liiga palju. Kindlasti võiks vähem alkoholi tarbida ja rohkem erinevaid maitseid nautida. Seda tuleks inimestele õpetada ja loodan, et meie üritus paneb mõne inimese selle peale mõtlema. Teine pool on ise jookide valmistamine. Ise valmistades suhtud ka joomisesse teisiti. Meistrite toodangut proovides kõrvutad seda enda omaga. Tunnetad seda vaeva, tööd ja armastust, mis on sinna sisse pandud. Siis ei joo sa kulinal, vaid naudid igat sõõmu.

Jaan Lukas

Comments are closed.