Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes

Kirna mõis
Kirna mõis

Jätkus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala keskkonnateadlikkuse projekt Tamsalust tagasiteel koju  peatusega Kirnas.

Kirna mõisast on palju räägitud, nüüd eriti, sest mõis on valitud Eestis kümne põneva paiga hulka. Kirna mõisa maa-alal on tugevad magnetilis-anomaalsed tsoonid, kust väljuv kiirgus võib olla nii positiivse kui ka negatiivse laenguga. Negatiivsed laengud on vajalikud mikroorganismide, bakterite, pingete mahalaadimiseks; positiivse laenguga kohtadest saame lisaenergiat tervenemiseks. Nii tugevaid elektromagnetilisi madalsageduslikke paiku on maailmas kokku vaid viis. Nende seas Järvamaa Kirna.

Kerkib küsimus, miks siis minna mujale ravima. See oleks nagu kohatutvustus „nähtamatu“ füüsika poolelt. Enne, kui läbi mõisa parki jõuame, mõni rida mõisast. Meie ekskursioon on ikkagi pärandkultuuriga tutvumine. Mõis on asutatud 1614. aastal, mõisaansambel koosnes 19 hoonest. Õdede Pilchaude kätte minekul 19. sajandi  lõpul elu mõisas hääbus. 1919. a hoone riigistati, hooneid ei remonditud, algas kasutamise ajajärk. Küll oli seal majas algkool, raamatukogu, sidejaoskond, kolhoosi keskus, söökla, isegi oli kortereid. Loe edasi: Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes

Kuhjavere külateatrite festivalil anti välja Kalju Komissarovi mälestuspreemia

Kalju Komissarovi mälestuspreemia laureaat Abja Kolmas Voorus
Kalju Komissarovi mälestuspreemia laureaat Abja Kolmas Voorus

19. ja 20. augustil Suure-Jaani vallas peetud 13. Kuhjavere külateatrite festivalil esinesid kolmteist truppi enamikest Eesti maakondadest. Esitati nii naljakaid, kui ka tõsiseid näitemänge. Sündmus oli pühendatud festivali kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi mälestusele. Festivalil anti välja ka legendaarse teatrimehe mälestuspreemia. Selle pälvis Abja kultuurimaja näitering Kolmas Voorus eesotsas lavastaja Kersti Sillaotsaga.

Kõige enne jõudsid Kuhjaverre festivalile Avinurme harrastusnäitlejad, kes reede õhtul ka Halliste kandi rahvale esinesid. Laupäevaks külateatrifestivali avamiseks olid kohal kõik sellel päeval esinevad trupid ja needki, kes astusid lavale pühapäeval. Tornimäe Näiteselts Saaremaalt astus publiku ette küll laupäeval, kuid vaatas ära kõik etendused mõlemal päeval.

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk, kes Väikese Mukina traditsiooniliselt festivali avas iseloomustas seda protsessi nii „ Sel aastal oli siis lõplik tõe tunnistamise hetk, et kaugaaegset patrooni Kalju Komissarovit ei ole enam meiega ja peame jätkama temata. Komissarov valis välja ka oma järeltulija Helena Kesoneni, kes nüüd juba teist aastat oli truppidega suhtleja ja tagasisidestaja. Kogu seekordne festival oli pühendatud Kalju Komissarovi mälestusele. Meenutuste ja mälestuste jagamiseks anti välja teatrileht, kus mitmel leheküljel juttu temast ja seostest Kuhjavere festivaliga. Sõna said Rein Lang, Malle Pärn ja mitmed teatritruppide lavastajad.”

Loe edasi: Kuhjavere külateatrite festivalil anti välja Kalju Komissarovi mälestuspreemia

Sindi raekoda 80

8. augustil 1937. a avati pidulikult Eesti Vabariigi üks moodsamaid omavalitsushooneid – Sindi raekoda. Nii nagu Sindi tekkelugu on huvitav, nii on mitmed arengud eelnenud või seotud raekoja saamislooga.

Käesoleva aasta 8 augustil täitus 80 aastat Sindi raekoja avamisest Marko Šorin kirjutas selle puhul põhjalikult uuritud üksikasjaliku ülevaate, mis käsitleb omaaegse moodsaima omavalitsushoone saamise lugu Foto Urmas Saard
Käesoleva aasta 8. augustil täitus 80 aastat Sindi raekoja avamisest. Marko Šorin kirjutas selle puhul põhjalikult uuritud üksikasjaliku ülevaate, mis käsitleb omaaegse moodsaima omavalitsushoone saamise lugu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Linnaõiguste saamise 75ndal aastapäeval avati annetustega kogutud raha eest Presidendi kell[/pullquote]1921. aastal sai Taali valla koosseisu kuulunud Sindi vabrikuasula aleviõigused. Alevi territooriumi moodustas Sindi kalevivabriku omandis olev maa-ala, mille suurus oli pisut üle 156 vakamaa. Selline olukord, kus kogu omavalitsuse maa-ala kuulub ühele omanikule oli väga tavapäratu. Esialgu asusid isegi alevivalitsuse ruumid vabriku kontoriga ühes majas. Vabriku juhtkond oli ajalooliselt harjunud kõike ise ümbruses korraldama ja ilmselt oli neil ka varjatud soov sedasi omavalitsuse juhtkonda enda kontrolli all hoida. Peagi muutus kahe juhtkonna vaheline läbisaamine nii pingeliseks, et üksteisega hakati suhtlema vaid kirja teel. Aja möödudes kolis alevivalitsus Pärnu maantee äärde asuvasse Tarvitajate Ühisuse majja.

Loe edasi: Sindi raekoda 80

Voose Päikesekodu on esimene põhumaja

Kõrvemaa maastikukaitseala piirkonnas asuvas Voose külas valmib Skandinaavia ja kogu Põhjamaa esimene põhumaja, mida tutvustatakse positiivse energiaga Päikesekoduna.

Tanel Talve Voose Päikesekodu ees Foto Urmas Saard
Tanel Talve Voose Päikesekodu ees. Foto: Urmas Saard

Tervislik ja energiasäästlik

[pullquote]Põhuplaati pole siinkandis terviklahendusena kunagi varem veel kasutatud[/pullquote]Nädalapäevad tagasi, 22. augustil peeti Pärnu ehitusettevõtte Kodu Kuubis OÜ eestvedamisel õppepäev, mille sihiks seati vajadus näidata Eesti inimestele põhust maja ja mis otstarvet see Harjumaa Anija valla Voose külas täitma hakkab. Kodu Kuubis OÜ eesmärgiliseks tegevuseks on olnud juba kolmel aastal hästi tervislike ja energiasäästlike looduslike ehitusmaterjalide kasutamine. Ettevõte keskendub põhuplaadi suurepäraste omaduste tutvustamisele ja sellest materjalist majade ehitamisele. Sama ettevõtte juhatuse liige Germo Karro selgitas, et ökoloogilisest materjalist ehitamine pole tellijale kulukam, aga lõpptulemusena säästab palju rohkem rahva raha ja tervist kui senised harjumuspärastest ehitusmaterjalidest majad.

Loe edasi: Voose Päikesekodu on esimene põhumaja

Pildigalerii: Lottemaa on avatud ka mihklikuu nädalavahetustel

Lottemaa kodulehel teatatakse, et Lottemaa jääb avatuks ka kõikidel septembrikuu nädalavahetustel.

Rongiga Lottemaale Foto Urmas Saard
Rongiga Lottemaale. Foto: Urmas Saard

Lotte vahendas onu Klausi selgitust, et suve pikemaks mängida on väga lihtne. Selleks on vaja ainult palju vahvaid sõpru ja lõbusaid mänge. Sügis pidi tulema siis kuu aega hiljem! „Meie Leiutajatekülas otsustasime oma suve pikendada ja ootame ka teid septembris endale külla. Nädala sees käime muidugi koolis ja saame veelgi targemaks. Aga kõikidel septembri nädalalõppudel mängime jälle koos!“

Teemapargi juhatuse liige Rein Malsubi ütles Pärnu Postimehele, et pärast suvehooaega minnakse koos külaelanikega pisikesele puhkusele, et jõuludeks ettevalmistusi tegema hakata. Jõulumaa avaneb gruppidele 13. detsembrist ja peredele 26. detsembrist.

Lottemaa asub Tahkuranna vallas 18 hektarisel maa-alal, kus suvel töötab enam kui 150 inimest.

Loe edasi: Pildigalerii: Lottemaa on avatud ka mihklikuu nädalavahetustel

Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega

Ühisgümnaasiumil koos partnerkooliga Lätist, Prantsusmaalt, Sloveeniast ja Türgist saab 31. augustil eduka lõpu 2014. aastal alanud Erasmus+ projekt „The EU : a free cultural exchange area“ (EL: vaba kultuuriruum kogemuste vahetamiseks).

Pärnu Ühsigümnaasiumi esindus Euroopa Parlamendis
Pärnu Ühsigümnaasiumi esindus Euroopa Parlamendis

Projekti peamisteks eesmärkideks oli õppemeetodite kohandamine tänapäeva maailma vajadustele vastavaks, enda kultuuri ja teiste kultuuride parem teadvustamine, negatiivsetest stereotüüpidest ja eelarvamustest loobumine Euroopas elavate kultuuride ja rahvuste suhtes; interkultuuriliste pädevuste arendamine õpetajas- ja õpilaskonnas ja noorte osaluse ning sotsiaalse sidususe soodustamine demokraatlikus ühiskonnas.

[pullquote]Eesti puhul toodi välja külma kliimat, blonde juukseid ja sinisilmi, kauneid naisi, Skype’i[/pullquote]Eesmärkide elluviimiseks viidi kolme aasta jooksul läbi erinevaid tegevusi, mis päädisid silmaga nähtavate ja käega katsutavate projektiviljade küpsemisega.

Esimesel projektiaastal keskenduti enesekuvandile ja eneseväärtustamisele.

Loe edasi: Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega

Muinastulede süütamise järel jätkus Sindi Rock Metsatöllu esinemisega

Muinastulede installatsiooni valmistas ette Mart Tõnismäe, kellel on selles asjas paarikümne aasta pikkune kogemus.

Metsatöll Sindi Rockil Foto Urmas Saard
Metsatöll Sindi Rockil. Foto: Urmas Saard

Päeva õhtusse veeredes kogunes Sindi lauluväljakul üha rohkem inimesi juurde ja lõpuks ei saanudki enam rääkida publiku vähesusest. Ka tuul oli raugenud ja ilm muutus ilusamaks.

Tõnismäe pani esmalt põlema kaks päikeseratta kujundit ja seejärel süütas nende vahel oleva suure kuhja lõkke kütist. Seejärel tulid tantsima kaks Zerkala tuletantsijat Tartust. Tantsuetenduse lõppedes süütas Tõnismäe veel kuus suuremat puudega täidetud tünni käte soojendamiseks.

Sindi Rocki peaesineja Metsatöll oli päeva viimane ansambel. Suurt elevust tekitas Metsaöll publiku hulgast neidude kutsumisega lavale. Metsatöllu esinemise järel lennutas firma Tulekild mõned ilutulestiku raketid taeva alla.

Loe edasi: Muinastulede süütamise järel jätkus Sindi Rock Metsatöllu esinemisega

Piltuudis: Sindi Rock algas tugevate tuulehoogudega

Pildigaleriid on täiendatatud

Täna kella kolmest avati Sindi lauluväljak külastajatele. Enne seda tegi vali tuul parasjagu pahandust. Lükkas korduvalt piirdetarasid pikali ja lennutas telke.

Esimesed Sindi Rocki fännajad on võtnud koha sisse vahetult pealava ees Foto Urmas Saard
Esimesed Sindi Rocki fännajad on võtnud koha sisse vahetult pealava ees. Foto: Urmas Saard

Piletimüügi telki ei üritatudki enam püsti panna ja tegevus jätkub lageda taeva all. Esimese ansambli esinemise ajal oli inimesi veel vähevõitu, aga üks bändi Tankist liikmetest ütles, et mõnel festivalil on veelgi vähem rahvast olnud. Kell üheksa süüdatakse iidetuled ja kell kümme tuleb lavale peaesineja Metsatöll. Veokil aastast 1978 on ennast sisseseadnud Elmu Sadulsepp, kes jutustab ansamblite vahetumise ajal rocki ajaloost ja keerutab plaate. Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuuritöö nõunik Mart Tõnismäe tutvustas hiigelsuurel plakatil Sindi Rocki logo, mille valmimise aastat päris täpselt enam ei mäletata, aga selle kujundaja oli Helve Huttunen.

Urmas Saard

Loe edasi: Piltuudis: Sindi Rock algas tugevate tuulehoogudega

Sindi Rockiks valmistumine laabub kava kohaselt

Täna õhtuks saab enamik vajalikke ettevalmistavaid töid tehtud: tehnika töökorda seatud, kontserdi ala aediku ümber ja turvafirma asub valvesse.

Mart Tõnismäe ja Mirko Reiman möbleerivad Sindi laululava alust Foto Urmas Saard
Mart Tõnismäe ja Mirko Reiman möbleerivad Sindi laululava alust. Foto: Urmas Saard

Eile hommikul tõstsid abilinnapea Mirko Reiman ning haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi Rocki reklaamidega auto järelhaagiselt maha nurgadiivani osasid. Parajasti müüs Pärnus asuv Jenny Kruse heategevuspood mööblit poole hinnaga. Paarkümmend aastat tagasi pankrotistunud Narva mööblikombinaadi Narova punase kattega pehme mööbel passib rockil esinejate puhkenurka suurepäraselt. Sindi linnapea Rein Ariko arvates võiks diivan pärast kasutust uuesti omanikku vahetada. Head võimalust pakub selleks 7. oktoobril toimuv hoovimüügi päev. Mööblitükkide põhja all on selgelt loetav hinnakiri, mis annab teada kauba maksumuse ajast, kui seda müüdi päris uuena. Tekst oli tol ajal muidugi venekeelne. Цена 1 пояса 178 руб; цена 2 пояса 181 руб; цена 3 пояса 183 руб.

Veidi aega hiljem saabusid Protone kirjadega masinad ja mehed. Nemad hakkasid ansamblite vajadusi arvestavalt lavamooduleid paigaldama. Üks uhiuue mägironija varustusega töömeestest turnis laululava lae all ja kinnitas metallkarkassi külge talisid, millega kõlarite ja valgustuse kinnitamiseks vajalikke sõrestikke üles vedada. Protone tagab kontserdi ajal kvaliteetse heli- ja valgustehnika toimimise.

Loe edasi: Sindi Rockiks valmistumine laabub kava kohaselt

Olga Belash-Karasjova isikunäitus Sindi mälukeskuses

Taasiseseisvumisepäeval Sindi muuseumis avatud harrastuskunstniku Olga Belash-Karasjova isikunäituse avamine innustas kohalviibinuid märkama enamat kui üksnes pildi ilu. Kunstniku töid mõtestati lahti loominguliselt, muusika ja heatahteliste arvustustega.

Olga Belash-Karasjova oma isikunäituse avamisel Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Olga Belash-Karasjova oma isikunäituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar kasutas näituse avamisel Sindis elanud luuletaja ja kunstniku Asta Isaku mälestuslugu sellest, et inimene ei ela üksipäini leivast. „Lugu puudutas mind ja loodetavasti ka teisi, sest ei tohiks unustada, et ka meie vaim vajab toitu ning kunst suudab seda pakkuda. Õpilasi kasvatades tuleb ikka ja jälle seda rõhutada,“ selgitas Arusaar. Ta rääkis, et näituse avapäeva esitluseks mõeldud luulekava sai kirjutatud inspireeritult Olga töödest. Valiku kandsid ette Arusaare Sindi gümnaasiumi näiteringi õpilased Madis Link, Õnneli Pilliroog, Chätlyn Parts ja sama kooli vilistlane Marko Merimaa.

Merimaa juhendamisel joonistasid kõik poolsada ja rohkem muuseumis viibinud külastajat jagatud paberilehele hingelinnu. Igal inimesel on oma hingelind, usuvad paljud. Kogu stsenaariumi kirjutades arvestas Arusaar sellega, et hingelind haakuks sobivalt mõlema loomeinimese tunnetusega.

Kandlepalasid mängis Kaari Kasemaa, laulis Pirjo-Liis Parts.

Loe edasi: Olga Belash-Karasjova isikunäitus Sindi mälukeskuses

Sindi Rockil läidetakse muinastuled

Mart Tõnismäe on iidetulesid süüdanud 19 aastat, pärast mõneaastast vaheaega teeb ta seda jälle, tänavu Sindis.

Mart Tõnismäe muinastulede ööl Pärnu rannas aastal 2012 Foto Urmas Saard
Mart Tõnismäe muinastulede ööl Pärnu rannas aastal 2012. Foto: Urmas Saard

„Töötasin tol ajal Pärnu maakonna kultuurispetsialistina, kui minu juurde tuli keegi soome mees ja ärgitas mind muinastulede ööd tähistama,“ meenutas Mart Tõnismäe, kes praegu töötab Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna. Soomes ja Eestis toimus iidetulede tava taaselustamine üheaegselt 1992. aastal. Sealt peale süttivad tuled igal aastal augustikuu viimase laupäeva päikseloojangul.

Muinas- ja keskajal näitasid rannaäärsed tuled meremeestele teed randumispaika. Avamerel kasutati tulukesi valvesüsteemi jaoks ja tarvilike sõnumite edastamiseks, tulede ahelik kandus mööda rannikut sageli sisemaani välja.

Tõnismäe ütles, et juba on kaheldud Sindi lauluväljakul läidetavate iidetulede mõttekuses. Ta selgitas, et Eestis on tava levinud ka siseveekogude äärde. Sindit läbib Läänemerre suubuv Pärnu jõgi, mis loob hea mõttelise sideme muistsete aegadega.

Loe edasi: Sindi Rockil läidetakse muinastuled

Ilme Prenge abiga meenutati Sindi Rocki ajalugu ja kõneldi eelseisvast

Täna ennelõunal kohtusid Sindi Rocki turundusjuht Carine Isand ja teised rocki sõbrad Sindi seltsimajas Ilme Prengega, kes näitas vanu fotosid ja videosalvestusi aastatest 1999 ja 1998.

Teksti on parandatud vastavalt allikandmete ilmsiks tulemisele: kell 18:30

Sindi Rocki logo suurel stendil Foto Urmas Saard
Sindi Rocki logo suurel stendil. Foto: Urmas Saard

Ilme Prenge on koos oma abikaasa Valdur Prengega esinenud Sindi Rockil 1999. aastal Vibro 4 koosseisus. Ilme varalahkunud abikaasa esines ka esimesel Sindi Rockil 1969. aastal. Siis peeti festivali kahel päeval ja lavalaudasid tallasid neli bändi: Vibro, Jüngrid, Viking ja FIX.

Carine Isand soovib seltsimajas vaadatud videosalvestisi kasutada selleks, et juba lähipäevil monteerida kokku ülevaatlik videoklipp varajasematel aastatel toimunust. Videot saab näha Facebooki Sindi Rocki seinal. Küllap pakub see vanematele inimestele meeldivaid meenutusi ja nooremale põlvkonnale ootamatuid avastusi. Näiteks näha, et ETV Pärnumaa operaator Verner Vilgas on kunagi samuti rokkinud, et 1998. laienes Sindi Rock ka Pärnu Valliköääru või saada teada midagi muud huvitavat.

Loe edasi: Ilme Prenge abiga meenutati Sindi Rocki ajalugu ja kõneldi eelseisvast

Island Sky üllatas pärnakaid

Täna hommikul saabus Pärnusse kruiisilaev Island Sky, mis alustas merereisi Ojamaa suurimast linnast Visbyst, peatus Riias ja jätkab veel täna teekonda Tallinna, kust suundub Peterburi.

Island Sky kruiislaevaga Pärnut külastavad turistid tänavad kättpidi pasunakoori Õnn Tuli Õuele mängijaid Foto Urmas Saard
Island Sky kruiislaevaga Pärnut külastavad turistid tänavad kättpidi pasunakoori Õnn Tuli Õuele mängijaid. Foto: Urmas Saard

Pärnu sadama juhatuse liige Sander Kilk ütles, et laevafirma teatas Island Sky tulekust sadamale alles eile hommikul. „Laeva saabumine tuli meilegi üllatusena.“ Kas samasuguseid üllatusi võiks veelgi käesoleval aastal tulla? „Vaevalt, pigem mitte. Taolisi lepinguid sõlmitakse üldjuhul pikalt ette,“ vastas Kilk.

Laev saabus eelnevalt antud ajast ligemale pool tundi varem. Kell 7.45 võis Kesklinna sillalt näha läbi paksu udu paistvaid laeva kontuure, mis asus Pärnu jõel ümber pöörama, et ahter ees liikuda reisisadama kai äärde. Laeva ehitusaasta on 1992. Pikkust on alusel 90,6 ja laiust 15,3 meetrit. Laeva 59 kajutit mahutavad 114 reisijat.

Pärnu Vanasadama kail tervitas külalisi taas pasunakoor Õnn Tuli Õuele. Ka punane vaip oli jälle maha laotatud. Kõik nii nagu Serenissima saabumisel 17. juulil. Mitmed paarid tantsisid puhkpillimuusika saatel. Õnn Tuli Õuele pealik Ado Kirsi haaras vahepeel ruupori ja laulis läbi selle. Mõneks ajaks tõstsid teisedki orkestri liikmed pasuna huulikud suult ja laulsid kaasa. Külalised olid säärase vastuvõtu eest väga tänulikud. Paljud tänasid pasunapuhujaid isiklikult kättpidi, anti kätt isegi fotograafidele.

Loe edasi: Island Sky üllatas pärnakaid

Nahkhiired tervitavad Sindi Rocki

Saabuval laupäeval, 26. augustil rõõmustavad Sindi Rockile saabujaid öise eluviisiga loomad, kes ei jää kindlasti mitte kellegile märkamatuks.

Kristel Kallau maalib Sindi laululava seinale nahkhiirt Foto Urmas Saard
Kristel Kallau maalib Sindi laululava seinale nahkhiirt. Foto: Urmas Saard

Möödunud nädala neljapäeval võõpasid Sindi gümnaasiumi õpilased Sindi laululava kiviseinasid. Laupäeva hommikul asus Pärnu Kunstikooli direktriss Kristel Kallau seintele nahkiirte kontuure vedama. Valitud kujundid kujundasid noored ühiselt Kallauga juba eelmise kuu lõpul. Põhiliselt ühe päevaga täideti kujundid värviga. Kallaul olid abiks Sindi gümnaasiumi õpilased Fred Hussar, Andro Seppi, Alex Andry Hansen. Tööd tehti tublisti, aga juhendaja sõnul siiski ühe päevaga päriselt valmis ei saadud. Veidi jäi tema sõnul veel sättimist.

Miks just nahkhiired raskelt väsinud laululava seinasid oma kohalolekuga värskendavad? Sümboltähendusi võib igaüks ka ise otsida. Mõned abistavad viited siiski. Ladinakeelne vespertilio (nahkhiir) on tuletatud sõnast vesper, mis tähendab õhtut. Kõik Eestis leiduvad nahkhiired on võetud kaitse alla. Võibolla tasub märgata sedagi, et Bacardi visuaali kaunistab firma asutamisest saadik just nahkhiir, sest Kuuba ja Hispaania pärimuse järgi sümboliseerivat tiivuline öölendur õnne ja harmooniat. Kuuba rahvausundi kohaselt ka pereühtsust ja hüva tervist.

Loe edasi: Nahkhiired tervitavad Sindi Rocki

Olen vist ikka ka eestlane

Ülo Kannisto, kes enda sõnul küll laulumees pole, sai sellele vaatamata juba kuuendat korda maha sügavalt rahva hinge tunginud taasiseseisvumisepäevale pühendatud laulupeoga.

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks Foto Urmas Saard
Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks. Foto: Urmas Saard

Tagasihoidliku loomuga mees kogus oma kodukandis Saaremaal enamat tuntust eeskätt Vaba Rahva Laulu kontserdi mõtte algataja ja teostajana. Kuid mitte üksnes tuntust, ka kiitust! Koguni sedavõrd, et kohe esimeste õnnestunud kontserdite korraldamise järel otsustas Saare maavalitsus ja sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus teda tunnustada Kena Teo tegija aunimetusega.

Saarlase algatus meeldib ka mandri eestlastele. Kena Teo tegija on juba käinud Tartus ja Keilaski laulupidu korraldamas. Aga läinud laupäevaks kutsus ta kungla rahva kokku Intsikurmu looduskaitse alusesse parkmetsa, kus asub mitmel põhjusel kuulsaks saanud Põlva lauluväljak. Ennekõike on siiski tegemist kultuurilooliselt olulise asukohaga. Kannisto teab, et esimesed eestlaste kooride ühised laulmised peeti tolle võluva metsapargi põlispuudest ümbritsetud „kontserthalli“ laval juba aastatel 1855 ja 1857. Seega siis veel varem kui Sindi laulukoor valmistus minema Tartusse Eesti esimesele üldlaulupeole.

Loe edasi: Olen vist ikka ka eestlane

Rahvusvaheline “Kevade” Pärnus

Kui noorsootöötaja kolleegiga Noorusemajja jõudis, olid jäämurdmise mängud juba alanud. Kiire, Tootsi ja Teele asemel võis õpperuumis valida, kas istuda Vladimiri, Paolo või Joveta kõrvale. Grupi ees seisid Lauri ja Köstri asemel aga suure naeratusega Antonio ning Ieva.

Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus Foto Uudo Laane
Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus. Foto: Uudo Laane

Milliseks kujuneb meie ühine koolitee läbi mitte-formaalse õppe, ei kujutanud me sel hetkel veel ette. Selge oli see, et oma arusaamad Oskar Lutsu Kevades nähtud koolielust pidime me unustama. Aeg oli kirjutada ühiselt oma Kevade erasmus+ viisil.

13.-21. augustil toimus Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus “DIY: Diversity and Inclusion fot Youth – Do it Yourself!“.

Koolitajateks olid Ieva Grundsteine Lätist ja Antonio Benaches koos juunior-koolitaja Helin Laanega Hispaaniast ning osalejateks 26 noorsootöötajat Eestist, Lätist, Leedu, Itaaliast, Sloveeniast, Slovakkiast, Hispaaniast, Rumeeniast, Bulgaariast. Igast riigist kolm kuni neli osalejat.

Loe edasi: Rahvusvaheline “Kevade” Pärnus

Uhla-Rotiküla jooksu võitja Taavi Tambur

Tänasel taasiseseisvumisepäeval peetud Uhla-Rotiküla 10, 4 kilomeetri pikkuse teise elamusjooksu võitis Taavi Tambur, naistest oli parim Anu Teppo. Kõigi osalejate vahel välja loositud jalgratta võitis fortuunaks olnud Viola, kes kinkis peaauhinna oma vennale Meirole.

Taavi Tambur, teise Uhla-Rotiküla jooksu võitja Foto Urmas Saard
Taavi Tambur, teise Uhla-Rotiküla jooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Sparta jooksja Taavi Tambur puudutas finišilinti ajaga 35.18,1. Järgmisena ületas ajaga 35.57,7 lõpujoone tähise Marek Nõmm. Pjedestali kolmanda koha kindlustas endale Timmo Jeret, jooksu peakohtunik Priit Neeme mõõtis tema stopperiajaks 36.32,7.

Naiste arvestuses mõõdeti Anu Teppo tulemuseks 43.37,6. Üldarvestuses tuli ta 12. kohale. Jaana Õunaid oli ajaga 46.29,5 naiste teine. Naistest kolmandana läbis lõputähise Anu Taveter.

Noormeestest osutus parimaks Ragnar Lelle ja tüdrukutest Laura Kallas. Seenioride arvestuses oli meestest parim Jaanus Aus ja naistest Anu Teppo. Uulu jooksjatest oli meeste seas kiireim Tõnu Tamm, naistest Sirje Kõresaar. Raeküla jooksjatest oli väledam Alo Treial ja naistest Anu Teppo.

Loe edasi: Uhla-Rotiküla jooksu võitja Taavi Tambur

Tasuta sõit Pärnumaa lasterikastele peredele

1. septembrist on Pärnumaa lasterikastel peredel maavanema korralduse alusel maapiirkonna bussiliinidel, mida doteerib riik, sõit tasuta.

Rekonstrueerimisele võetav Paide maantee Sindis Foto Urmas SaardReedel, 18. augustil allkirjastas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava maakonna bussiliiniveo sõidukilomeetri tariifi, piletihinna ja sõidusoodustuste kehtestamise. Sama maavanema korraldusega hakkab kehtima ka tasuta sõidu õigus nelja- ja enamalapselise pere liikmetele, kes on rahvastikuregistri andmetel Pärnumaa kohalike omavalitsuste elanikud.

Pärnu linnaliindel kehtestab soodustused linnavolikogu. Seal on linnakodanikel omad soodustused ka lasterikastel peredel.

Tasuta sõidu õigusega isikutele on esimene ühiskaart tasuta.

Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Undrukutriipu võõbatud Aruvälja külakeskus sai avatud

Juba mõnda aega köidab möödujate tähelepanu Pärnu-Lihula maantee äärne uus tavatult lookleva kujuga hoone, mille tumepunasele seinale on kinnitatud Audru kihelkonna triibulise seeliku värvides peened liistud.

https://youtu.be/cwg51NWc4WU

Aruvälja külakeskus Audru vallas Foto Urmas Saard
Aruvälja külakeskus Audru vallas. Foto: Urmas Saard

Eile õhtupoolikul toimus Pärnumaal Audru vallas Aruvälja külakeskuse avamispidu, mille juurde kuulus ka traditsiooniline lindilõikamine. Piduliku toimingu viisid läbi Audru vallavolikogu esimees Jaanus Põldma, Audru vallavanem Siim Suursild, AS Pärnu REV juhataja Andres Kesküla, Audru vallavolikogu liige Mati Sutt ja Aruvälja raamatukogu juhataja Malle Kiisk.

Uusehitis valmis asukohas, kus kasutuskõlbmatuks muutunud 80-aastane koolihoone lammutati. Omaaegset koolimaja, hilisemat rahvamaja ja külaseltsi tegevuse paika meenutab nüüd teepoolselt küljelt nähtav makett, mille õuepoolne avatud osa, mõõtmetega 6,5 x 3 x 3,5, on tehtud lastele mängumajaks. Maja ehitamist juhtis Mati Sutt, abistasid Ervin ja Edgar Tomson ning õpilasmalevlased. Mati Sutt valmistas ka suure puust majavõtme, mis liikus pidupäeva sõnvõtjate käest kätte.

Loe edasi: Undrukutriipu võõbatud Aruvälja külakeskus sai avatud

Sindi Rocki ettevalmistused linna laululaval

Sindis üritatakse 1983. aastal avatud laululava uuesti kasutusele võtta ja anda 1969. aastal alguse saanud Sindi Rockile senisest suurem mõõde.

Mirko Reiman, Sindi abilinnapea Foto Urmas Saard
Mirko Reiman, Sindi abilinnapea. Foto: Urmas Saard

Hillar Sojonen on meenutanud, et kui talle anti ilma pikema mõtlemise ajata projekteerida Sindi laululava, terendanud noore arhitekti nägemuses Sydney ooperiteatri kujundiks loodud „purjed“, mille autoriks oli taanlane Jørn Utzon. Üks veeäärne rajatis püsib tänini kenasti oma kohal. Kümmekond aastat noorema ehitusega pole nii hästi läinud.

Vaatamata viletsale seisundile peab Sindi linnavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik Mart Tõnismäe rajatist pärast mõningast kõpitsemist siiski sedavõrd tarvitamiskõlblikuks, et 26. augustil peetakse legendaarne Sind Rock just selles paigas.

Sindi abilinnapea Mirko Reiman ütles, et tööd on tehtud viimased paar kuud. Põhikonstruktsioonid on hästi ehitatud ja peavad veel vastu isegi vandaalitsejate rammule. Toore jõuga on purustatud kividest laotud seinasid. Tekitatud risu on minema veetud. Eelmise kuu keskpaigas valas Sindi firma Ambroosius OÜ laululava esisele uue serva. Tantsupõrandana kasutatud murenenud betoonpind asendatakse ajutise lahendusena kinnitallatud freesasfaltiga.

Loe edasi: Sindi Rocki ettevalmistused linna laululaval

Sindi muuseumi katus taas tõrvatud

Muinsuskaitselise väärtusega hoone sindelkatus vajab kindla aja tagant uut tõrvamist. Viimati tehti seda paar kuud rohkem kui neli aastat tagasi.

Sindi muuseumi katuse tõrvamine Foto Urmas Saard
Sindi muuseumi katuse tõrvamine. Foto: Urmas Saard

Tänase töö tellis Sindi linnavalitsus Lääne-Virumaal asuvalt osaühingult Põhjala Puu. Töö tegid ära lumivalgetes ülikondades tegutsenud Alar ja Janno. Üks meestest asus survepihusti agregaadi juures, teine kõndis vastu viilkatust toetatud redelit üles-alla ning pihustas tõrva sindlitele. Muuseumi juhataja Heidi Vellend vaatas rahulolevalt nobedalt ja oskuslikult töötavate meeste tegevust kõrvalt, heites samaaegselt murelikke pilke hallikaks tõmbuvasse taevasse, kust päris jämedad üksikud piisad otsaesist tabasid. Õnneks üksikuteks ähvardusteks need piisad jäidki, kuigi täpselt samal ajal Sindist mitte kaugel kallas vihma nagu oavarrest. Vihm peseks värskelt tõrvatud katuse puhtaks ja tööd tuleks korrata.

„Ühel aastal just nii juhtuski, sai poole tehtud, kui tuli tugev sadu peale ja pärast seda nägi katus välja nõnda nagu polekski midagi tehtud,“ meenutas Vellend. Tõrvamine ei ole juhataja sõnul odav töö.

Hoonele paigaldati Saaremaal valmistatud materjalist sindelkatus 2006. aastal.

Loe edasi: Sindi muuseumi katus taas tõrvatud

Heategevuslik kontsert Sindi Kiriku pargis

Laupäeval, 19. augustil algusega kell 13.00 toimub Sindi Kiriku pargis kolmas suvemuusika kontsert. Esinevad Sindi muusikakooli õpilased ja õpetajad.

Sindi muusikakooli koosmängu õppelaager Foto Merike Teppan-Kolk
Sindi muusikakooli koosmängu õppelaager. Foto: Merike Teppan-Kolk

Käesoleva nädala kolmapäevast reedeni toimub Tori rahvamajas iga-aastane muusikakooli koosmängu suvelaager. Muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk annab teada, et laagris õpitakse erinevates koosseisudes mitmesuguseid pillilugusid. Laagris osaleb veerandsada õpilast ja kõik muusikakooli õpetajad ning seal omandatud kava tulebki laupäevasel pargikontserdil ettekandele.

[pullquote]Paikuse Lions klubi on algatanud heategevusliku rahakogumise, mille abil soetatakse Sindi muusikakoolile trummikomplekt[/pullquote]Teppan-Kolk räägib sellestki, et Paikuse Lions klubi on algatanud heategevusliku rahakogumise, mille abil soetatakse Sindi muusikakoolile trummikomplekt. Seoses sellega on kõigil kontserdikülalistel võimalik toetada trummikomplekti ostu.

Kogu koosmängu suvelaager kutsub kõiki linlasi kontserdile!

Urmas Saard

Samal teemal:

Vanad Sõbrad Oskar Tominga ja Margus Siilak Foto Urmas Saard

 

 

 

Vanad Sõbrad tegid Sindis seda, mida tavaliselt ei tee

Lõõtsavägilistega on Sindi seltsimaja trepil liitunud ka laulja Ilme Prenge ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard

 

 

 

Neli Lõõtsavägilast kümne pilliga Sindis

Ülo Kannisto: saame ühislaulmise väes natuke paremateks inimesteks

Taasiseseisvumispäeva eelõhtul tunneb rahvas Põlvas Intsikurmu lauluväljakul taas ühislaulmise väge, millest minnakse osa saama kõigist Eestimaa paigust. Külauudiste portaal läheb oma meeskonnaga sellest peost ülevaadet tegema.

Ülo Kannisto laulupeol Foto Marika Kannisto
Ülo Kannisto laulupeol. Foto: Marika Kannisto

Vaba Rahva Laulu mõtte algataja ja kujuteldamatult suure korraldusvaeva nägija on Saaremaa kange mees Ülo Kannisto, kellel jätkub eestvedaja sitkust juba kuuendat aastat jutti.

Urmas Saard: Olete elukutselt ettevõtja. Millega igapäevast leiba teenite?

Ülo Kannisto: Mul on väike saeveski ja mõni veoauto, mis on leiva lauale toonud. Viimased aastad on põhitegevus olnud laulupidude ette valmistamine ja korraldamine.

Urmas Saard: Mis ärgitas ärimeest nii südikalt tegelema asjaga, mis ilmselt sentigi kasumit ei tooda?

Ülo Kannisto: Ajendas 20. augustil 2011. aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud kurikuulus Vabaduse Laul. Kui ma seda lugu mõni päev hiljem (vist 23.08.11) internetis lugesin ja sellele oli kommentaarides antud hävitav hinnang, otsustasin hetkega, et hakkan ise tegema. Ivo Linna toetas seda ideed.

Urmas Saard: Mullu aprillis avaldati Saarte Hääle juhtkirjas mõtet, et ehk oleks Vaba Rahva Laul võinud jäädagi vaid Kuressaare ürituseks. Ometi toimus see möödunud aastal lisaks Kuressaare lossihoovile ka Keilas. Tänavu lauldakse juba enam kui 350 kilomeetri kaugusel Kuressaarest. Kus veel?

Ülo Kannisto: Kindlasti oleks võinud Kuressaarde jääda see traditsioon. Paraku on see seotud suurte kulutustega ja Saaremaal oli toetus väga väike ja nii ei saanud jätkata. Kuigi publikut oleks palju olnud. Keila laulupidu näitas, et saab edukalt mandril seda teha. Esmakordselt kogesin Põlvas (ka Keilas oli tunda head suhtumist), et selle laulupeo vastu on kutuuritöötajate poolt huvi suur ja ollakse igati toeks. Nii on hea tunne korraldada sellist suurt üritust!

On juba kindel järgmise aasta laulupeo koht. Siis ongi Eesti 100 ja toimub Eesti keskel – ajaloolisel Paide Vallimäel. Minu rõõmuks on sealgi suur huvi sellise sündmuse vastu. Publikule on seal palju ruumi, laval lauljatele suhteliselt vähe. Aga tehakse juurde kokkupandav lava ja just nii suur kui vaja.

Loe edasi: Ülo Kannisto: saame ühislaulmise väes natuke paremateks inimesteks

Oma legendi saanud Kuhjavere külas
tuleb taas teatrifestival

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus
Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Eesootaval nädalavahetusel algab Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival. Hiljuti sai Kuhjavere küla ka oma legendi, mille autor, Järvamaal tegutseva Alburahva teatri dramaturg ja näitleja Küllike Veede põimis kokku vanadest tondijuttudest ja praegustest kohalikest oludest.

Küllike Veede avas Kuhjavere loo sünni telegitaguseid ka Külauudiste protaalile. Mis saab teoks aga  19-20 augustil toimuval Kuhjavere külateatrite festivalil, sellest rääkis  üks korraldajatest Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige  Urve Mukk.

Küllike Veede, paljud külad on saanud legendid juba ennemuistsetel aegadel, teatrifestivali korraldav Kuhjavere küla aga alles hiljuti ja tänu teile. Mis andis inspiratsiooni Kuhjavere loo loomiseks?

Loomulikult küla nimi. Ja festival. Kaugemate paikadega tekib see häda, et olusid tunned vähe ja kui kirjalikku materjali appi otsima hakkad, sünnib pigem midagi kodu-uurimuslikku. Sellisele ei tihka üleannetusi külge pookida. Nii et võtsin hoopis muistsed tondijutud appi.

Kuivõrd on Kuhjavere lugu üles ehitatud vanaaegsete legendide põhjal, kui palju on selle sünnis tänapäevast?

Lõbus peab olema, vähemalt luues. Harva, kui alustades on aimu, kuhu välja jõuad. Kuhjavere legendi juures muidugi vaikselt lootsin, et lõpuks külamaja sünnib, festivalid hakkavad  toimuma ja keegi osalistest suuremat viga ei saa. Tundub jah, et seekord on rohkem vana, kuigi enamasti  balansseerivad mu jutud päriselu ja muinasloo piiril. Vahel võin isegi foto lisada, sedavõrd päris on tegelane või toimumispaik, ja siis vupsab midagi täiesti jaburat hulka.

Loe edasi: Oma legendi saanud Kuhjavere külas
tuleb taas teatrifestival