Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni   aug »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

“Armastuse ausammas“ ja legend

Valgerannas, Pärnumaa romantilisel rannateel, valmis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks skulptuur “Armastuse ausammas”, mille looja on Pärnu kujur Rait Pärg.

Armastuse ausammas Valgerannas, kujur Rait Pärg Foto Urmas Saard

“Armastuse ausammas” Valgerannas, kujur Rait Pärg. Foto: Urmas Saard

Audru vallavolikogu liige Mati Sutt meenutas 2014. a sügisel toimunud nõupidamist. Mõttevahetusel tõdeti, et Pärnumaa Romantilise Rannatee 250 kilomeetri pikkusel rannajoonel on midagi olulist puudu. Varbla kadakate vahelt Kabli ja Treimani liivarandadeni kulgeval teekonnal peaks lisaks Valgeranna imekaunile loodusvaatele olema veel mingi väga oluline põhjus peatumiseks. Pakutud siis pinki. Mercedes Merimaa leidis, et pingist üksinda jääb väheks ja sellel peaks istuma armastajate paar.

Nüüdseks on väljakäidud mõttest möödas pea kolm aastat. Valgerannas Doberani rannamajast sadakond sammu Pärnu suunas paikneva vaatetorni kõrval asub kõrgel liivaluitel kivil istuv noor armastajate paar. Selle taga varjatumal kohal pink ja veel midagi moodsalt kaasaegset, mis samuti kuulub eile õhtul erilise romantilisusega avatud “Armastuse ausamba“ juurde.

Kuju tellis Pärjalt Leaderi programmi toetusel Audru vallavalitsus. „Modelliks oli neiu, minu endine õpilane vabakoolist ja tema kallim. Tõepoolest istus seal modelliks olnud armunud paar,“ rääkis Pärg. „Ma ei läinud väga isikuliseks ja näojooned võivad olla üksnes aimatavad.“ Graniidile paigutatud kuju valas vormi Kiili Betoon OÜ. Tegemist on heleda terratsoga ehk lihvitud betoonpinnaga. „Kuju on nüüd kivil istumas, aga ütlen, et ega ta kergelt tulnud. Oli ka tagasilööke,“ rääkis Pärg. Tööd oli päris kõvasti. Kraana ei ulatanud kuju kivile tõstma ja betoonivalu jäi umbes pingi kohale maha. Ma ei ole maailma kõige tugevam mees, kes selle 700 kg raskuse kuju kivile tõstis. Eks ma kasutasin selleks ikka abivahendeid ka. Sai lihvitud ja poleeritud, Seda tööd oli väga palju.“ Rait kiitis rohkete tänusõnadega Suti osavõtlikkust. „Ta rabeles viimastel päevadel nagu hull, heas mõttes!“

Algselt pidi taies valmima 2. juuniks, juhuslikult Raidi sünnipäevaks. Kuna töö algselt määratud ajaks valmis ei saanud, siis kingiti tolleks päevaks valminud silt Pärjale ja uueks avapäevaks tellitud silt kinnitatakse ausamba juurde.

Nüüd on koht, kuhu noorpaarid saavad tulla mereäärde jäädvustama oma tähtsündmust

„Nüüd on koht, kuhu noorpaarid saavad tulla mereäärde jäädvustama oma tähtsündmust, idee kohaselt võiks sellest kujuneda sümboolne paik, kus pulmi pidavad noorpaarid peatuksid,“ leidis Audru vallavanem Siim Suursild ühes mõttekaaslastega ja juhtis kohalviibinute tähelepanu huvitavale kaasaegse lahendusega selfi spektrile. Kuju seljatagusel taustal saab istuda pingil, asetada kaamera alaliselt paigaldatud statiivile ja läbi südame kujutise pildistada nii ennast, seltsilist kui seljataha jäävat taiest. Selle seadistuse autor on Sutt.

Ausamba avamine viidi läbi tavatult ilma kattelina eemaldamata. Armastajate kuju sattumine romantilisele rannateele seletati lahti näitemängulise lavastusega. Vallavanema osalusel mängiti ette Helle Kirsi kirjutatud legend tõelisest lembest, mis päästis neiu õnnetust uppumisest läbi noormehe piiritu armastuse oma kallima vastu. Etenduse lavastasid Helle Kirsi, Mart Tõnismäe ja Kaire Leetsar. Mart Tõnismäe ise oli loo jutustaja rollis, toimetas kalavõrguga ja mängis vahelduseks parmupilli, mille oli hiljuti Pärnu hansapäevadel ühelt sõbralikult jakuudilt kingituseks saanud. Näidendis tegid kaasa veel Ly Suursild, Otto-Georg Kirsi, Liis Künnapas, Meie Valla Eided ja Audru valla segakoor. Koori juhatas Annely Kuningas.

Urmas Saard

Comments are closed.