Meile meeldib “Tita tots”

Täna hõivasid XII noorte tantsu- ja laulupeoks valmistuvad 1. ja 2. klassi segarühmad A Le Coq Arena staadionikompleksi tagumises nurgas asuva täismõõtmetes Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli.

Malle Ormilaan Sindi gümnaasiumi 1 ja 2 klassi segarühma tantsijatega puhkehetkel Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli juures Foto Urmas Saard
Malle Ormilaan Sindi gümnaasiumi 1 ja 2 klassi segarühma tantsijatega puhkehetkel Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli juures. Foto: Urmas Saard

Ühes teiste eakaaslastega alustas ka Sindi gümnaasiumi 16 segarühma tantsijat oma teist harjutuste päeva kell 10. Veerand tundi enne kekspäeva said lapsed pikema puhkepausi ja jutukamad olid varmad esimesi muljeid jagama.Vestlusringis seisid Carolyn, Merili, Gerlin, Anni Mari, Alex ja nende tantsuõpetaja Malle Ormilaan. Gerlin ütles, et alguses harjutati terve klassiga erinevaid tantse ja seejärel tehti valik parimatest. Merili tunnistas, et tööd pidi tantsupeole saamiseks väga palju tegema. Harjutati igal nädalal 45 minutit. Gerlin oli uhke, et nende rühm pääses ülevaatusest läbi.

Alex läheb sügisel juba viiendasse klassi ja poleks pidanud 1.-2. klassi rühmas tantsima. „Mulle tuli kutse ootamatult. Eile õhtul helistati emale. Ta küsis, kas ma tahaksin minna 1. ja 2. klassiga esinema?Ütlesin jaa ja siis ma tulingi.“ Ormilaan selgitas põhjust: „Üks poistest haigestus nii, et kohe mitte kuidagi ei saanud enam tantsupeol osaleda.

Loe edasi: Meile meeldib “Tita tots”

Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel

Vormsi tervitus - armastame Eestimaad
Vormsi tervitus – armastame Eestimaad

Vormsi ajaloost. Vormsile on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu. Vormsi on ajalooline rannarootslaste asuala. Enne II maailmasõda elas Vormsil rohkem kui 2500 inimest. Mehed sõitsid merd, talutöö oli naiste kanda. Vormsi õunad, kartul ja vinnutatud lambaliha olid teada ka piiri taga. Vormsi omas kuulsust  suvituskohana. Rannarootslaste asustuse lugu katkes 1943./44. aastal, kui põgeneti valdavalt Rootsi. Nõukogude ajal jäi Vormsi NSVLi suletud piiritsooni. Praegu on saarel elanikke üle 400. Tegevusaladeks on turism, metsamajandus, kalapüük…  Vormsi traditsiooniline püha on olavipäev  29. juulil.

Vormsi talumuuseum Svibys. Kohtumispunkt enne saarega tutvumist. Saab näha talu ja kuulata vormsilaste ja eestirootslaste ajalugu. Elumaja ehk Pearsi talu on ehitatud 20. sajandi algul. Talus on järgmised hooned: ait, maakelder, suitsusaun, kõrvalhoone, tall ja laut, kaev, pritsimaja, tualett. Vormsi talumuuseumis on eestirootslaste talupojakultuur taasloodud. Kasutuses on suitsusaun ja vana lauta kasutatakse näituse- ja koosolekusaalina. 1930. aastatel oli Sviby 350 elanikuga üks suuremaid Vormsi külasid. Seekordne  tutvustus oli Marju Tamme poolt, mis juhatas  Raplamaa õpetajatest pensionärid saareringidele. Loe edasi: Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel