Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2017
E T K N R L P
« mai   juuli »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Sindi suplushooaeg avatud

Käesoleva suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist jäävad meenutama Erich Krieger, Toomas Toimeta, PartyЯ, Waxxers, Ujuvtransportöör PTS-M, Articard uppuja päästmisel ja muidugi Raido Nazarov, kes selle ja palju muudki põnevat ühtse tervikuna suurele rahvahulgale kättesaadavaks tegi.

Anu Luiga, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja, tänab ja kiidab Raido Nazarovit ja tema meeskonda Foto Urmas Saard

Anu Luiga, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja, tänab ja kiidab Raido Nazarovit ja tema meeskonda. Foto: Urmas Saard

On 25. juuni ja kell hakkab neli saama. Ujula korvpalliplatsil visatakse palli korvi. Noormeste käed teevad täpseid viskeid. Liival triblatakse rannajalkat. Välijõusaalis istutakse reas turnpuudel, tõmmatakse lõuga ja surutakse raskust rinna kõrgusele. Künka talu vesijalgrattad pritsivad vett. Jõgi lainetab tavatult rahutult. Vetelpääste lipumastis püsib kollane lipp tuulevallas triigitult sirgena ja ei ürita kordagi löntsi vajuda. Kella kolme ajal on õhusooja märgitud 18 ja veesooja 16 kraadi. Temperatuurinäidu järgi on vesi jahe, mõne hinnangul päris külm isegi. Ka kollane lipp teatab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Suplejate vanust hinnates selgub, et kõige kogenenumad on just nooremaealised lapsed. Siiski on ka erandeid. Linnavolikogu liige Mati Kuusk ütleb, et temagi kastis enda ujulas märjaks. Temasuguseid tõsiseid spordimehi näeb teisigi. Põlised sintlased Marko Šorin ja tema isa Mihhail Šorin tunnevad kodulinna ajalugu hästi. „Sindi ujula traditsioonid ulatuvad kaugele ennesõjaaegsesse väikelinna idülli. „Kolmekümnendate Pärnumaa ja ka Eesti ujumisrekordid sündisid ikka Sindi ujulas,“ teab Marko täpsustada. Mitmed uudistajad märkavad, et tänavu on lisaks noortele silmnähtavalt palju ka vanemaid inimesi.


Ujuvtransportöör

Sindi noortevolikogu algatusgrupi eestvedaja Raido Nazarov kiirustab pooljooksul mööda. Üritan teda särgisabast peatada, aga tal on kogu ettevõtmise korraldamisega sedavõrd kiire, et loobun soovist teda mõnes asjas usutleda. Nii jään omaette mõistatama, kuidas see 22,7 tonni kaaluv, 11,5 meetri pikkune, 3,3 meetri laiune ja 2,65 meetri kõrgune amfiibimürakas, ehk venekeeli öeldult ПТС-М — плавающий транспортер средний модернизированный siia võsast puhastatud võpsiku vahele ilmus? Aga olemas see on, sinimustvalge, noortevolikogu ja veel üks punane lipp, millel kiri „Põgenemistoad“, uhkelt lehvimas. Kirjalikest allikatest nopin teadmisi juurde ja saan neid teistelegi jagada. Ujuvtransportöör võeti Nõukogude armee relvastuses kasutusele kuuekümnendate keskpaigas. Amfiib oli kasutusel lisaks kõigile endise Varssavi pakti riikidele ka Egiptuses, Süürias, Iraagis. Küprose sõjas ületatud sellega koguni Suessi kanalit. Kuuldavasti ka Pärnu jõge, mitte küll sõjategevuses. Seda viimast räägitakse siiski ainult kuuldu, mitte kirjaliku ülestähenduse põhjal. Vees pidavat liikuma 10,6 kilomeetrit tunnis, maad mööda märksa nobedamalt, kiirusega kuni 42 kilomeetrit tunnis.

Pidi määrima, kangutama, sikutama, käsi villi ja rakkudesse hõõruma, aga sai hakkama.

Juba varem oli teada, et masina liikumiseks tegi suure töö ära perekond Viies. Kõvasti olid abiks noortevolikogu hakkajad tegijad. Võib aimata, et Raido osa oli kogu ettevõtmises peamine. Kangid ja muud liikuvad osad olid kinnipaakunud. Pidi määrima, kangutama, sikutama, käsi villi ja rakkudesse hõõruma, aga sai hakkama.

Kutse tantsule

Hooaja kuulutab avatuks Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe. Ta kiidab ilma ja veel rohkem noortevolikogu tegusaid noori. Mart usub vankumatult, et pärast nii tõsist kuude pikkust ettevalmistavat organiseerimist peaks suvi tõepoolest olema kätte jõudnud. Meie laiuskraadil on suvi ettearvamatult tujukas, ootamatult meeldiv ja samas alati ka mitte eriti meelepärane. Aga see ongi meie Eestimaa suvi.

Esimesena palutakse lavale Erich Krieger. Kolmele rutakamale paarile, kes esimestena jõuavad muldsele tantsupõrandale, kingib laulja CD. Anu Luiga, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja, jälgib koos kaasa tulnud Saverna noortega toimuvat suure huviga ja kiidab aina Sindi noorte ettevõtlikkust, millest loodab kogemusi saada ka Põlvamaal tegutsedes. Ta on Sindis noortekeskuse kolme noorega: vennad Artur ja Jakob Varul ning Sten-Marius Pannik. „Meid kutsus Raido juba kevadel, kui Sindi noored olid Valgjärve Valla ANk-is foorumteatri õpitoas. Täname ja tunnustame Raidot ja tema meeskonda toreda ürituse korraldamise eest,“ räägib Anu, kelle kõrvale olen viivuks istunud jalga puhkama.

See meeldib Kriegerile ja valib Eneli tantsule.

Esimeste tantsupaaride lahkudes võtab Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar lauljale lähemale liikudes päris tuliselt hoogsad tuurid üles. Temaga ühineb Anu ja kaks naist naudivad muusikat ning rütmikat liikumist. See meeldib Kriegerile ja valib Eneli tantsule. Seejärel leiab Krieger kauni neiu noortevolikogu toimekate abiliste hulgast ja teeb ettepaneku duetti laulda. Laulavadki.

Kriegeri vahetab välja Duo Catarsis, kelle kavas seitsme- ja üheksakümnendate pop-rock ning retromuusika. Väljakuulutatud duo asemel esitleb live ansamblit siiski ainult Toomas Toimeta. Rahva kaasaelamise järgi otsustades teeb ta muusikat suurepäraselt.

Kui inimene on uppumise ohus

Waxxers seisab oma inimestega veidi eemal, neist üks istub autos ja tõmbab kitarri keeli. Nende aega tuleb veel oodata. Vahepeal jookseb Articard OÜ vetelpäästja kaldajärsaku trepist alla. Ei saagi kohe aru, milles asi? Ta hüppab vette ja alles siis näeb ka teist peanuppu, kelle suunas päästja kiirete tõmmetega ujub. Vees pole elutu mannekeen. Noor naisterahvas püsib abitus olekus vaevu suuga veepinnast veidi kõrgemal. Ei karju, ei rabele, justnagu ootaks vaikset jäävat vajumist allapoole vetepiiri. Õnneks on siiski antud juhul tegemist õppeesitlusega, et omandada uppuja päästmiseks õigeid võtteid. Articardi mees tegutseb usaldust äratava vilumusega. Vetelpäästet saavad harjutada ka lapsed ise.

Lavale sammuvad vajalikke kandameid kandes ansambli “PartyЯ” mehed. Esinemise järg on nende käes. Läheb veidi aega, kui nad vajaliku tehnika üles seavad. Esinejatega samasuguses riietuses naised hakkavad samuti silma. Lähenen ja uurin kas tegemist fännklubiga. Vastatakse jaatavalt. Selgub, et koguni esinejad. Palun nemadki pildile, aga siis hakkab tulema ja tulema ikka veel ja veel samade kirjadega inimesi. Rivi saab päris pikk, keda pildistada. Vahva! Ansambli peamine muusikaline suund keskendub vene legendaarsete ja tänapäevaste bändide kaveritele. “PartyЯ” asutati möödunud aastal pärnakate Vladimir Roźkov (klahvpillid, vokaal), Sergei Bai (kitarr, vokaal), Vjatseslav Kutsõi (solokitarr, vokaal), Sergei Jemeljanov (basskitarr, kitarr) jõupingutustega. Pärast liitusid nendega naisvokaalidena Jelena Garanina ja Polina Luzanova.

Kiitus

Südamlikud tänusõnad tehtu eest kirjeldavad ühtlasi seda vaeva, mida mõistavad üksnes suurte organiseerimise kogumustega inimesed.

Mingil hetkel paluvad mikrofoni sõbrannad Eneli ja Anu. Nad hüüavad välja Raido Nazarovi ja kogu tema meeskonna, keda pole üldsegi vähe. Südamlikud tänusõnad tehtu eest kirjeldavad ühtlasi seda vaeva, mida mõistavad üksnes suurte organiseerimise kogumustega inimesed. Väga noor, kuid jõuliselt ja väga otstarbekalt tegutseva juhina askeldav noorte eestvedaja paistab alati välja veidi karmi hoiakuga, et kogu ettevõtmist kontrolli all hoida. Aga temagi pole üksnes tundetu masinavärgi käiviti. Ka Raidol on hing, mis tunnetab musikaalse täpsusega seda, kui teda mõistetakse ja hinnatakse täie siirusega. Seepärast võis aimata kingituse üleandmisel Raido varjatud sisemuses voolavaid pisaraid, mis mõnel juhul pole ka meestele keelatud. Tubli, Raido, kuulen veel hiljemgi inimeste seas liikudes.

Urmas Saard

Comments are closed.