Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Kiirkäigul Turaida külastusest

Baltimaade muinasaegne tähtsamaid tugipunkte, Koiva liivlaste peamisi keskusi ja liivlaste vanema Kaupo residents asendus 800 aastat tagasi sakslaste rajatud piiskopilinnusega, mis vaatamata korduvatele sõjaretkedele ja alles 15 aastat tagasi toimunud ulatuslikule maalihkele ikkagi veel suures osas püsti püsib.

Turaida kindlus Foto Urmas Saard

Turaida kindlus. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad tegid 6. mail väljasõidu Siguldasse. Esimesena külastati 1214. a liivlaste linnuse rusude asemele rajatud Turaida kindlust, mida kasutati kuni 1776. aasta põlenguni.

Telliskividest laotud foogtilinnus on ainult üks osa 24 ha suurusest Turaida muuseum-kaitsealast, mis asutati 1988. aastal. Territooriumil asub 39 ajaloolise väärtusega hoonet. Külastaja satub esmalt keldripealsesse aita, kus asub külastuskeskus ja kassa. 85 sendi eest saab ülevaatliku värvilise voldiku, mis aitab orienteeruda ja annab esmaseid teadmisi alates 11. sajandist kujunenud kultuuripärandist.

Esmalt suure kaardi ees peatudes juhtis giid tähelepanu sellele, et nimetatud ala põlisrahvaks on olnud soome-ugri hõimkonda kuulunud liivlased. Ta rõhutas, et ka lätlased on saanud pärandiks liivlaste kultuuri. Samuti on läti keel saanud mõjutust liivlastelt.

Aedniku maja on Turaida mõisakompleksi osa ja oluline 19. sajandi keskpaigast pärinev arhitektuuriline mälestis. Majas on koha leidnud ekspositsioon „Koiva liivlased Läti kultuuriajaloos“. Giid jutustas sellest, et liivlased on rikka ja omapärase ajalooga põlisrahvus. Indoeuroopa ja soome-ugri kultuuride koosluses on selles piirkonnas kujunenud rikkalik kultuuripärand. Turaida asub muistsete Koiva liivlaste keskalal. Aedniku maja väljapanek jutustab Koiva liivlastest kui Turaida kultuuripärandi vanimast osast.

Mõned uurijad seovad liivi kohanime Turaida Taara nimetusega. Liivi keeles tähendab Turaida jumala aeda (tora aida).

Tõeline oht varitses kindlust alles 2002. aasta veebruaris, kui maalihe kandis linnamäe kõrvalt mööduvale sõiduteele umbkaudu 8000 kuupmeetrit pinnast

Edasi viis giid meie inimesed Turaida kindluse ruumide ja eksponaatidega tutvuma. Tunni pikkune ringkäik kulus kiiresti, aga mingi üldmulje sai kätte. Enamikke huvitas ka 38 meetri kõrguse torni viimasele korrusele ronimine. Kitsastest akendest avanev vaade lummas kõiki. Ka looklev Koiva jõgi on kõrgelt vaadatuna kaunis looduspilt.

Turaidat on ohustanud paljud piiramised ja põletamised. Kuid tõeline oht varitses kindlust alles 2002. aasta veebruaris, kui maalihe kandis linnamäe kõrvalt mööduvale sõiduteele umbkaudu 8000 kuupmeetrit pinnast koos 30 lossi müüri ääres kasvanud kõrge puuga. Esimene maalihe haaras endaga ühelt küljelt mõõdetuna 100 meetrit ja teistpidi laiuti 40 meetrit pinnast. Linnamägi varises kolmest kohast. Maalihe toimus kohati müürist vähem kui kolme meetri kauguselt. Õnneks püsib kindlus endises seisundis jätkuvalt oma kohapeal ja midagi pole selle müüridest nõlvadelt alla pudenenud. Praeguseks on nõlv insenertehniliste lahendustega paremini kindlustatud ja loodetavasti midagi sarnast enam ei kordu ning külastajad võivad ennast ohutult tunda.

Urmas Saard

Samal teemal:

Siguldas toimunud 14 Läti Taimeparaad Foto Urmas Saard

 

 

 

Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Comments are closed.