Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2017
E T K N R L P
« apr    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Kaia Iva: teie olete kulda väärt

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kaheksanda õppeaasta lõpetas 466 teadmishimulist kuulajat, kellest enamus pidas möödunud kuude meelislektoriteks Marju Kõivupuud, Mati Kaalu, Vahur Kersnat ja Trivimi Vellistet.

Kaia Iva TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ees Foto Urmas Saard

Kaia Iva TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ees. Foto: Urmas Saard

Pärnus kogunes täna Väärikate ülikooli rahvas Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saali pidulikule õppeaasta lõpuaktusele. Tervitusteks võtsid sõna TÜ Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Loenguga esines sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Meelelahutusliku kavaga esines Rahvuskultuuriselts Kirmas segarahvatantsurühm. Väärikate ülikooli teenetemärgi võttis vastu maanteeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Gerli Grünberg. Ühiselt Pärnu linnavalitsusega korraldab maanteeamet juba mitmendat aastat eakatele sõidukijuhtidele tasuta koolitust “Väärikas mootorsõidukijuht”.

Märkmeid direktori sõnavõtust

„Kui 8 aastat tagasi oli õppija piltlikult 10-aastane, siis tänaseks on ta sirgunud ja kasvanud täisealiseks, küpseks ja teovõimeliseks ühiskonna kujundajaks,“ ütles Vallimäe kujundlikus keeles. „Vaatamata pooltõdede ja nn tõejärgse ajastu jõulisele pealetungile põhinevad tänaste lõpetajate teadmised ja maailmavaade faktipõhistel ja rikkalikku kogemust omavate lektorite ettekannetel.“

Vallimäe ütles, et 2016.aasta sügisel alustas 529 ja kevadel lõpetas 466 inimest. Seega oli oaslusprotsent 88,1. Kaheksa aasta jooksul on antud välja 3267 tunnistust. Osalejatest on esmakordselt tunnistuse saajaid 63, kõigil kaheksal aastal on olnud osalenuid 68. Üle 80-aastaseid oli tänavu 46.

Vallimäe sõnul on ülikool ajalooliselt tekkelt eelkõige kui vaba mõtlemise ja uudishimu rahuldamise kants. „On öeldud, et uudishimu on looduse viis inimesi harida. Minu andmetel olid teie meelislektoriteks möödunud õppeaastal Marju Kõivupuu, Mati Kaal, Vahur Kersna ja Trivimi Velliste.“

kolledži õuel rohevahetus, töötavad töötoad ja meelelahutusliku kavaga tulevad külla Kukerpillid

Lisaks kutsus direktor veel enne üheksanda õppeaasta avaaktust 19. mail kolledži 21.aastapäeva tähistamisele. Sellel päeval toimub kolledži õuel rohevahetus, töötavad töötoad ja meelelahutusliku kavaga tulevad külla Kukerpillid.

Maavanema tervitus

Kaljuste tunnistas, et tunneb väärikate õppurite ees sisemist aukartust ja samas siirast rõõmu nii rohkearvulise auditooriumi ees. „Teie puhul ma ei väsi kordamast õpetaja Lauri ütlemist: tule aga uuel aastal jälle, mis sest, et juba suur poiss oled.“ Maavanema arvates peame inimestena ennast heas mõttes piitsutama, et tulla välja oma mugavustsoonist. Sõnavõtu lõpetas ta Albert Einsteini sõnadega: „Tarkust ei saa kooliskäimisest, vaid eluaegsest püüdest seda omandada.“

Väärikas vananemine

Kosenkranius vahendas Reet Linna mõttekäiku: „Väärikas vananemine tähendab seda, et sa vaatad tõele silma ja sul on uusi plaane ning mõtteid tuleviku jaoks. Ma loodan, et mul pole aega vananeda.“ Linnapea meelest on Väärikate ülikooli ülesandeks põlvkondade sidumine ja elukogemuse edasiandmine. Ta tsiteeris ka Tõnu Otsa: „Läbi elu saadab meid seaduspärasus: mida kaugemale suudame vaadata minevikku, seda adekvaatsemalt suudame aduda tulevikku.“

Vanemaealistega seotud poliitika

Kaia Iva hinnangul sümboliseeris tänane lõpuaktus tahtejõudu ja sitkust, mis on kõrgemat tunnustust väärt. Ta ütles, et Eesti vajab arukaid inimesi rohkem kui midagi muud. „Mullu viskas kahetsusväärselt ühe riigiettevõtte juht õhku arvamuse, justkui poleks üle 45-aastastel enam erilist võimet uut omandada. Selle loogika järgi ei istuks täna siin saalis nii rohkearvulist seltskonda! Aga ometi ei ole see saal tühi, ja mida aeg edasi, seda enam peamegi mõtlema, kuidas vanemaealisi mitte aktiivsest ühiskonnaelust eemale tõrjuda.“

Iva andis väikese ülevaate riigi poolsest vanemaealistega seotud poliitikast ja tuleviku tööturu väljakutsetest. „Eluiga pikeneb, tööturul tuleb aktiivsena püsida järjest kauem. Samuti muutub tööturg ise: tulevad uued ametikohad, mis nõuavad teistsuguseid oskusi, tehnika areneb, mistõttu järjest enam oodatakse töötajalt valmisolekut uusi teadmisi ja oskusi omandada. Kõik need muutused kokku on nihutanud ka vanuselisi piire ja nende väljakutsetega tuleb meil Eestis sujuvalt toime tulla.“

Aastate võrdluses on eelkõige vähenenud alla 18-aastaste laste ja noorte osakaal ning samas on kasvanud 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus. 2014. aasta alguses moodustasid 50-aastased ja vanemad elanikud Eesti rahvastikust enam kui kolmandiku – 38,4% (üle 500 000 inimese). Veel 2000. aastate alguses oli see alla 33%. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal elanikkonnas on suurenenud, olles 20% ringis.

Tihti jäävad tähelepanuta aktiivsed pensionile jäävad või alles pensionile jäänud elanikud vanuses 50–70, kes oma igapäevaelus annavad suure panuse ühiskonna arenguks.

Tihti jäävad tähelepanuta aktiivsed pensionile jäävad või alles pensionile jäänud elanikud vanuses 50–70, kes oma igapäevaelus annavad suure panuse ühiskonna arenguks. Statistikaameti andmete kohaselt ei ole vanemaealiste hõive- ja töötusnäitajad võrreldes teiste vanuserühmadega oluliselt halvemad.

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal Eestis 55–64-aastaste tööhõivemäär 62,5%. „Et väärikas eas inimesed saaksid aktiivselt tööturul kaasa lüüa, peab elukestva õppe soodustamine olema riigi üks prioriteete. Eelnev töö- ja elukogemus aitab sageli uusi asju õppida lihtsamalt kui noorukitel, kel sellised kogemused veel puuduvad.“

Ministri nägemuses on elukestvas õppes osalemise oluliseks partneriks olnud Tartu ülikooli väärikate ülikool, mis alates 2009. aastast on mitmetes Eesti piirkondades tänuväärselt kanda kinnitanud.

Võimaldamaks kaasa rääkida olulistes otsustusprotsessides, tegutseb 1997. aastast Sotsiaalministeeriumi juures vanemaealiste poliitika komisjon, mille liikmeteks on eakate õigusi ja huve kaitsvate organisatsioonide esindajad, ravi- ja hooldusteenuse osutajate esindajad. Komisjoni eesmärgiks on olla vahendajaks riigi ja eakate huve esindavate organisatsioonide vahel ja nõustada poliitikakujundajaid eakaid puudutavates küsimustes. Komisjon annab välja ajalehte „Elukaar“ ja alates 1998. aastast korraldab sotsiaalministeerium eakate tänuüritust, mille eesmärgiks on tunnustada ministri tänukirjaga tublisid ja aktiivseid eakaid, kellel on jaksu olnud ühiskonnaellu panustada.

„Riigi soov on, et inimesed elaksid võimalikult kaua iseseisvalt toimetulevana oma kodudes, osaleksid aktiivselt tööhõives ja ühiskonnaelus. Nõnda olen tänavu teinud Eesti Linnade ja Valdade Päeval üleskutse omavalitsuste juurde luua Eakate Nõukodasid,“ selgitas Iva. „Soomes on seesuguseid nõukodasid moodustatud juba üle 20 aasta. Eestis paistavad silma nii Viljandi kui Tartu linn, kus volikogude tööle ka seeniorid oma aktiivse panuse annavad. Sellised nõukojad edendavad osalusdemokraatiat ja aitavad teha kvaliteetsemaid otsuseid.“

Minister mõistab, et iga õppimissooviga ja kohanemisvõimeline töötegija on kulda väärt. „Teie olete kulda väärt, et olete tulnud väärikate ülikooli, omandanud uusi teadmisi ja teil on soov panustada Eesti ühiskonna arengusse. Ma tänan teid veel kord ning soovin jätkuvat uudishimu ja innukust!“

Urmas Saard

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>