Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Esimest korda Läti Taimeparaadile jõudes meenutasid Sigulda kesklinnas maasse torgatud ülisuured ja väiksemad jalutuskepid, et viimati külastasin omaaegsete Koiva liivlaste asuala poisikese põlves, nii umbes 55 aastat tagasi koos emaga. Nüüd, üle poole sajandi hiljem, ühiselt TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahvaga.

Siguldas toimunud 14 Läti Taimeparaad Foto Urmas Saard
Siguldas toimunud 14. Läti Taimeparaad. Foto: Urmas Saard

Kõige paremini mäletan Baltikumi suurima maapealse koopa imetlemist. Teatmiku andmeil on Gutmani koopal kõrgust 10, laiust 12 ja sügavust-pikkust pea 19 meetrit. Sedakorda koopa juurde ei jõudnud ja sealne tuntud raviv allikavesigi jäi rüüpamata. Aga värvilise ornamentikaga Sigulda keppe müüdi nii koopa ees kui ka mujal linnas juba siis ja need muutmatu välimusega jalutuskepid ongi kõige tuttavamad kauge aja mälestuskildudes.

Sama tuttavlikult mõjus bussist maha astudes seegi, et esimestena tänaval kohatud võhivõõrad inimesed kõnelesid omavahel sulaselges eesti keeles. Mida lähemale laada toimumispaigale oma seltskonnaga liikusime, seda rohkem kuulsime vastu tulevate inimeste suust eestikeelset jutlemist. Svetku väljakul peetav Sigulda taimelaat (Latvijas Stadu Parade) olevat just viimasel viiel-kuuel aastal saanud Eesti aiandusrahva kevadiseks meeliskohaks, kuhu minnakse enamasti suurte busside või isikliku sõiduautoga, harvem ühiskondliku transpordiga.

Lätimaa suurimat taime-, istiku- ja lillelaata, millest võtvat osa enam kui sada aednikku-taimekasvatajat, puukooli ja põllumajandusettevõtet, korraldab Läti Taimekasvatajate Selts. Igal kevadel toimub laat kirsipuude õitsemise ajal. Tänavu kaubeldi 14. korda, aga ei märganud kirsside õitsemist. Võibolla seepärast, et vaatamist ja nägemist oli selletagi rohkem kui kolme tunniga meeled suudaksid haarata. Et kõigest korraga paremat ülevaadet saada, maksin pooltesit eurot ja tegin vaaterattal kiire täisringi. Nii sain teada, kus kandis miskit asub. Peamiselt küll seda, kui palju on väljaku ühel serval asuvas parklas autosid ja kui suur on väljaku ala. Kaugemalt paistis köisraudtee torn ja rodelirada. Puude vahele veetud trossidel liuglesid ka Tarsani kombel ekstreemsemat elamust otsivad inimesed.

Parema ülevaate sai siiski mööda maad astudes. Laias laastus pakutakse valikut iluaia taimi, püsikuid, maitsetaimi, marja- ja ilupõõsaid. Ostlejatele müüakse üksnes Lätis kasvatatud taimi. Pakutakse ka kohalikku toidukraami. Üheaegselt toimub samas käsitöölaat, kus müüakse Lätis valmistatud käsitööd.

[pullquote]Mees üritas püüdlikult olulisi teateid edastada ka eesti keeles.[/pullquote]Mõnusa õhkkonna eest hoolitsesid päevajuhid, mees ja naine, kelle pead katsid suured valged torbikud. Mees üritas püüdlikult olulisi teateid edastada ka eesti keeles. Meelelahutusliku kavaga esinesid rahvatantsijad ja -muusikud. Vahepeal leidis üks päevajuhtidest aega teha lõbusõite elektrijõul töötava sõidukiga, mis polnud päris auto ega rongi moodi, aga hoiatavat vilet tekitas juht isevärki vanaaegset tuututajat meenutava kummiballooniga, mille otsas midagi pasuna taolist.

Huvitav oli jälgida, kuidas ühe toitlustamise leti ääres kokk vanaaegsel leivalabidal pizza tainast laiali rullis ja sama labidaga hiljem selle ahju tõstis. Söögikohti näis suure laada kohta vähe olevat. Ühes telgis lookles pikk järjekord, kuid ei mallanud liiga kaua oodata ja nii sai otsustatud šašlõki asemel teises kohas supi kasuks, sest järjekord oli olematu. Lauda istudes selgus, et supile oli küll heldelt vett lisatud, aga sedavõrd vähem sisaldas seljanka muid hõrgutisi. Vastaslauas istunud Paikuse valla inimesed kiitsid seevastu šašlõkki ja suurepärast teenindust, mille tulemusena pikas järjekorras ei pidanudki kaua seisma. Lätlaste leib on pisut hapukama maitsega, kui eestlased harjunud sööma.

[pullquote]Valdavalt ollakse Eestis harjutud, et Lätist saab kõike odavamalt. Üldjuhul nii ongi.[/pullquote]Lauast tõustes uuesti taimede keskele orienteeruma. Palju oli amplite ostmist, enamasti mindi kodudesse petuuniatega. Kärt soovis täiendada astilbede värvivalikut. Sedakorda ostis tugeva ja paksuõielise roosa astilbe. Hind oli seitse eurot. Eelmisel aastal Pärnu taimelaadalt lätlase käest ostetud väiksem valge astilbe maksis viis eurot. Hind sõltub sellest, kui uue sordiga on tegemist. Valdavalt ollakse Eestis harjutud, et Lätist saab kõike odavamalt. Üldjuhul nii ongi. Näiteks roosiistikud on tublisti odavamad. Sai uuritud, kas lätlased järgmisel reedel ja laupäeval ka Pärnu taimelaadale tulevad. Kõigi kauplejate arvamust teada ei saanud, aga vastanud eelistasid osaleda samal ajal Lätis toimuval laadal.

Märkamatult olid tunnid möödunud ja pidi sammud kokkulepitud ajaks bussile seadma. Busse laada kõrval olevasse parklasse ei lubatud. Bussid peatusid kusagil teisel pool luteri kirikut. Läbi linna minnes vaatasime, et politsei auto seisis jalgrattaid meenutava skulptuuri juures endiselt nii nagu me seda nägime samal ristmikul kolm ja pool tundi varem bussist väljudes. Kiriku ees on kaunis veesilm, mille keskel purskkaev. Parklasse minnes silmasime vasakut kätt jäävat kõrget graniitkividest laotud müüri, mille sees sepisvärav. Värava musta värvi varbade vahelt paistis Sigulda loss, mille tornis lehvib Läti lipp. Aastast 2003 asub neogooti stiilses lossis Sigulda piirkonna administratsioon.

Urmas Saard