Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2017
E T K N R L P
« märts   mai »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Kuperjanovlastel külas

Sindi gümnaasiumi, Pärnu Koidula ja ühisgümnaasiumi riigikaitse õpilased külastasid Võrus asuvat ajaloolist kaitseväe sõjaväelinnakut, kus Tagalapataljoni veebel Andrus Gross rääkis Kuperjanovi pataljoni, 2. Jalaväebrigaadi ja Tagalapataljoni ülesannetest ning tutvustas muudki huviväärset.

Veebel Andrus Gross Foto Urmas Saard

Veebel Andrus Gross. Foto: Urmas Saard

Turvakontrollis toimus suhtlemine läbi tumeda klaasi. Näha polnud kedagi, aga läbi võimendi kostuv hääl oli selgelt kuuldav. Tundus nagu räägiks ruumiga, mitte konkreetse isikuga. Meile tuli vastu Tagalapataljoni veebel Andrus Gross, kelle sõbralik hääl muutis julgemaks ka arglikumad uudistajad. Näha ja kuulda oli palju huvitavat. Grossi sõnul on ajaloolise Taara sõjaväelinnaku perimeeter 2,8 kilomeetrit. Territooriumil asub kolm sõjaeelset ja kaks tänapäeval ehitatud kahekorruselist kasarmuhoonet. Neisse on võimalik majutada kuni tuhat ajateenijat. Suurust on umbes samapalju, kui Viru jalaväepataljon ja Tapa sõjaväelinnak kokku liidetult.

Esmalt suundusime õppehoone avarasse saali. Gross tutvustas kolmandat aastat tegutsevat uut sõjaväeüksust. 2. Jalaväebrigaad loodi 2014. a 1. augustil. Ülesandeks on operatiivse valmisoleku säilitamine, sõjaüksuste ettevalmistamine ja riigikaitse planeerimine. 2. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni põhiülesanne on väljaõpe, tagalatoetus ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ning läbiviimine. Täiendavad ülesanded on ajateenijate tagalavaldkonna väljaõppe läbiviimise toetamine, tule- ja tööohutus, raamatukoguteenuse osutamine.

lipu all teenitakse, lipu all minnakse vajaduse korral lahingusse ning lippu kaitstakse

Möödunud aasta septembris kinkis Võru maavalitsus Võru linnas peetud tseremoonial 2. Jalaväebrigaadi tagalapataljonile lipu. Kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel ütles tollel tseremoonial, et lipu all teenitakse, lipu all minnakse vajaduse korral lahingusse ning lippu kaitstakse. Annetatud lipp ei põhine ajaloolisel sümboolikal. Lipu musta ja punasega neljastatud välja keskel asub tagalapataljoni sümbolina kaks ristatud hõbedast mõõka, põimituna hõbedase pandlaga.

Kuperjanovi pataljon (Kuperjanovi Partisanide pataljon) asutati 1918. a 23. detsembril ja taasloodi 1992. a 18. märtsil. Kuperjanovi pataljoni ülesandeks on reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu; väljaõppe administratiiv- ja tagalatoetus; sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine.

Linnaku tseremoonia- ja harjutusväljaku servas asub 24-aastaselt surnud Julius Kuperjanovile püstitatud monument. Ta oli Eesti ajaloos üks legendaarsemaid sõjamehi, kes formeeris ja juhtis Vabadussõja alguses kuni 1200-mehelist partisanisalka. Kuperjanov osales 14. jaanuaril 1919 Tartu vabastamisel ja 31. jaanuaril Paju mõisa kaitsmisel, mis oli Valga eel olev viimane kaitsepunkt. Paju lahingus saigi Kuperjanov surmavalt haavata ja suri saadud haavades küünlapäeval.

1919. a kolmekuningapäeval kehtestas Kuperjanov partisanide tunnuseks Vene surmapataljonide eeskujul tema enda kujundatud käiseembleemi ja mütsimärgi, milleks on hõbedane kolp ristatud kontide kohal. Varrukamärk on ühtluse lahutamatuse sümbol neile, kes kord juba selle varrukale õmmelnud. Märk kohustab kõiki võitlusele, ohverdama isamaa kasuks isiklikke hüvesid ja elu.

Märk kaunistab Kuperjanovi büsti risttahukakujulist alust, samuti õppehoone suures saalis oleva kõnetooli esipaneeli, mille kõrval seistes rääkis Gross ka noorsõdurite päevakavast.

Põlva Serviti Tantsutüdrukud on mõnedki korrad üllatanud harjutusväljakule tulevaid noormehi.

Tööpäeviti äratatakse kell 6.00, laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel tund hiljem. Allüksuste hommikvõimlemine toimub juba viis minutit pärast voodist tõusmist ja kestab veerand tundi. Gross jutustas sellestki, kuidas noormehi virgutatakse paremini ennast vormis hoidma. Põlva Serviti Tantsutüdrukud on mõnedki korrad üllatanud harjutusväljakule tulevaid noormehi. Tüdrukud tantsivad Mesikäpa Hallis aset leidvatel Põlva käsipalliklubi esindusmeeskonna Põlva Serviti mängudel, aga teevad seda ka heal meelel ajaloolise sõjaväelinnaku väljakul. Gross küsis, miks on hea naiste osalus sõjaväes? Tema hinnangul võiks naisi olla kõigis roodudes. Naiste kohalolek virgutab mehi suuremale tublidusele, vähendab omavahelist ropendamist ja mõjub paljus muuski väga positiivselt.

Kolme filmi vaatamine andis aimu ajateenijate päevade sisust. Siiski ei ole kõik päevad Grossi sõnul nii tegevusrohked ja põnevad, kui ekraanilt paistab. Kõik tunnid ööpäevas pole seotud sõjaväekohustuste täitmisega ja aega jääb ka enda jaoks. Raamatukogu on hästi sisustatud, ka paljude arvutitega. Kas tänapäeva netiajastu pole noori raamatutest liigselt eemale meelitanud? Ei ole, kinnitas Gross. Tema hinnangul loetakse üsna palju. Meelelahutust on toonud Terminaator, Metsatöll ja teised.

Täismõõtmetes jalgpalliväljak asub looduslike kõrgemate nõlvade vahel. Korvpallis ollakse edukad, ainult treeningsaal on korvpalli mängimiseks pisut madal. Siiski saab selleski saalis mängida. Samas on jõusaal hästi sisustatud. Haigemaja on sisustatud täiesti tänapäevaselt. Olemas on isegi operatsioonisaal. Hambaravi tehnika näis üle keskmise heal tasemel olevat. Mis peaasi, sõjaväes ei pea ravi eest maksma.

Kunagi harrastatud voodirallid on jäänud mineviku mälestustesse ja neid enam ei korraldata.

Kasarmu toas ei näinud enam joonlaua järgi sirgeks libistatud asemeid. Praegused madratsid seda ei võimalda. Kunagi harrastatud voodirallid on jäänud mineviku mälestustesse ja neid enam ei korraldata.

Lahingõppustele selga võetava kandami raskus oleneb ülesande sisust. Seljakoti ja muu lisavarustuse kaal jääb üldiselt vahemikku 16 kuni 25 kg. Kõigil oli võimalus kandamit minutiks oma õlgadele tõsta, aga sellest katsumusest loobuti.

Enne lõunatamist ütles Gross, et iga külastus lõpetatakse ekstreemse sõiduga roomikmasinal Bandwagen. Järelhaagisesse mahtus rohkem, kui vedavale veokile. Juht käskis laes olevatest käepidemetest tugevasti kinni hoida. Masin raputas kiiruse kasvades ebatasasel maastikul kõvasti. Vaevata rühkis ka 45-kraadilisest järsakust üles. Sõidu järel sai selgeks, miks on sõit tühja kõhuga ohutum.

Sõduritoit maitses hästi, mitte kehvem restoranis pakutavast. Teel väljapääsu juurde astusime sisse veel mobilisatsiooni varustuse lattu. Kotrollväravast lahkudes jättis Gross kõigile külalistele mälestuseks klepsud, millel Kuperjanovi ja 2. Jalaväebrigaadi väeosade embleemid.

Urmas Saard

Comments are closed.