Maavanem tervitas Tartu rahule pühendatud õpilaskonverentsi

„Tervitan omalt poolt kõiki gümnasiste ja soovin ilusat Tartu rahu 97. aastapäeva,“ saatis Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile sõnumi Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes ei saanud muude tähtsate kohustuste tõttu sedakorda sama kooli vilistlasena riigile väga olulise päeva tähistamisel osaleda.

Melissa Aaslaid ja Taavi-Toomas Tärk Foto Urmas Saard
Melissa Aaslaid ja Taavi-Toomas Tärk. Foto: Urmas Saard

Traditsioonid kui juured

Täna kaunistas Sindi gümnaasiumit poolsada sinimustvalget lippu. Vana hoone aknalaudadele oli kinnitatud terve hulk majalippe ja kordades arvukamalt kandelippe hoidsid Eesti lipu seltsi noored abilised oma kindlates kätes pikas koridoris, mida mööda suundusid konverentsil osalejad kooli aulasse. „Nõnda nagu Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juured poetavad oma juurestiku sügavale musta mulda, samamoodi asuvad selle kooli traditsioonid sinimustvalgete värvide tundmises ja Eesti Vabariigile tähtsate päevade väärika tähistamisega väga sügaval viljakas pinnases,“ kirjeldas tänast kogemust üks paljudest külalistest.

Õpilaskonverents algas instrumentaalpalaga „Sind surmani“, mida mängis õrnade helidega ksülofonil 6. klassi õpilane Nelly Tomson. Järgmisena kõlas „Eesti muld ja Eesti süda“. Laulsid Melissa Aaslaid, „Sindi Ööbik 2008“, ja vilistlane Taavi-Toomas Tärk, kes lubati erandkorras Kuperjanovi jalaväepataljonist selle laulu esitamiseks kodulinna. Sama paar laulis ka Tartu rahu 95. aastapäeva õpilaskonverentsil. Lauljaid saatis klaveril Jelena Kuvšinova.

Selge jutt ja läbirääkimised suure ümmarguse laua taga

Seejärel asus konverents põhiosa juurde. Vaheldumisi said sõna õpilased Eliise Kull, Egon Gentalen, Martin Salundi, Meelike Liiv, Eliria Kaup, Chätlyn Parts ja Ats Tobias Pikk. Õpetajate Eneli Arusaare ja Lembit Roosimäe juhendamisel valmistusid õpilased väga pikalt ja põhjalikult. Tähtis polnud üksnes ettekandeks valitud tekstide sisu. Ettevalmistusel pandi erilist rõhku hääle selgusele ja üksiku sõna vältelisele täpsusele. Teksti ei loetud komistades paberilt maha. Kõik oli õpilastel mõtteliselt omandatud ja peaaegu täies mahus esitati kogu juttu peast. Mitmed õpilased ei vaadanud kordagi järjehoidjaks puldile asetatud paberitele.

Kõneldi Tartu rahu läbirääkimistest. Muidugi ei mindud mööda Sindis kasvanud ja õppinud Julius Seljamaast. Uue teemana toodi sisse William Tomingase isik, kelle mälestused on paljude üksikasjade kirjelduse tõttu ajaloosõpradele hästi huvitavad.

Näide Tomingase meenutustest: „Panin Grand Hotellis kinni 10 tuba delegatsiooni liikmete jaoks. Siis otsisin üles konverentsi jaoks määratud maja Aia tänavas. Seal kohtasin linnanõunik Mõru. Ta oli parajasti käsutamas naisteväge, kes kõikidel korrustel küürisid põrandaid ja pesid aknaid. Maja oli suur kiviehitis, kus tsaariajal asus Tartu garnisoni staap. Arvasin, et alumine korrus oleks määratud võõrastele, eelkõige ajakirjanikele, teine korrus vaid delegatsioonidele. Kõige rohkem tekitas muret konverentsilaua küsimus – see pidi olema ümmargune, massiivne, esindusliku välimusega, mahutama paarkümmend inimest.“

Lembitust rukkililleni ja edasi

[pullquote]Trepile istus ka Õnneli Pilliroog, kes võttis poisi pisikese käe õeliku hoolivusega oma suurematesse kätesse.[/pullquote]Õpilaste ettekannete lõppedes marssis lava treppidele poiste vägi. Nemad laulsid „Eestimaa, mu isamaa“, mille autorid Villi Andi (Friedrich Kuhlbars) / F. A. Schulz. Laulu kolmas salm algab sõnadega: „Eestimaa, su mehemeel pole mitte surnud veel!“ Poiste ees dirigeeris Hellika Hartõkainen. Poiste lahkumise järel võtsid samadel treppidel kohad sisse konverentsil kõnelenud õpilased ja nendega liitus väike Anti Riiet. Trepile istus ka Õnneli Pilliroog, kes võttis poisi pisikese käe õeliku hoolivusega oma suurematesse kätesse.

„Kõik,aga enne muud iga vihmapiisa, iga langeva lehe; iga lumehelbe, iga tuules võnkuva oksarao; iga kivi, iga laine meres; iga jalgraja, iga langenud puu; iga mõtte, iga õnnerikka teo; iga unistuse ja iga unenäo kingin ma sulle, kui sa vaid oskad kõike seda võtta.“ Need proosaluule read kandis ette Anti ja tema seljataga seisvad suuremad õpilased kordasid vaiksel kahinal kuuldud sõnu. Eneli Arusaar leidis mõtestatud sõnad 38 aastat tagasi välja antud kogumikust „Kolm korvi“, mille autor istus saali esimese rea toolil ja kuulas üllatusliku imetlusega oma ammust loomingut.

Ja autor palutigi kõnelema. Õpilaskonverentsi teises osas pidas loengu diplomaat ja riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme, kes rääkis kuidas eestlased lõid sõjaväljal kaht impeeriumi. Ajaloolase sõjanduslik analüüs ei käsitlenud üksnes Vabadussõda, vaid puudutas põgusalt ka Lembitu aegset muistset vabadusvõitlust. Mart Helme on kirjutanud raamatu „Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas“, mis jõudis trükki 2010. aastal.

Küsimusele, millega peaksid tänapäeva noored Eesti elu edasi viima, vastas Mart Helme käeviipega lava tagaseinas aknaid varjavatele kardinatele osundades. Õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup oli spetsiaalselt Tartu rahu konverentsile mõeldes kujundanud ja valmistanud tagaseina dekoratsiooni sinisest kangast, millel rukkilillede ja suitsupääsukeste aplikatsioonid. Majandusõpet õppivatel gümnasistidel soovitas Mart Helme võimalike tulevaste äriomanikena orienteeruda enda investeeringutele, mitte panustada kõiges välisinvestoritele.

Kooli direktor Ain Keerup kinkis diplomaadile Sindi gümnaasiumi logoga, punase vahtra lehega, vihmavarju, et sintlaste kingitus kaitseks teda meie laiuskraadi tujukate ilmaolude eest.

„Nii nagu punasel vahtral on sügaval juured, nii ka tänase ajalookonverentsi kuulajate tänu on sõnadest suurem. Elagu ja õitsegu Sindi gümnaasium!“ hüüatas Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend vaimustuses pärast õpilaskonverentsi lõppemist.

Urmas Saard

Samal teemal:

Eneli Arusaar julgustab Anttit veelgi julgemalt esinema Foto Urmas Saard

 

 

 

Viimasel õhtul enne õpilaskonverentsi toimumist

Dajana Raab Foto Urmas Saard

 

 

 

Tartu rahu aastapäeva eelsed mõtted

Lipud ehivad Sindi gümnaasiumi hoonet Tartu rahu 95 aastapäeval Foto Urmas Saard

 

 

 

Tartu rahust kõnelevad Sindi gümnaasiumi õpilased ja Mart Helme