20. detsembril esitletud statistilise metsainventuuri uus metoodika näitab seniarvatust suuremat metsa juurdekasvu. Värskete andmete järgi on Eesti praegune raiemaht majandusmetsade netojuurdekasvu piires, ent arengukavas eesmärgiks seatud maht ületab seda enam kui 25 protsendi võrra. Lisaks on väga oluline meeles pidada, et raiemahu püsimine netojuurdekasvu piires on vaid üks säästliku metsamajanduse kriteeriumitest.Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul on hea, et ühiskonnas käivitunud metsadebati raames on palju tähelepanu saanud raiemahu, juurdekasvu ning statistika teemad. Ent kõige tähtsam on Eesti säästliku metsamajanduse kursile tagasi pöörata.
“Raiete kogumahu vaagimise kõrval ei tohi unustada metsadega seotud elurikkuse kaitsmist või igaühe soovi ja võimalust metsas käia ja metsarahva osaks olla,” ütles Tüür. “Seetõttu soovime kohe uue aasta alul aruteludega jätkata ning leida lahendused metsapoliitika tasakaalustamiseks. Säästlik metsamajandus on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe eri osapoolte ja huvide vahel. Mitte aga näilise kaasamise abil läbi surutud majandushuvid.”
Säästlik metsamajandus hõlmab metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil.
Keskkonnaagentuuri eile tutvustatud statistilise metsainventuuri esialgsetel tulemustel on Eesti majandusmetsade juurdekasv arvestades looduslikku väljalangevust 11,8 mln tm aastas ja aastane raiemaht oli 2015. aastal eksperthinnangu järgi 10,4 milj tm. Kehtiv metsanduse arengukava seab eesmärgiks raiuda 12-15 mln tm. Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2013. aastal valminud analüüs näitas, et raiumisel üle 9 miljoni tm aastas, hakkab metsadesse seotud süsiniku tagavara vähenema.
