Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2016
E T K N R L P
« nov   jaan »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Sagadi metsamuuseumis saab imetleda üle 500 kuuseehte

Kuni 15. jaanuarini on Lääne-Virumaal Sagadi metsamuuseumi näitusesaalis avatud näitus jõulu- ja nääriehetest 20. sajandil. Näitusel on väljas üle 500 ehte ja need on pärit kollektsionääri Marika Ploomani kogust ning pakuvad avastamis- ja äratundmisrõõmu nii pisikestele kui ka vanematele külastajatele.

Näitusel võib näha läbilõiget 20. sajandi kuuseehetest: nii klaasist, helmestest kui papjeemašeest. Väljas on palju erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud, muinasjututegelased jne. Kõige vanemateks kaunistusteks näitusel on tsaariaegsed paberist inglikujukesed.

“Jõulupuu traditsioon jõudis Eestisse 15. sajandil, ehk siis umbes samal ajal, kui on teada esimesed andmed Sagadi mõisa kohta,” rääkis Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. “Siis olid kaunistuseks paberist keeratud roosid. Edaspidi kaunistati kuuski maiustuste, õunte ja isetehtud ehetega.”

Tänapäevased kuuseehted aga pärinevad alles 19. sajandist ning Eestisse jõudsid need 20. sajandi algusaastatel Saksa- ja Venemaalt. Õrnu ja kauneid klaasehteid tootis I Eesti Vabariigi ajal ka mõnigi kohalik klaasikoda. Massiliseks tööstuslikuks valmistamiseks läks aga 1970. aastatel. Siis oli tegu nääriehetega, kuusele riputati nii kosmonautide, viisnurkade kui ka tööriistade kujukesi.

Marika Ploomann on arvatavasti suurim jõulu- ja nääriehete kollektsionäär Eestis. Kogumisega alustas ta juba 15 aasta eest ning kollektsioon täieneb igal aastal. Õrnu klaasehteid koguma inspireeris Marikat juhtum lapsepõlvest, kus verandal seisnud suur ja uhke kuusepuu oli ümber kukkunud ning peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted kildudeks purunenud. “Helkiv killupuru oli kõik, mis oli alles jäänud karudest, oravatest, lindudest… Eluks ajaks jäi see hinge,” ütles Marika.

Kauneid ja hapraid ehteid võib RMK Sagadi metsamuuseumis näha kuni 15. jaanuarini iga päev kella 10-16.

Comments are closed.