Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2016
E T K N R L P
« nov   jaan »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Aretustoetuseks makstakse 2017. aastal 4 miljonit eurot

lehmJärgmisel aastal on põllumajandusloomade aretusühistutele toetuseks ette nähtud 4 miljonit eurot, sellest sigade aretuseks hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot.

Alates 2017. aastast hakatakse aretustoetust maksma uute põhimõtete alusel, et tagada toetuste maksmise suurem läbipaistvus ja selgus nii riigi kui ka aretusühistute jaoks. Aretustoetustoetust makstakse aretusühistule põllumajandusloomade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks.

Olulisema muudatusena hakatakse tulevast aastast maksma aretustoetust kulupõhiselt. Seoses kriisiga seakasvatussektoris on valitsuskoalitsioon leppinud kokku senise aretustoetuseks eraldatud summa suurendamises.

Määrusega on kehtestatud igale taotlejale maksimaalne toetuse summa, mida aasta jooksul on võimalik taotleda. Maksimaalse summa arvutamise aluseks on loomaliigipõhised ühikumäärad. Tegelik väljamakstav toetuse summa sõltub aretusühingu või jõudluskontrolli läbiviija poolt tehtud ning tõendatud kulutustest ja taotlejale arvestatud maksimaalsest toetuse määrast.

Aretustoetuse maksmise põhimõtete analüüsimiseks tellis maaeluministeerium 2015. aastal Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudist aretustoetuse ühikumäärade analüüsi. Uuringust selgus, et võrreldes ühikumäära-põhise maksmise korraga on kulupõhine toetuse maksmise kord selgem ning võtab paremal viisil arvesse aretusühingute ja jõudluskontrolli läbiviijate tegelikke vajadusi.

Põllumajandusloomade aretuse eesmärk on leida paremate geenikombinatsioonidega loomi ja kasutada neid aretuses, et suurendada karja tootlikkust ja parandada karja vastupidavust.

Eestis on 16 veterinaar- ja toiduameti tegevusluba omavat aretusühingut, mis tegelevad hobuste, veiste, lammaste, lindude ja sigade aretustööga. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS tegeleb põllumajandusloomade jõudlusandmete kogumise ja analüüsimise ning geneetilise väärtuse hindamisega. Aretustoetust saab 2017. aastal taotleda 14 aretusühingut.

Maaeluministri määrus “Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord

Comments are closed.