Rääma Blue kümnes sünnipäev Versuses

„Üllar Kallau ja mina oleme olnud põhilised raudnaelad,“ rääkis Papa, kodaniku nimega Alari Janson, eile õhtul enne esinemist Pärnu kohvikus Versus, kus tähistati väikeses sõpruskonnas Rääma Blue kümnendat sünnipäeva.

Papa Janson Versuses ansambli Rääma Blue kümnendat sünnipäeva tähistamas Foto Urmas Saard
Papa Janson Versuses ansambli Rääma Blue kümnendat sünnipäeva tähistamas. Foto: Urmas Saard

Papa meenutas üht 2006. aasta küünlakuu päeva, kui toimus tema proosateose “Päraküla kohatu juhtum” esitlus ja Üllar oli tulnud samal ajal Pärnu jõe jääle oma koera pissitama. „Üllar ütles, et pole kahekesi enam tükil ajal koos musitseerinud. Mina vastasin, et võiks midagi välja mõelda küll. Võtsime veidike mõtlemisaega ja 11. novembril kohtusime juba kolmekesi ühiseks musitseerimiseks: Üllar, Aivar Vorman, keda kutsutakse ka Ufoks ja mina,“ jutustas Papa.

Kokkusaamiseks oli ettevalmistatud paar lugu. „Ufol oli „Vangla bluus“ ja minul tavaline „Pluus“, tugeva p-tähega,“ meenutas Papa algust. Sealt mindi edasi: järgmisel aastal kutsuti neid mängima Kentuki Lõvisse, kus olid muusikapäevad. „Appi tulid ka Rivo Kajo basskitarri mängima ja Mikko Virta trummide taha. Siis see suurem asi hakkaski.“

„Tänu sõpradele Enn Veile ja Heiki Vilepile Tartu Bluusiklubist oleme käinud mitu aastat järjest Emajõe bluesil. Kahel korral on käidud ka Haapsalu Augustibluesil. Ning muidugi oleme Pärnu Bluusifestifali stampesinejad. Seda tänu Üllarile-Kaidule, kes on selle festivali käimavedajad.“

Vahepeal vahetusid bassimehed ja trummarid. „Praegusesse koosseisu oleme saanud tagasi multiinstrumentalisti Rivo, kes mängib bassi. Kait käis ka ära teises bändis, aga nüüd on jälle tagasi. Indrek Talts on kõik viimased kuus aastat meil trumme mänginud. Ja ilmtingimata Üllar, kes on juhtfiguurina bändi ohjanud.“

[pullquote]Raamat koondab endasse Papa uuemad luuletused ja laulusõnad, mis tänaseks on saanud lausa bluusiõhtute hittideks.[/pullquote]Enamik tekste ja viisid on Papa loodud. Samaaegselt musitseerimisega on Papa ilmutanud veel mitmeid raamatuid. Aastal 2011 toimetas kirjastus Kentaur trükiküpseks lauluraamatu “Lõkke ääres jorisemiseks”. 2012. aastal ilmus lauluraamat “Talviseid laule pimedaks ajaks”, samuti Kentauri toimetatud. Kirjastus Hea Tegu on toonud ilmavalgele Papa kaks viimast raamatut: 2013. aastal luulekogumiku “Valitud tõed” ning eelmisel aastal luule- ja lauluraamatu “Sõnaviisi”. Samuti on ta esindatud enda loominguga „Sõnaga näkku“ (2012) ja „Pärnu Kirjarahva antoloogia 2“ (2014) kogumikes.

Margit Peterson, kes tutvus esmakordselt Papa Jansoniga 2010. aastal Pärnu Jahtklubis toimunud The Blue Icicle festivali bluusiõhtul, arvustab oma blogis mullu ilmunud „Sõnaviisi“ järgmiste mõtetega: „Raamat koondab endasse Papa uuemad luuletused ja laulusõnad, mis tänaseks on saanud lausa bluusiõhtute hittideks. Selles kogumikus leidub ka väga häid ja ehedaid vabavärsse ja proosaluuletusi, lisaks riimiluulele. Papa maalib sõnadega. Kuigi tema luuletused on suurel määral kurva alatooniga, leidub nendes ka muigama ajavaid luuletusi. Ja laulusõnad oskab Papa väga elavaks laulda.“

„Ühe loo viisi oleme koos Ufoga teinud ja kaks lugu ühiselt Üllariga. Samuti olen kasutanud oma lauludes Urve Tinnuri ja Ilmar Särje tekste, sest need on puudutanud hinge. Aga arranžeeringud on bändile põhiliselt teinud ikkagi Üllar,“ selgitas Papa, et mitte kõik pole üksnes tema loomingu vili.

Üllar Kallau, kes on juhtfiguurina Rääma Blue bändi ohjanud Foto Urmas Saard
llar Kallau, kes on Papa sõnul juhtfiguurina Rääma Blue bändi ohjanud. Foto: Urmas Saard

„Suured tänud ka endistele bändiliikmetele trummaritele Mikko Virtale ja Peeter Kerbakule, bassi- ja klahvpillimängijale Jüri Kukele (kellega tegelikult tihe koostöö jätkub). Samuti oleme koos musitseerinud trummar Urmas Tauli, suupillimängijate Alar Kriisa ja Indrek Tiiseliga. Kindlasti on neid inimesi rohkem, aga kohe ei tule meelde,“ lisas ta.

Esmalt olid Versuse laval kolmekesi Üllar, Papa ja Kait. Oma ühte lemmiklugu, „Väikest Liisat“, tuli külalisesinejana lavale saatma Merike Teppan-Kolk oma viiuliga, mis kutsus esile erilise publiku heakskiidu. Temalt oodati ka laulu, aga sellest ta häbelikult keeldus. Pärast põhiesinemist, vaba lava ajal, sai uuesti Sindi muusikakooli direktori instrumenti kuulda, kui Merike Papat tema paari uuema laulu ajal saatis.

Pärast väikest hingetõmbeaega tulid akustiliste pillide asemel mängu elektrikitarrid ja kohad võttis sisse täiekoosseisuline ansambel: Ain Kurg klahvpillidel, Üllar Kallau ja Kait Kallau kitarridel, Rivo Kajo basskitarril ning Indrek Talts trummide-taldrikute taga, muidugi Papa Janson suupilli ja lauluga. Ja siis sai kuulda ka bändi valjemat loomingut.

Urmas Saard