Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2016
E T K N R L P
« okt   dets »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

Pärnus loeti Shakespeare’i paljudes keeltes

Käesolev aasta on nimetatud rahvusvaheliselt Shakespeare`i aastaks. Kevadel möödus William Shakespeare’i surmast 400 aastat. Seega võeti täiesti mõistetavalt alanud nädala Briti päevade kavasse ka ingliskeelse kirjanduse suurkuju, näitekirjanik ja renessansiajastu Inglismaa luuletaja.

Pärnu kolledži välistudengid lugesid Shakespeare'i Foto Urmas Saard

Pärnu kolledži välistudengid lugesid Shakespeare’i. Foto: Urmas Saard

Pärnus Briti päevi korraldav Estobrit MTÜ, samuti kultuuriselts Tulused ja Pärnu kolledži tudengiteater K-äng2 palusid kirjandushuvilisi külastada täna kohvikut Versus, kus toimus Shakespeare`ile pühendatud teemaõhtu „Shakespeare mere ääres ehk Shakespeare by the Sea

Esmalt esitas tudengiteater Meelis Sarve lavastuses kohvikukollaaži “Will”. Will – see on tsitaatide, mõtteterade ja värsside kollaaž suurelt sõnameistrilt kerges ja karges kohvikumiljöös. Lava ees kahe laua ääres istusid toolidele Mari-Ann Vunk, Sandra Lillepa, Kristin Pärna ja Karl Karu. Meelis Sarv võttis ühe haigestunud näitleja rolli viimasel hetkel endale ja kehastus kelneriks. Vähem kui poole tunni pikkune etendus viis õhtukülalised kuninganna Elizabethi aegsesse Shakespeare’i maailma.

Pärast etendust kuulis kohvikurahvas kirjaniku sonette Shakespeare’i emakeeles, lisaks tosinas võõrkeeles ja kõiki esitatud luuletusi loeti ka eesti keeles ning Anne Sepping vahendas kuuldut omakorda veel viipe keeles.

Vahelduseks luuletuste lugemisele mängis Pärnu muusikakooli õpilane Marie Põdra ühes oma õpetaja Leonora Paluga kauneid flöödipalasid. Kavas olid Henry Purcell, Monteverdi Bicinium, Pachelbel fuuga jt.

16. sajandi inglise sonett oli selline luulevorm, mis omas kõige ebaisiklikumat kuju ja seda tarvitati kõigil võimalikel teema­del luuletamiseks

Sonettide lugemise osa juhatas Jaak Känd, kes luges kõiki võõrkeeltes esitatud luuletusi ka eesti keelde ümber pandult, samuti esitas enda kirjutatud luulet. Eestikeelset tõlget aitas lugeda ka Jaak Eamets. Erika Jeret tõlkis selgitavad vahemärkused inglise keelde.

Känd meenutas huvitavat kokkusattumust selles, et Shakespeare sündis jüripäeval, 23. aprillil 1564 ja vana kalendri järgi ka suri jüripäeval 1616 ehk siis 400 aastat tagasi. Võib arvata, et Shakespeare ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Kuigi tema sonetid ilmusid alles 1609. aastal, siis kirjutatud olid need juba 10 kuni 15 aastat varem. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti.

Känd rääkis, et 16. sajandi inglise sonett oli selline luulevorm, mis omas kõige ebaisiklikumat kuju ja seda tarvitati kõigil võimalikel teema­del luuletamiseks. „Esimesed 126 Shakespeare’i on pühendatud noorele meessoost sõbrale stiilis, mida praegusaja lugeja vaatab imestusega, sest renessansiajastu tundeelu on talle võõras. Kuid ikka on see aja­vaimu teha, kellele ja kuidas avaldada oma sõprustunnet,“ kommenteeris Känd.

„Teine grupp sonette (127-152) on pühendatud kellelegi “mustale daa­mile” (dark lady), kes nähtavasti kuulus õukonda. Arva­takse, et see oli Mary Fitton, keda Shakespeare „hullumeelsuseni” armastab, nagu ta ise ütles. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu,“ selgitas Känd, kes ka ise on soneti värsid Shakespeare´ile pühendanud, pealkirjaks „Sonettimine“. Ta võttis laualt ühe punapõskse õuna pihku ja luges:

Ma võtan puhta lehe enda ette
ja kujutlen, kuis voolab Avon ramb.
Siin sajandeid on peidetud ta vette
Shakespeare´i loodud surematu jamb.

Ei ole lihtne lambist virutada
üks imeline inglise sonett.
Ent siiski tahaks kätt ma sirutada parnassile, kus küpseb kuldrenett.

Ei ole lihtne lambist virutada
üks imeline inglise sonett.
Ent siiski tahaks kätt ma sirutada
parnassile, kus küpseb kuldrenett.

Tost õunast ühe väikse tüki haukaks
ja pole tähtis, kas on ampsus mürk
või mesi. Saan ehk salmihulluks raugaks,
kui veab – kui ei, siis lõpeb luulepürg.

Ma püüdsin luua säravat sonetti,
ei tabanud vist Williami vinjetti!

Shakespeare’i kirjutatud sonette loeti horvaatia, saksa, vene, soome, gruusia, poole, itaalia, prantsuse, rootsi, rumeenia keeles. Inglise keeles loeti kahes erinevas murdes. Roger Evans kasutas murret Geordie accent. Colin Goode luges Shakespeare´i kodukoha murdes Straford upon Avon accent, mida kõneldi Kirde-Inglismaal. Noorim esineja oli Pärnu Ülejõe põhikooli teises klassis õppiv Piia Miranda Peralta, kes luges üsna keeruka ja tõsise sisuga luuletust. Sonette lugesid ka Pärnu kolledži välistudengid. Luuletusi peast lugema ei pidanud ja etlejameisterlikust ei hinnatud.

Urmas Saard

Samal teemal:

Kirmas tantsib 2014 a Briti päevade ajal keilit Café Grand'is Foto Urmas Saard

 

 

 

Briti päevad Pärnus taastulekul

Comments are closed.