Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis Valter Parve vanavanemate suunanäitaja rollist 21. sajandisse jõudnud ühiskonnale.

Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard
Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Noppeid esineja kohta

Esinejale sõna andes palus väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kõigepealt esinejal ennast tutvustada. Kuna jutt kaldus ilma vähemagi enesetutvustuseta kohe teema keskmesse, siis olgu hakatuseks mujalt üles nopitud teated siiski üksikute viidetena ära märgitud.

Valter Parve sündis 1945. a Pärnumaal Voltvetis. Pärnakas sai temast 1981. a suvel. Ta on Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektor, Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaalkomisjoni liige.

Enamik aega oma tööelust on ta pühendanud lastele ja noortele. Seda tegevust on väärtustatud Tartu ülikooli kuldmärgiga. Tema tööpaigas Pärnu kolledžis ripuvad seinal UNICEF-i Eesti rahvuskomitee tänutäht ja ESTA aunimetus „Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas”, juba kümmekond aastat on ta ka Valgetähe viienda klassi ordeni omanik.

Loe edasi: Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

14 rooga Võrumaa toidukohtades kannavad
Uma Meki kaubamärki

Uma-Mekk+logo10.-16. oktoobrini esitlevad viis Võrumaa restorani ja kohvikut parimaid võrumaiseid maitseid kaubamärki Uma Mekk meelde tuletaval restoranide ja kohvikute nädalal.

Uma Mekk on Võrumaa kohaliku toidu kaubamärk. Seda kaubamärki kandev toit on kvaliteetne, valmistatud kohalikust toorainest ja traditsiooniline. Uma Meki kaubamärki kannab 116 toorainet või toidutoodet. Toidukohtades sai siiani Uma Meki tooteid maitsta vaid Kubija hotelli restoranis hommikusöögil ja õhtusöögil ning Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis. Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi nõgesesupp ja kamarull on kujunenud sööjate lemmikuks.

5. oktoobril omistas Võrumaa Partnerluskogu kaubamärgi komisjon Uma Meki kaubamärgi veel 14 roale, mida pakutaksegi 10.- 16. oktoobrini toimuval Võrumaa restoranide ja kohvikute nädalal.

Kaubamärgi komisjoni liige Külli Eichenbaum, Võro Instituudi projektijuht: “Olen väga rahul, et lõpuks ometi saab Võrumaa toidukohtades nautida traditsioonilisi toite ja võrumaiseid maitseid. Eesmärk on, et kaubamärki kandvad road jäävad menüüsse ka pärast restoraninädala lõppu. Mulle meeldis mekitud roogadest kõige enam Ööbikuoru Villa restorani Andreas eelroog: Ööbikuoro villa savvunõ massakama – Ööbikuoru villa suitsune pasteet. Traditsiooniline sügisene piduroog, mõnusalt maksase, suitsuse võrumaise mekiga ja tihe nagu olema peab!”

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu Võrumaa Toiduvõrgustiku koordinaator Eda Veeroja: “Kohapeal kasvatatud, traditsiooniline toit jõuab järjest rohkem meie ja meie külaliste söögilauale. Kaubamärk Uma Mekk juhib tarbija tähelepanu traditsioonilistele maitsetele ja toorainele. Usun, et need 14 Uma Meki kaubamärgiga rooga murdsid ka toitlustusettevõtjate ja kokkade jaoks juurdunud arusaamu. Võrumaa kohalik tooraine on kättesaadav, konkurentsivõimelise hinna ja kvaliteediga ja seda saab koostöös toiduvõrgustike ja tooraine tootjatega vajalikes kogustes. Mina toon esile Kubija hotelli restorani Uma Meki menüü terviklikkust – nende tallekarree on võrratu. Kiidan põneva traditsioonilise tooraine kanepi uudse kasutamise eest Georgi hotelli restorani Postmark järelrooga ruusli krõbukuuki kamakreemiga (kanepi purukooki kamakreemiga).”

Järgmised taotlused Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa (Vana-Võrumaa) toidutoorainele, toidutootele või roale kaubamärgi Uma Mekk taotlemiseks on oodatud Võrumaa Partnerluskogusse hiljemalt 21. oktoobriks. (https://voruleader.ee/kaubamargi-uma-mekk-taotlemine)

12. novembril toimub Võru Spordikeskuses järjekordne, nüüd juba seitsmes Uma Meki suurlaat, kus saab mekkida ja kaasa osta uma mekiga võrumaist söögikraami. (https://voruleader.ee/uma-mekk-suurlaat)

Rohelised algatasid Rail Balticu petitsiooni

Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus Foto Urmas SaardErakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatasid rahvaalgatus.ee keskkonnas petitsiooni “Eestimaa kaitseks”. Petitsiooniga nõutakse Rail Balticu kulgemist mööda olemasolevat raudteekoridori suunal Tallinn-Tartu-Riia ja teema arutamist riikliku tähtsusega küsimusena Riigikogus.

“Kuni suuri muudatusi looduses tehtud pole, saab inimeste paberil tehtud ekslikke kavatsusi ikka muuta,” selgitas Noorte Roheliste juhatuse liige Joonas Laks.

Petitsiooniga kutsutakse otsustajaid üles loobuma täiesti uue trassi ehitusest ning soovitakse olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimist. See loob head rahvusvahelised raudteeühendused mõistliku hinnaga ning säästab keskkonda.

“Majanduslikult pole otstarbekas ehitada 21. sajandil 19. sajandi raudteed,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane. “Me ei saavuta Rail Balticu praeguse variandiga lennukiga võrreldavat kiirust, et liikuda näiteks Berliini, ega paranda märkimisväärselt ka Eesti elanike igapäevaelu. Kogu plaan tuleb mõistlikumaks, loodushoidlikumaks ja ratsionaalsemaks ümber teha, et sellest saaksid kasu võimalikult paljud Eesti elanikud,  Roheliste arvates peaks ainuüksi uue trassi hoolduskulud, mis on tõenäoliselt palju suuremad kui 50 miljonit eurot aastas, maksumaksjat mõtlema panema. Seda raha Euroopa Liidust ei saa ja juba praegu on Eesti raudtee-dotatsioonide maksmisega hädas. Meil on tõsine oht avastada end olukorras, kus Eesti riik hakkab tervishoiu- ja sotsiaalkulutuste arvelt ebafunktsionaalsele raudteele peale maksma.”

Petitsiooni “Eestimaa kaitseks” saab ID-kaardiga allkirjastada portaalis rahvaalgatus.ee .

Seakatk jõudis Läänemaale

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht
Foto:  Georg Aher, Uma Leht

Sigade Aafrika katkuga taudistunud piirkondade hulka lisandus Läänemaa, kus viirus tuvastati ühel kütitud metsseal Hanila vallas ja neljal kütitud metsseal Kullamaa vallas. Nüüdseks on seakatk tuvastatud kõikides Eesti maakondades peale Hiiumaa.

Tegemist on 33. taudistunud alaga.

“Leiud näitavad taudi laialdast levikut metssigade hulgas ja seetõttu tuleb olla jätkuvalt hoolas ja ettevaatlik kõigil, nii loomapidajatel kui ka kõigil metsas toimetajatel, et vältida taudi levikut koduseafarmidesse,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Taudi leviku tõkestamiseks tuleb jätkata ka metssigade arvukuse vähendamist ning nakkusohtlike korjuste kõrvaldamisega loodusest.

“Oleme väga tänulikud inimestele, kes meile metsas leitud korjustest juba teada on andnud. Helistage julgelt maakondlikku veterinaarkeskusesse või jätke teade Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonile numbril 605 4750. Sellega aitate oluliselt kaasa seakatku edasise leviku takistamisele,” lisas Kalda.

Kokku on Eestis sel aastal uuritud 11 501 metssiga. Sigade Aafrika katkule positiivseid metssigu on kokku tuvastatud 1147. Läänemaal on kokku uuritud 756 metssiga, kellest viis olid nakatunud.

Taudistunud ala kaart on leitav siit.

Mirtel Metsmaa oli Pärnumaa parim ettelugeja

Mirtel Metsmaa osaleb 22. oktoobril ettelugemisvõistluse finaalis, kus esindab nii Pärnu maakonda kui ka Sindi gümnaasiumit.

Mirtel Metsmaa ja tema klassijuhataja Tiia Heintalu Foto Urmas Saard
Mirtel Metsmaa ja tema klassijuhataja Tiia Heintalu. Foto: Urmas Saard

Täna kogunesid Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased kooli aulasse, kus Sindi linnaraamatukogu lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp rääkis igal aastal oktoobris aset leidvast ettelugemisvõistlusest ja tegi teatavaks kahe tublilt esinenud õpilase nimed.

Möödunud reedel ärgitati Pärnu Keskraamatukogus korraldatud maakondlikul ettelugemisvõistlusel neljandate klasside õpilasi otsima raamatukaante vahelt merelugusid, et neid teistele soravalt selge hääle ja nauditava ilmekusega ette lugeda. Lugemiseks anti igale õpilasele aega kolm minutit. Lugemismaratonile tuli Pärnu linnast ja maakonnast üle paarikümne hea lugemisoskusega õpilase. Žürii liikmete sõnul pani parimate nimetamine kõvasti hindajate pead murdma, sest kõlav lugemisoskus,  haarav esitluslaad ja isikupärane loovalik iseloomustas paljusid lugejaid. Kõige säravaimaks esinejakas tunnistati Sindi gümnaasiumi 4.a klassi õpilane Mirtel Metsmaa, kes valis lugemiseks Aino Perviku Arabella loo. Tema klassijuhataja on Tiia Heintalu.

Hästi luges ka Sindi gümnaasiumi õpilane Anna Barinova, aga nagu ütles Raudsepp, siis parimate kohtade arv oli piiratud. Nii sõidab 22. oktoobril Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuvale finaalvõistlusele üksnes Mirtel Metsmaa.

Loe edasi: Mirtel Metsmaa oli Pärnumaa parim ettelugeja

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard
Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Loe edasi: Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Psühholoog kõneleb pärnakatele mälust

Psühholoog Helina Kuusk-Garlick räägib kolmapäeval sanatoorium Tervis konverentsisaalis teemal „Mälu. Vana koer, kas õpib uusi trikke?“

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad Tervise konverentsisaalis Foto Urmas SaardTartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli suurele auditooriumile toimub 12. oktoobril käesoleva õppeaasta kolmas loeng. Esinema palutud psühholoog Helina Kuusk-Garlick on teema käsitluse pealkirja sõnastanud veidi intrigeerivalt. Kõneldes mälust esitab ta salapäratseva küsimuse: kas vana koer ikka uusi trikke õpib? Vanasõnast teatakse, et vana koer uusi trikke ei õpi. Aga mida ütleb psühholoog? Ei tasu arvata, nagu vana koer uusi trikke ei õpiks. Pidavat küll õppima, kuigi vähehaaval, väidavad teadlased. Nii näiteks on ajakirjas Nature kirjutanud Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli teadurid.

Psühholoogi ettekande põhjal saab paremini mõistetavaks vanemate ja nooremate inimeste mälu iseärasus.

 

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Rannahotell kinkis Sindi seltsimajale valgusteid

Uuenduskuuri läbinud Pärnu Rannahotell asendas senised valgustid ajastukohase sisustusega paremini kokku sobituvate armatuuridega ja otsustas täiesti kasutuskõlblikud elektrit säästvad lambid kinkida Sindi seltsimajale.

Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, tunneb head meelt uutest seinavalgustitest Foto Urmas Saard
Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, tunneb head meelt uutest seinavalgustitest. Foto: Urmas Saard

Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ütles, et praegu käsil olev välisseinte soojustamine, uute evakuatsiooniuste paigaldamine ja muud hoone väliskülgedel teostatavad tööd muudavad maja pilkupüüdvalt kauniks. „Saan aru, et linnal kõigeks korraga raha ei jätku ja näiteks suure saali remondiga tuleb veel mõnda aega kannatlikult oodata, aga püüan siis omalt poolt panustada selle vähesega, mis teeb ruumides viibimise õdusamaks,“ rääkis Uustalu, kelle vahendusel leidis Rannahotellis kasutuks muutunud mööbel ja muu inventar uuskasutuse Sindi seltsimajas juba tänavu jaanuaris.

Nüüd lisandusid veel säästupirnidega nägusad valgustid: 7 seinalampi väikeses saalis ja 24 suures saalis. „Rein Ariko, Sindi abilinnapea, kiitis samuti nüüdisaegse disainiga säästupirnidel põlevaid valgusteid. Uskumatult kiiresti tuli linnavalitsus nende ülespanemisega appi. Kui olin vajadusest eelmisel päeval rääkinud, olid elektrikud juba järgmisel päeval kohal. Suur saal sai valgemaks ja väikeses saalis loob seinavalgustus hubase tunde. Näiteks tantsimisel on praeguste seinalampide paistel hoopis teine tunne, kui ülevalgustatud laearmatuuride valgel,“ selgitas Uustalu.

Urmas Saard

Samal teemal:

Uutel toolidel istuvad seltsimaja töötaja Ilme Prenge ja juhataja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard

 

 

Pärnu Rannahotell toetab kultuuri

Tavatult madal vesi Pärnu rannas

Jätkuvalt püsib veetase Pärnu lahes ja Pärnu jões, allpool Sindi paisu, tavatult madalal. Pärnu sadamas mõõdetavat veetaset saab pidevalt jälgida. Täna kell 21.00 oli näit -70 cm.

Pärnu rannaliival võib peaaegu kuiva jalaga jalutada kaugemale, kui kaunil suvepäeval vetelpääste lubaks suplejatel ujuda Foto Urmas Saard
Pärnu rannaliival võib peaaegu kuiva jalaga jalutada kaugemale, kui kaunil suvepäeval vetelpääste lubaks suplejatel ujuda. Foto: Urmas Saard

„Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnutsi on sügiseti veetase Pärnus tavaliselt aasta kõrgemate killast ja madal veetase iseloomustab pigem maid ja juunit,“ vahendab Pärnu Postimees.

1976. a 14. oktoobril mõõdeti Pärnus -122 cm, mis on jäänud seni madalaimaks veeseisuks. Kõige kõrgemale tõusis vesi Pärnus 2005. a 9. jaanuaril, siis mõõdeti 275 cm üle nulli. Kui linna tungivat tõusuvett tekitab edela tuul, siis taganeva merevee põhjuseks on kirde- ja idakaarest puhuvad kestvad tuuled.

Tänased pildistamised on tehtud ajavahemikus 15.00 kuni 18.00, kui vesi langes -60-lt -65-le sentimeetrile.

Loe edasi: Tavatult madal vesi Pärnu rannas

Sindi seltsimaja remondimaht suurenes

Septembris tegi Sindi linnavolikogu otsuse eraldada seltsimaja remondiks täiendavalt 22 500 eurot, mis võimaldab juuli lõpus alustatud remondi mahtu oluliselt suurendada.

Uuenev Sindi seltsimaja Foto Urmas Saard
Uuenev Sindi seltsimaja. Foto: Urmas Saard

Sindi abilinnapea Rein Ariko ütles, et seltsimaja hoone fassaadi soojustamise hankele tehtud Pärnu REV Ehitus OÜ ja AS Pärnu REV ühispakkumus summas 99 900 eurot ei võimaldanud algselt kavandatud mahus kõiki soovitud töid teostada. Täiendav lisaraha lubas nüüd soojustada ka saalide kohal asuval pööningul olevad välisseinad. Katusele sai paigaldada lumetõkendid. Ka vihmaveetorusid pandi juurde. Mõlema saali evakuatsiooni välisuksed lubati tellijale üle anda 10. novembri paiku. Siis saab ka neli puidust ust asendatud uutega.

Enamik välisseinasid on juba saanud helerohelise värvuse. Tumeda rohelisega värvitud ristkülikukujulised osad märgistavad varem olnud aknaavasid. Linnapea Marko Šorin peab värvivalikut väga õnnestunuks, kuna harmoneerub hästi ümbritseva kõrghaljastusega.

Sõnad Seltsimaja ja Raamatukogu tahetakse sotse seinale maalida võimalikult suurema kirjaga, et oleks hästi nähtav ka Pärnu maanteelt. Täpsemad mõtted on alles peas liikvel, selgitas Ariko.

Loe edasi: Sindi seltsimaja remondimaht suurenes

Järgmisele ideekonkursile oodatakse rohkem koole

Käimasoleva üleriigilise ettevõtlusnädala osana toimus eile kaheksandat korda Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa noorte tulevikutegijate ideekonkurss „Meri – võimalused Pärnumaa ettevõtluse arenguks“.

Ideekonkursil osalenud Sindi õpilased koduteele asumas Foto Urmas Saard
Ideekonkursil osalenud Sindi õpilased koduteele asumas. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa üldhariduskoolide erinevates vanuseastmetes õpilastele suunatud ideede võistlust korraldab Mari Suurväli juhtimisel TÜ Pärnu Kolledž, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon ja Ettevõtlusharidus selts. Tänavu osales alates kolmandast klassist kuni gümnaasiumiastme lõpetajateni kokku 121 noort, kellest üle kolmandiku moodustasid Sindi gümnaasiumi 42 õpilast. Maakonnast olid veel esindatud Pärnjõe kool ja Vändra gümnaasium, Pärnu linnast Koidula gümnaasium ja Ühisgümnaasium.

Ideede esitlemise ja hindamiskomisjoni tööga alustati kell 11 ning juba kolm tundi hiljem said parimad oma tööle hinnangu. Vanuserühmade kaupa reastati paremusjärjestus eraldi gümnaasiumi-, põhikooli- ja algklassiastmes.

Gümnasistid: 1. “Mudelpaatide laenutus”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Elbe Metstalu. 2. “Rendikapid rannas”, Koidula gümnaasium, juhendaja Birgit Peterson. 3. “Veepealne seikluspark”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Mari Suurväli.

Loe edasi: Järgmisele ideekonkursile oodatakse rohkem koole

Aasta Kihnu Virvega

Täna möödub täpselt aasta päevast, kui Kihnu rahvalaulik Virve Elfriide Köster Saaremaa AS Baltic Workboatsi laevatehases ehitatud „valge luige“ šampanjapudelit killustades omanimeliseks parvlaevaks ristis. Mullu 5. oktoobril tegi Kihnu Virve esimese reisi Kihnust Munalaidu.

Kihnu Virve Munalaiu sadamas Foto Urmas Saard
Kihnu Virve Munalaiu sadamas. Foto: Urmas Saard

Minul avanes esimene võimalus alles enam kui 11 kuud hiljem näha Munalaiu sadamas uhket 45 meetri pikkust jääklassiga reisiparvlaeva, mille mõlemat külge kaunistab Tartu kunstniku Veiko Klemmeri kujundatud muster ja suures kirjas kirjutatud laeva nimi Kihnu Virve. Neljapäeval polnud reisijaid palju, aga vajadusel mahutab parvlaeva tekk 30 sõiduautot, lisaplatvormtekki kasutades kümmekond rohkemgi. Veoautode piiranguks on 90 tonni: kas kolm 30-tonnist või kaks 45-st. Kui Kihnu Virve eelkäijatel sai üksnes mööda treppe üles ja alla liikuda, siis nüüd saab jalavaeva vähendada lifti abil. Päikesetekile ja 180 ruutmeetri suurusesse reisijate salongi mahub paarisaja inimese ringis.

Muidugi polnud sedakorda Audru pasunakoori Õnn Tuli Õuele sõitjaid tervitamas, nagu see sündis Kihnu sadamast esimesel reisile väljudes, aga põnevust jätkus esmareisijale selletagi küllaga. Kuid kaptenisillal asus endiselt sama kapten, kes sõitis ka esimese reisi. AS Kihnu Veeteed asutaja ja omaaegne juht Annely Akkermann ütles, et Vladimir Zenjov on praegu kõige staažikam kapten Kihnu liinidel. „Väga tore mees, andekas keelte peale. Eesti keelt räägib nii hästi, et keegi ei saa aru, et see ei olegi tema emakeel,“ kiitis Akkermann.

Loe edasi: Aasta Kihnu Virvega

Põlva maavanem muretseb valdade sundliitmise pärast

Põlva maakonnas on kujunenud olukord, kus mitut omavalitsust võib oodata sundliitmine, mis kahjustab tugevasti nende valdade elanike huve. Maavanema Igor Taro hinnangul on musta stsenaariumi ärahoidmine lähinädalatel veel volikogude kätes.

Igor Taro, Põlva maavanem Foto Põlva maavalitsus
Igor Taro, Põlva maavanem. Foto: Põlva maavalitsus

“See oleks äärmiselt ebaõiglane oma inimeste suhtes, kui omavalitsused ei kasutaks praegu ära riigi poolt pakutavaid hüvesid vabatahtliku ühinemisega maksimaalselt,” leiab Taro. Põlvamaal võib sundliitmine ähvardada Kanepi, Valgjärve ja Kõlleste valdasid, kellel pole kolme peale ühe omavalitsuse moodustamiseks koos 5000 elanikku. Samuti Mikitamäe, Värska ja Laheda valdasid, mille volikogud ei ole edastanud 1. oktoobriks maavanemale otsust valitud vabatahtliku ühinemisläbirääkimiste partneri valikust. Ning seni pole seadusekriteeriumile vastava otsuseni jõudnud ka Orava vald, kes peab läbirääkimisi Vastseliinaga.

Rahalises plaanis tähendaks see maakonna elanikele kahju ligi 2 miljoni euro ulatuses, mida saanuks suunata inimeste heaks. “Tegelikult pole rahanumber kõige olulisem ja negatiivne mõju oleks laiem, kuna jääksid tegemata kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas,” kinnitab maavanem.

Loe edasi: Põlva maavanem muretseb valdade sundliitmise pärast

Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS
Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.

„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi

huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Loe edasi: Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Käesoleva nädala kolmapäeval toimus Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajaid kaasa mõtlema kutsuv arutlus nn Suur-Pärnu teemal, millele lisas täiendavat mõtteainet Sindi linnapea Marko Šorin, kes ei ole laieneva Pärnu vastane, aga on iseseisva Sindi pooldaja.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli Tervise keskuse konverentsi saali laval pärast ametliku väi
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli Tervise keskuse konverentsi saali laval pärast ametliku väitluse lõppemist. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kutsel kohtusid 28. septembril Tervise keskuse konverentsi saali laval ühise laua ääres Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ja Sindi linnapea Marko Šorin. Kolledži direktori Henn Vallimäe juhtimisel pidanuks toimuma väitlus tulevase nn Suur-Pärnu võimaluste teemal. Väljakuulutatud väitlusest siiski osalejate vahelist tulist vaidlust erinevate seisukohtade kaitsmiseks ei kujunenud. Ootuspäraselt jagasid Kosenkranius, Kaljuste ja Kukk kolmekesi ühiseid arusaamasid, sest neid ühendab soov moodustada oluliselt suuremat haldusterritoriaalset üksust. Kosenkraniuse sõnul on väär nimetada märkimisväärselt laieneva pindalaga Pärnut Suur-Pärnuks, Pärnu vallaks või Pärnu linnaks. Piisavat nimetusest Pärnu.

Šorin ei esitanud otseseid vastuargumente Pärnu soovile mitmete valdadega liitumiseks. Ta leidis, et kui omavalitsused peavad ühinemist heaks sammuks, siis tuleb neile edu soovida. Samas ei näe Šorin mõjuvat põhjust Sindi liitumiseks Pärnuga. Teatavasti on Sindi linnavolikogu välistanud Pärnuga ühinemise otstarbekuse. Seda teades oli arvukal väärikate ülikooli kuulajaskonnal huvitav kuulda arvamusavaldusi ja seisukohti, millest vähem räägitud. Mõnigi Šorini väljaütlemine kutsus esile paljude kuulajate heakskiidu ja päris innuka aplausi.

Loe edasi: Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Noored interpreedid vaimustasid Sindi inimesi

Tänasel rahvusvahelisel muusikapäeval esinesid Tallinna muusikakeskkooli noored interpreedid Pärnumaal Sindi seltsimajas, Pärnu keskraamatukogus ja Tõstamaa mõisas.

Tallinna muusikakeskkooli noored interpreedid Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard
Tallinna muusikakeskkooli noored interpreedid Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval alustasid noored interpreedid kontserdiga Sindi seltsimajas, kuhu kogunes üle poolesaja kuulaja, mida polegi väikelinna kohta väga vähe. Lavale astuti grupiti, kolme või kahekaupa. Esinesid Kerstin Laanemets (flööt), Siret Sui (flööt), Valeri Trahhatšov (klarnet), Brigita Mass (viiul), Fred Heinoja (viiul), Martin Mänd (tðello), Evita Lohu (klaver), Richard Mägar (klaver).
Kontserdi pikkus oli üks akadeemiline tund, mille kestel esitati tuntud kauneid heliteoseid. Kontserdi lõppedes ei varjanud mõnedki kuulajad oma üllatust, et muusikakeskkooli tasemel musitseerimist õppivad noored suudavad nõnda suurepärase meisterlikkusega ka keerukama helistikuga palasid ette kanda. Avaldati arvamust, et mõnigi koju jäänud muusikahuviline võib hiljem kahetseda kontserdile tulemata jäämist. Kontsert oli tasuta.

Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamise traditsiooni algatas 1975. aastal legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin, kes oli tol ajal Rahvusvahelise Muusikanõukogu president. Eesti Muusikanõukogu kutsus oktoobri esimesel päeval juba neljandat korda osalema rahvusvahelise muusikapäeva kontsertidele, mida tänavu aastaks kavandati üle riigi enam kui 150 esinemisega.

Loe edasi: Noored interpreedid vaimustasid Sindi inimesi