Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis toimus täna enam kui 560 kuulaja osavõtul Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kaheksanda õppeaasta avaaktus, kus pärast tervituskõnesid esines esimese loenguga teleajakirjanik ja kahe menuraamatu autor Vahur Kersna.
Üle 50-aasaseid elukestva õppe harrastajaid tervitas Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe. Sõna võtsid ka Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Swedbanki Lääne regiooni asejuhataja Deevi Lagern.
Henn Vallimäe nentis, et väärikate ülikooli programmi omapäraks on suuresti õppurite soovide ja tagasiside põhjal kokku pandud loengute kava. „Kui sama praktikat kasutada üldhariduskoolis, siis tõenäoliselt poisid spordivad ja tüdrukud laulavad ja joonistavad. Ja mine tea mis juhtuks tavaülikoolis homsest…,“ arutles direktor naljatlemisi.
Vallimäe meenutas, et tänavu on TÜ Pärnu kolledži 20. juubeliaasta, millest tervenisti 7 aastat on väärikad koos käinud, seda on pea kolmandik. „Selle ajaga on ümbritsevas palju muutunud. Varsti valitakse Eestile uus president nagu USA-ski, eilsest saime uue haridusministri. Aasta algusest on meil Tartu ülikoolis 4 suurteaduskonda ja meie oleme sellest ühe, nimega sotsiaalteaduste valdkond, üks kaheksast liikmest.“
Vallimäe nopped juulis avaldatud Eesti statistika aastaraamatust tekitasid kuulajates põnevust pakkuvat elevust kui said teada, et näiteks Harjumaa populaarseimad eesnimed olid Jelena ja Aleksander, aga Pärnumaal olid seevastu hoopis Sirje ja Jüri, Tartus Tiina ja Martin. „Muuseas, Sirje oli populaarseim veel Hiiumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Põlvamaal.“
Mõtlemapanevalt mõjus fakt, et Eesti meeste oodatav eluiga on veidi langenud. 2014. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga sünnimomendil 72,3 ja naistel 81,5 aastat. Seega elavad naised keskmiselt 9,2 aastat kauem. 2013. aastaga võrreldes meeste oodatav eluiga pisut langes, ent viie aasta taguse ajaga võrreldes on see tõusnud 2,3 aastat ja naiste oodatav eluiga 1,5 aastat. Arvestus näitab, et meeste keskmine oodatav eluiga tõuseb endiselt kiiremini kui naistel. Naiste näitaja on üsna lähedal Euroopa Liidu keskmisele, mis oli 2014. aastal 83,6. EL-i meeste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil oli 78,1. Naiste ja meeste keskmise eluea vahe oli EL-is 5,5 aastat. Eesti omast suurem oli naiste ja meeste näitaja erinevus veel vaid Leedus (10,3) ja Lätis (10,9). Kõige väiksem oli vahe Hollandis – 3,5 aastat.
Vallimäe küsis: kas ja millistena riik vajab 50+ elukestvaid õppureid? „Kaks aastat tagasi vastu võetud Elukestva õppe strateegia 2020 toob välja viis olulist nurgakivi. Koostatud on Täiskasvanuhariduse programm aastani 2020, mille maksumuseks 51 miljonit eurot. Selle programmi eesmärk on parandada majanduse konkurentsivõimet, aga ei räägita tööhõives mitteosalejatest ehk tänastest väärikatest. Räägime siis endist ise – oma vajadustest ja oma ootustest, küll riik ka meile järele jõuab. Elamusterikast kooliteed TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolis!“
Maavanem Kalev Kaljuste lausus, et nii rohkearvulist avaaktust on tal Pärnumaal raske meenutada, võibolla riigigümnaasiumis. „Rõõmu teeb see, et vanus ei muuda meie vaimu ja vaimsuse teravust mitte üks raas. Teid nähes usun ma, et see püsib noorena igavesti. Vaimselt pingutades hoiame me läbi lugemise, uurimise, mõtlemise ja avastamise pea värskena,“ rääkis maavanem väärikatele. Kaljuste sõnul ei tohi me unustada ka oma esivanemate tarkusi – kes me oleme ja kust me tuleme, lisaks sedagi, et me ei ela maailmas üksi. Lõpetuseks meenutas ta Hiina vanasõna: „Inimene, kes ei õpi, kobab pimeduses nagu öine teekäija.“
Vahur Kersna asetas kuulajate ette suurendatud kaanepildi oma raamatust „Ei jäta elamata“ ja kõneles teemal “Mis on elus tähtis?” Kersna “Ei jäta elamata” on juhtinud raamatumüügi edetabeleid samal viisil nagu seda tegi tema elulooraamat “7×7”.
Urmas Saard