juuli 2016 Archives

Paduvere talumuuseumis toimus hokitantsu esmaesitlus

Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas. Foto: Tiit Lääne — Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas.
Foto: Tiit Lääne

8. juuli õhtul Jõgeva vallas Paduvere talumuuseumis toimunud XI vabaõhukonverentsi “Jõgeva jäähoki 70″ meelelahutusprogrammi lõppakordiks oli „Hokitantsu“ esmaesitlus. Sportlikku tantsu tantsis meeste šõutantsurühm „Nõtked ja karvased“ Räpinast.

Mõte „Hokitantsu „ esitamiseks Jõgeva jäähoki 70. aastapäeva tähistamisel tuli asjaolust, et šõutantsurühma liige Artur Murumets ning vabaõhukonverentsi korraldanud Paduvere talumuuseumi peremees ja spordiajakirjanik Tiit Lääne on koolivennad ning ka koos hokit mänginud.

„Otsisime muusikat, mille saatel Hokitantsu tantsida. YouTube’ist leidsimegi hokiteemalise laulu, mille saatel hea tantsida kantrirütmis. Tants tuli selgeks saada kolme treeninguga. Esinemiseks vajalikud hokikepid meisterdasid tantsumehed ise,” ütles juhendaja Piret Varjund. „Paduvere muuseumi tantspõrand sobis Hokitantsu esitamiseks väga hästi, nii et oleksime võinud esineda ka rulluiskudes,” lisas ta.

Tänavu 23. juunil sai kunagise ajaloo ja kultuurihuvilise kolhoosiesimehe Heino Lääne ja tema abikaasa Vilma Lääne rajatud Paduvere talumuuseum neljakümne viie aastaseks.

Jaan Lukas

Rõõmsate laste festival innustab Pärnus lapsi liikuma

23. juulil Pärnu Rannapargis toimuval rõõmsate laste festivalil on hea võimalus tutvuda erinevate spordialadega. Festivalile tulevad professionaalid, kellelt näpunäiteid küsida.

Maadlejad võtavad festivalile kaasa maadlusmati, millel demontsreeritakse erinevaid võtteid ja jagatakse nippe Foto Urmas Saard — Maadlejad võtavad festivalile kaasa maadlusmati, millel demontsreeritakse erinevaid võtteid ja jagatakse nippe. Foto: Urmas Saard

Festivali peakorraldaja Kati Ruubel rõhutas, et festivali üheks eesmärgiks on avardada laste silmaringi läbi mängulise päeva ja innustada neid aktiivselt liikuma: “Festivali jooksul on võimalik tutvuda erinevate spordialadega, kõike ise proovida, uurida ja kogeda. On oluline, et lapsed leiaksid endale meelepäraseima aktiivse liikumise viisi. Loodan, et lapsed innustuvad uutest hobidest, tegevustest ja eeskujudest!”

Üheks oluliseks tegevuseks on laste jooga, mis pakub toredat vaheldust pingelistele võistleva iseloomuga hobidele ja spordialadele. Jooga treenerid Kristel Tammin ja Triin Mändmets kutsuvad 5-12 aastaseid lapsi kell 11.30, 13.30 ja 15.30 tutvuma joogaga.

Tammin sõnas, et lisaks füüsilisele vormile arendab laste jooga ka vaimseid väärtusi nagu meelerahu, julgust ja hoolivust. “Täiskasvanute joogast tuntud asenditele ja mediteerimisele lähenetakse laste joogas mänguliselt, loovalt ja vabalt,” kirjeldas Tammin ja lisas, et just vabadus on laste joogas oluline märksõna. Jooga tunnis võib iga laps tunda end vabalt, kartmata teiste hinnanguid või arvustusi.

Loe edasi: Rõõmsate laste festival innustab Pärnus lapsi liikuma

Õhtune jalutuskäik Tallinna kaitseväe kalmistule

Sõjamuuseum pakub kahel juulikuu õhtul ainulaadset võimalust teha hilisõhtune jalutuskäik kaitseväe kalmistul. Jalutuskäiku juhib Trivimi Velliste, kes räägib kaitseväe kalmistu ajaloost ja kujunemisest, mälestusmärkidest ja kabelist ning sellest, keda on lubatud erinevatel aegadel kalmistule sängitada.

Kaitseväe kalmistul on väärikas ajalugu, mis ulatub 1887 aastasse ja see on oluline Eesit ajaloo kandja. Ekskursioon on Eesti ajalugu tutvustav ja silmaringi avardav. Oodatud on KÕIK huvilised, kes tahavad avastada enda jaoks uusi teadmisi.

Esimene jalutuskäik toimus 14. juuli hilisõhtul, teine 28. juulil kell 21.00. Osavõtt on tasuta, kuid palutakse registreeruda aadressil info@esm.ee. Lisainfot saab küsida telefonil 621 7410.

Hvilistel palutakse tulla 10 minutit varem Kaitseväe kalmistu peavärava juurde, mis asub Toonela tee lõpus. Kõige lihtsam tulek oleks bussidega 17, 17A, 23, 23A Tallinna bussijaama peatusesse ja sealt jala mööda Magasini tänavat kuni Toonela teeni, paremat kätt.

Kaitseväe kalmistul taastatud Vabadussõja mälestusehis on 1928. aastal avatud Edgar Johan Kuusiku projekti järgi rajatud monumendi täpne koopia. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Õhtune jalutuskäik Tallinna kaitseväe kalmistule

Endla Teatrikohvikus kõlasid hingestatud viisid

Maret Palusalu esines eile hilisõhtul koos Indrek Oseleiniga Pärnus Endla Jazzklubis, mis lõpetab käesoleval kuul oma kümnendat hooaega.

Maret Palusalu Endla Jazzklubis Foto Urmas Saard — Maret Palusalu Endla Jazzklubis. Foto: Urmas Saard

Jazzklubi alustas Endla Teatrikohvikus 2006. aasta septembris ja on populaarsed tänaseni. Seda nii pärnakate kui linna külaliste hulgas. Teatrikohvik on armastatud esinemispaik muusikutele. „Korraldajatele tagasisidet andnud muusikute sõnul on tegemist koduse ja õdusa kontserdipaigaga, kus alati muusikasõbralik publik, hea korraldus ja soe vastuvõtt,“ rääkis eile õhtul kõik need aastad Endla Jazzklubi vedanud Viljandi Kultuuriakadeemiast kodulinna Pärnusse naasnud Ülle Jantson, kes esmalt maandus tööle Endla teatrisse ning jazziliidu toonaste eestvedajate Ain Agana, Jaak Sooääre ja Tanel Ruubeni toel ülenädalased tasuta kontsertõhtud käima tõmbaski. Läbi aastate on jazzklubi tegevust toetanud Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital.

Jazziõhtute publik on eatu, kõikudes muusikakooli rütmimuusika eriala õppuritest eakate fännideni, suvituslinnale omaselt rahvusest sõltumata. Klubiõhtud toimuvad kahel korral kuus reedeti, septembri keskpaigast juuli lõpuni. „Sõltuvalt esinejatest on klubi külastatavus pea alati poolesajast ülespoole,“ ütles Jantson. Sama kordus ka eile.

Loe edasi: Endla Teatrikohvikus kõlasid hingestatud viisid

Seda Öökulli järve tahaks küll näha

Mõned päevad hiljem pärast Valtu külaga tutvumist bussiga ühest linnast teise sõites juhtus istuma minu kõrvalistmele hea tuttav. Värsked muljed alles meeles, rääkisin Annele oma käigust Puraviku sepikotta ja Öökulli järve äärde – kohtadest, millest meist kumbki polnud varem midagi kuulnud.

Valtu külas asuv Puraviku veski Foto Urmas Saard — Raplamaal Valtu külas asuv Puraviku veski. Foto: Urmas Saard

Kui teatasin, et Öökulli järve on toodud 21 valgeamuuri, kelle pikkus võib ulatuda meetrini ja kaal mõnede allikate väitel paarikümne aasta vanuselt kuni 42 kilogrammini, läks vestlus juba päris põnevaks ja Anne soovis kohe esimesel võimalusel reisida puhta liivaga järverannale sealset Öökulli imetlema. Vaevalt ise nii osav jutleja olen, et suudaks juba mõne lausega ärgitada daami tundmatusse kohta reisima. Küllap siis ikka Valtus midagi sellist leidub, mis isegi ilma nägemata hakkab magnetina mõjuma.

Veski paistab kaugelt üle põldude

Nagu hoolsamad Külauudiste lugejad aimavad, sai ka Valtu külastamine teoks Elroni ja Rapla vallavalitsuse ühisel kutsel. Valtu teedel oli teejuhiks raplamaa.ee portaali toimetaja Jaune Jõenurm, kes esmalt viis Puraviku sepikotta. Raua tagumiseks on valitud veidi tavatu rajatis. Paarsada aastat tagasi ehitatud kuuekorruseline paekivist hollandi tüüpi tuulik oli ju algselt mõeldud ikka jahvatamiseks. Kuid veskitöö lõppes 80 aastat tagasi.

Loe edasi: Seda Öökulli järve tahaks küll näha

Turteltuvi valiti järgmise aasta linnuks

Juuli algul toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati välja aasta lind 2017, kelleks on turteltuvid.

Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Turteltuvid valiti aasta linnuks, kuna need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kõvasti kahanenud. Lisaks saavad turteltuvide aastal tuttavamaks ka teised meie tuvid.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning turteltuvid on järjekorras 23. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate
aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel.

Kaelus turteltuvi. Foto: Paul Chesterfield →

Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset

Külauudised jätkab lubatud viisil Rapla valla tutvustamist Uuskülas, kus teejuhiks oli külavanem Armar Paidla.

Armar Paidla Foto Urmas Saard — Armar Paidla. Foto: Urmas Saard

Kogu eelmise nädala kutsus Elron koostöös kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega reisima Raplasse, millest huvitus ka Külauudiste veebileht. Ühest paljudest peatustest avanes hea võimalus näha plahvatuslikult kasvavat ja kultuurilooliselt rikast Uusküla. Tunnikese pikkune pilguheit ei suutnud anda täit ülevaadet. Ka terve päev jäänuks väheseks, aga ometi saime täiesti piisavalt teadmisi selleks, et äratada selle koha vastu hoopis suuremat huvi. Tõsiseltvõetava koduloolasena on Armar Paidla väga innukalt uurinud oma küla ajalugu ja elab tulihingeliselt kaasa ka kõigile praegustele kodukandi tegemistele. Täienduseks kiirkäigul läbi küla sõitmisele kinkis ta juba kohtumise algul enda koostatud paarisaja leheküljelise raamatu „Uusküla elu 1409-2009“, mis paotab ukse väikese maakoha kuuesaja aasta pikkuse ajaloo tunnetamiseks. Lisaks kolm korda mahukama raamatu oma isast: „Uuriv eluviis: Arvi Paidla“. Üldse on Armarilt endalt ilmunud 6 raamatut, aga kirjastajana toimetanud trükki 60 raamatut. Teiste hulgas ka raamatud Pärnumaast: Jõulumaa ja Kaansoo elust.

Loe edasi: Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset

Hiiu Folk teeb Hiiumaale ringi peale

Neljapäeval algava Hiiu Folgi kontserdid toimuvad tänavu 15 erinevas paigas üle kogu Hiiumaa. Laialdane esinemiskohtade valik annab külastajatele võimaluse lisaks pärimusmuusikale, loodusõhtutele ja -matkadele, filmiprogrammile, maitsvale toidule ja folgimelule maksimaalselt osa saada saare võludest ja mitmekesisusest.

Illustratiivne foto Kärdla tänavalt Foto Urmas Saard — Illustratiivne foto Kärdla tänavalt. Foto: Urmas Saard

Kui eelnevate aastate Hiiu Folgid on alguse saanud Kärdla laululavalt, siis 12. Hiiu Folgi avamine toimub hoopistükis Kärdla Villalaos. “Nagu tänavune folgi peateema “Merest mereni” juba vihjab, oleme folgi avamise toonud merele veelgi lähemale,” põhjendab Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak folgi avamise asukohta. Et folgi teema fookuses on meri, oli aga selge juba enne merekultuuriaasta avalikustamist. “See on tore kokkusattumus, mille üle on meil ainult hea meel. Kuigi hiidlased on läbinisti mererahvas, ei ole merelähedus teema, mida tasuks peljata või kohalike jaoks liiga tavaliseks pidada,” sõnab Nõlvak.

Avamine pole ainus Kärdla Villalao laval toimuv suursündmus. Nimelt astuvad peale folgi ametlikku algust samas kohas üles Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel kavaga “Mõeldes Tormisele”. Kui Tormise muusikale kummardust tegev kava on pigem rändama viiv kontserdielamus, siis sellele järgnevad esinejad Janne Suits ja Kristi Kool annavad rahvale võimaluse ka tantsu lüüa.

Loe edasi: Hiiu Folk teeb Hiiumaale ringi peale

Pärnu JK Poseidon rajab jalgpalli esindusstaadioni Sinti

„Iga tõsiseltvõetav jalgpallitiim omab noortemeeskondasid ja esindusmeeskonda, treenereid ja toetajad, hingestatud fänne ja vihkajad, aga ka eeskujulikku jalgpallistaadionit. Just viimasest oleme kaua unistanud, kuid nüüd läheme läbimõeldud kavatsuste juurest nähtavate tegude juurde,“ rääkis täna keskpäeval Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon esindusmeeskonna peatreener ja juhatuse liige, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil.

Joonas Einfeldt ja Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidoni juhatuse liikmed, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil Foto Urmas Saard — Joonas Einfeldt ja Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidoni juhatuse liikmed, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil. Foto: Urmas Saard

Väikesel töönõupidamisel osalesid veel Joonas Einfeldt, Poseidoni noorte suuna juht ja Poseidoni toetaja Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhataja.

Kuna Pärnus ei jätku vajalikul määral jalgpalliväljakuid, siis otsustati mullu kevadel, et Poseidon võiks hakata Sindi gümnaasiumi staadionil oma noortetiimidega Eesti meistrivõistluste kodumänge pidama. Einfeldt ütles, et praegu treenib gümnaasiumi jalgpallimurul umbes poolsada Sindi last: lasteaiaealiste grupp ja kaks meeskonda kooliõpilastest. Paraku jäävad gümnaasiumi staadioni mõõtmed napiks.

Kesktänava ääres, vastakuti Tiigi pargiga, asub keset Sindi linna kasutult seisev maatükk, mille mõõtmed on umbes 100 X 150 meetrit. Sindi abilinnapea Rein Ariko ütles telefonivestluses, et ala on Sindi linna generaalplaanis juba ammu staadioni asukohana märgistatud ja varem käisid väravakütid seal ka jalgpalli triblamas. Nüüd on Sindi linnavalitsus andnud selle Poseidoni kasutusse tähtajatu ja tasuta rendilepinguga.

Loe edasi: Pärnu JK Poseidon rajab jalgpalli esindusstaadioni Sinti

Kaua oodatud Pärnu Rannastaadion on lõpuks avatud

Eile õhtupoolikul avati pidulikult uuendatud Pärnu Rannastaadion koos tribüünihoonega, mille 1501 istekohta hõivasid pealtvaatajad, paljud seisid ka tribüüni ülemisel põrandal. Uuel staadionil sai esimese tammepärja kaela miilijooksu parim jooksja Franko Reinhold.

Pärnu Rannastaadioni avamine Foto Urmas Saard — Pärnu Rannastaadioni avamine. Foto: Urmas Saard

Pidulikul lindilõikamisel osalesid riigikogu liige ja endine Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, ametis olev Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, EOK asepresident Tõnu Tõniste, kultuuriminister Indrek Saar, Rannastaadioni direktor Tair Anton ja Eventus Ehitus OÜ esindaja.

Põhjaliku renoveerimisprotsessi läbinud Rannastaadion pälvis märgi „EOK tunnustatud spordirajatis“, mida üleandnud Tõniste lootis, et see leiab koha kusagil esinduslikus kohas tribüünihoone seinal. Tõniste sõnul kinnitab märk, et staadion on kaasaegsetele nõuetele vastav, kvaliteetse infrastruktuuri ja teenustega spordirajatis, mille tingimused võimaldavad korraldada tipptasemel sportlaste treeninguid ja rahvusvahelisi võistlusi ning pakub veelgi paremaid võimalusi edendamaks piirkonnas noorte- ja harrastusporti. „Rannastaadioni uuendamine on Pärnu linna ja kogu Eesti spordi arengu seisukohalt suur ja oluline samm edasi. Edastan Eesti Olümpiakomitee õnnitlused Pärnu linnale ja kohalikule kogukonnale Rannastaadioni taasavamise puhul,“ lausus Tõniste.

Loe edasi: Kaua oodatud Pärnu Rannastaadion on lõpuks avatud

Päev tulevases korvpalli pealinnas

Heinakuu käesoleva nädala kõigil päevadel on Elron ühiselt kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kutsunud sõitma rongiga Raplasse. Üleskutsest huvitus ka Külauudiste veebileht. Koostöös Elroniga valmistas Rapla vallavalitsus 7. juuliks peaasjalikult Külauudiste huvidest lähtuva hästi läbimõeldud päevakava, mis andis sisuka ülevaate linna ja lähema ümbruse mitmete külade eeskujulikust elukorraldusest. Päeva lõppedes toimus kohtumine Raplamaa Sõnumid peatoimetajaga.

FLIRT andis meeldiva kogemuse

Rongiga Raplasse Foto Kärt Saard — Rongiga Raplasse. Foto: Kärt Saard

Külauudiste Pärnumaa reporter ja fotograaf astusid Pärnus Papiniidu perroonilt rongile 07:31. Siin on Stadler FLIRT (Fast Light Innovative Regional Train ehk maakeelselt ‘kiire kerge uuenduslik regionaalrong’) peatunud reisijate viimiseks ja toomiseks juba alates 2014. aasta esimesest päevast. Kummalisel kombel tegime meie oma esimese reisi selle rongiga alles rohkem kui poolteist aastat pärast porgandvärvi diiselrongide liikuma hakkamist – kuigi põnevust tekitav huvi oli päris ammu küpsenud. Võrreldes vanade raudruunadega jääb sõna ‘uuenduslik’ selle reisirongi kirjeldamisel väga kahvatuks. Tuleb tunnistada, et FLIRT parandas kogu päevaks (tegelikult kauemakski) olulisel määral enesetunnet teadmisega, et kõigil riigisisestel raudteedel liiguvad üksnes säärased moodsad reisirongid.

Täpselt tund ja 20 minutit pärast sõidu algust astusime esmakordselt Rapla perroonile. Üllatusime, et peatus asub nõnda kaugel kesklinnast, aga päev andis sellelegi küsimusele ammendava vastuse.

Loe edasi: Päev tulevases korvpalli pealinnas

Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Toitumisnõustaja, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht.

Kaheseks saades on laps saanud proovida juba mitmeid erinevaid maitseid, tal on suus üsna mitu hammast ning suure tõenäosusega on välja kujunenud ka üks või mitu lemmiktoitu. Sünnipäevapidu tähendab alati ka natuke seda, et toidu valik ning mitmekesisus on külalsite rõõmuks valmistatud veidike rikkalikum kui igapäeva menüü. Tihtipeale lubatakse sünnipäevadel endale pisut rohkem kui argipäeval ja nii ka laste puhul – süüa lubatakse natuke rohkem kommi , kooki ning juua rohkem kui üks klaasike mahla või limonaadi. Küll aga teame, et magusaid jooke ja maisutusi ei ole väikelastele sugugi mitte soovitatav pakkuda, see aga ei tähenda, et sünnipäevalaud peaks olema igav.

Järgnevalt toon välja mõned ideed, mida olen ise sünnipäevadel kasutanud ja mis on nii mudilaste kui ka vanemate poolt heaks kiidetud. Loe edasi: Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Eelseisval laupäeval avatav Pärnu Rannastaadion valmib vastavuses jalgpalliväljaku UEFA 2. kategooria nõuetele ja on kasutatav IAAFI 2. sertifikaadi tasemel kergejõustikuareenina. Tribüün peab mahutama vähemalt poolteisttuhat pealtvaatajat, tegelikult on üks istekoht rohkemgi. Staadioni valgustus on tõstetud 30 m kõrguste mastide otsa.

Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist Foto Urmas Saard — Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard

Tair Anton on Rannastaadioni direktor alates käesoleva aasta algusest. Temaga õnnestus rääkida minimaalselt, sest ajakava on tihedalt planeeritud tegevustega täidetud. Aga ta on kõiges püüdlikult vastutulelik ja sõbralik. Kohe leidis endale abilise, kes kuulekalt nõustus tutvustama uut spordirajatist, mida tänase päeva seisuga oodatud juba enam kui 16 aastat – olenevalt sellest, mida ootuse alguseks nimetada.

Kolm päeva enne pidulikku avamist näib kõik peaaegu päris valmis olevat. Siiski on esimese korruse pikal koridoril hoiatav punavalge lint, mis ei luba peegelsiledale põrandale astuda. 60 m pikkuse sisejooksu raja ääres on kokku korjamist ootavaid asju. Eile pesid kaks meest survepesuriga Ranna puiestee äärset kõnniteed. Täna joonisid Kuldvillak-Sport OÜ suurte kogemustega mehed staadioni jooksuringile valgeid jooni. Radasid mahub sellele 8. Rohelist muru ümbritsev ring on samade meeste poolt siniseks värvitud. Sinised on ka 1501 istet. Sinine on Pärnu lipu värv.

Loe edasi: Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust üle 2000 inimese

Tänavu teist korda toimunud Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust ja selle elurikkust enam kui 2000 inimest. Festivalil uuriti nii kesklinna parkides elavaid liike, Emajõega seotud loodust kui ka õpiti vikatiga heina niitma.

29. juunist kuni 2. juulini toimunud linnaloodusele pühendatud festivali kavas olid mitmesugused õpitoad, loodusretked ning muud tegevused. Tartu kesklinna pargis aset leidnud avapäeval osales hinnanguliselt 1500 inimest. Populaarsed olid ka veeretked Emajõel ning geoloogiaretk Toomemäel.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed korraldas festivali avapäeval, 29. juunil esimest korda Eestis ettevõtmise Mini-BioBlitz. Huvilised tegid viie tunni jooksul Emajõe-äärsetel rohealadel Võidu sillast kuni Supilinna tiigi ja Lodjakojani ning Toomemäel vastavate nutirakenduste või fotokaamera abil loodusvaatlusi ning spetsialistid aitasid määrata vaadeldud liike. Mini-BioBlitzil osales 24 inimest, kes tegid kokku 333 loodusvaatlust. Vaatlusalal märgati 239 liiki, enim jäid silma linavästrik, sinikael-part, kimalased ja raudrohi.
Loe edasi: Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust üle 2000 inimese

Võrust saab sel nädalal jälle tantsupealinn

DSCN0128 — Võru Folkloorifestivali avakontsert 2015

Täna algav Eesti suurim iga-aastane rahvusvaheline tantsijate kohtumispaik Võru folkloorifestival kannab nüüd oma pikaaegsele sisule veel paremini vastavat nime – XXII Võru pärimustantsu festival. Nagu varemgi, keerlevad ka tänavuse festivali viis päeva ümber maailma rahvaste tantsude ja muusika.

Võrus kohtuvad eesti pärimustraditsioon seekordsete külaliste Ukraina, Itaalia, Slovakkia, Austria, Türgi, Valgevene ja Rootsi folkloorigruppide kaasa toodavate tantsude ja muusikaga. Nii ütleb ka seekordse festivali nimi “Kohtumised ristteel”, et siin kohtuvad erinevate kultuuride rütmid, meeleolud ja värvid. Nagu folkloristid ammu teavad, kõike seda, mis ristteel toimuma hakkab, ei saagi alati ette teada ja pärast seletada. Peab lihtsalt ise kohal olema ja teada saama.

“Oleme aastaid kutsunud Võru linna tantsupealinnaks ja vaieldamatult ta seda meie festivali ajal ka on,” väidab juba aastaid igal suvel festivali legendaarset tänavatantsu eestvedaja ja üle-eestiliste tantsupidude liigijuht, tantsuõpetaja Maire Udras. Ta on ka tänavuse festivaliaegse Öötantsupeo lavastaja.

Kui harjumuspäraselt toimub igal aastal Võrumaa enda rühmade maakondlik tantsupidu, siis seekord midagi hoopis erilist, sest Võrumaa oma tantsurühmadele lisandub suur hulk külalisi nii Eestist kui teistest riikidest. ” Ilmselt on just paljudele festivalikülalistele teistest riikidest selline suur ühistantsimine päris uus kogemus, sest kaugeltki igal pool ei ole ju sellist suurte üldtantsupidude traditsiooni kui meil,” lisas festivali korraldusmeeskonna liige Tiia Must. Loe edasi: Võrust saab sel nädalal jälle tantsupealinn

Ragnar Kekkonen: Pärnus valminud seikluspark avatakse kohe pärast kasutusloa saamist

Papli ja Kanali tänavate ühinemise kohal, Mai elamurajooni suunduva kergliiklustee alguses püüab möödujate pilku 14 m kõrgune rajatis, mis peatselt pakub elamusspordi harrastajatele mitmesuguseid võimalusi vabalangemise hüpeteks, trossidel laskumisteks, ronimiselementide, ronimisseina ja õhusõidutorniga.

Pärnu linn on seikluspargi jaoks maatüki eraldanud viieks aastaks. Mai kuus oli projekt ja ehitamiseks tarvilik luba linnalt olemas. Ehitamise algus olenes tellitud mastide tarneajast.

Täna hommikul ütles Õhusõidud OÜ juhataja Ragnar Kekkonen, et eile andis ta Pärnu linnavalitsusele kasutusloa taotluse sisse ja ootab nüüd sellele positiivset vastust. Linnavalitsusest selgitati, et kehtiva korra järgi võib menetlus kesta kuni üks kuu. Siiski loodetakse toiminguga märkimisväärselt kiiremini hakkama saada.

Küsimusele, kui palju huvilisi korraga turnima mahub, vastas Kekkonen: „Umbes sadakond. Mastidel on 45 platvormi. Neist igale ühele mahub 3 inimest.“ Vajalikud töötajad on juba leitud ja vastav väljaõpegi tehtud, kinnitas Kekkonen.

Vaade 14 m kõrgusele seikluspargile hotell Tervise Paradiis ülemiselt korruselt. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Tänavune Eestimaa võimlemispidu „Hingelind“ toimus 2. juulil Tallinna Kalevi staadionil, kus osales live muusika saatel ümmarguselt 5000 harrastajat. Nende hulgas Sindi Avatud Noortekeskuse võimlemisrühm Stella.

Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides Foto Sigrid Absalon — Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides. Foto: Sigrid Absalon

„Laseme kõik koos lendu Hingelinnu, kes nüüd üle Eestimaa tuisates jagab aktiivselt peosõnumit maakonnast maakonda, vallast valda, külast külasse,“ kuulutati enne pidu. „Laskem nüüd samal linnul jätkuvalt lennata ja jutustada kõigest, mis nähtud ja kuuldud,“ ütles täna Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent.

Sügaval, sügaval kehas elab hing.
Keegi pole teda veel näinud, aga kõik teavad,
et ta on olemas.
Hinge sees, tema keskel, seisab ühel jalal lind…

„Oleme võimlemispeolt tervetena tagasi, aga Hingelind hoiab meid endistviisi selle võimsa tunde all, mida 5000 esineja ja 25 000 pealtvaatajaga suursündmus pakkus. Meie rühm Stella esines Hingepuhtuse laekas koos 250 gümnasisti ja tudengiga. Kava autor ja lavastaja oli Marju Asarov, kellelt saime ka facebookis eraldi tänu tubliduse eest,“ rääkis Vent.

Loe edasi: Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Tänasest võimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud

tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin. Loe edasi: Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Rae ja Mäetaguse on Eesti sportlikumad vallad

Nädalavahetusel Vändras enam kui tuhande sportlase osavõtul toimunud 24. Eesti valdade suvemängud võitsid suurtest valdadest Rae ja väikestest Mäetaguse. Asetleidnud spordisündmust vahendab Helen Mast, Eestimaa Spordiliit Jõud peaspetsialist.

Eesti valdade suvemängud Pärnumaal Vändras Foto pressisõnumiga — Eesti valdade suvemängud Pärnumaal Vändras. Foto: pressisõnumiga

250st võimalikust punktist koguni 245 kogunud Rae sai alavõidu kergejõustikus, jalgrattakrossis, orienteerumises ja naiste võrkpallis. Pikki aastaid valdade mänge valitsenud Tartu kaotas esikoha 26 punktiga. Kolmanda koha viis Viljandimaale 215 punkti kogunud Suure-Jaani.

Üle 200 punkti kogusid kümme valda, esikolmikule järgnesid: 4. Vinni 210, 5. Ülenurme 207 (alavõit mälumängus), 6. Kiili 206, 7. Väike-Maarja 205, 8. Viljandi 202 (võit petangis), 9. Kernu 201, 11. Saarde 201 (võit meeste võrkpallis) punkti.

Parima väikse vallana (kuni 2000 elanikku) sai 193 punktiga üldjärjestuses 12. koha Mäetaguse, teise koha karika sai väikestest Iisaku (185) ja kolmanda Imavere (170).

Alavõidud saavutasid Juuru köieveos ja Avinurme jahilaskmises. Juhtide võistluse parimad olid Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Imavere volikogu esimees Eve Okas.

Kokku võistles 15aastase vaheaja järel mänge võõrustanud Vändras erinevatel aladel 1100 sportlast poolesajast Eestimaa vallast.

Samal ajal valdade mängudega toimusid Türil 41. Eesti linnade mängud, kus võidud said Jõhvi (üle 10 000 elanikuga) ja Türi (alla 10 000 elanikuga linnade arvestuses).
24. Eesti valdade suvemängud korraldas Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Vändra Alevivalitsuse ja Pärnumaa Spordiliiduga.

Tulemused

Aegade suurim medalisaak

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti ajalugu – kõik 5 võistkonda Eestist, kes osalesid eri vanusegruppides, naasid medalitega.

Eile võitis Eesti 50+ naiskond finaalis tugevat Saksa võistkonda ning Eesti seeniorid pälvisid ajaloos esimest korda EM kulla. Võit tuli kindlalt seisuga 59:35. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased. Kulla tõid Eestile Sirje Kikas, Iivi Kaljuvee, Kai Jürme, Epp Jürme, Piret Jahilo, Tiia Uibooss, Mare Krutta, Reet Rausberg, Katrin Aava, Ülle Järv. Enamus võistkonnas mänginuid jõuab Eestisse Tallinna lennujaama esmaspäeval, 4. juulil kell 19.10 Riia lennuga.

Naised 45+ võitsid Saksamaad seisuga 47:42 ja pälvisid pronksi.

Meeste 60+ võistkonnal jäi laeks hõbe nagu ka kaks aastat tagasi Ostravas. Seekord kaotati finaalis Serbiale 44:56. Serbia koondises mängisid mitmed kõrgete tiitlitega endise Jugoslaavia meeskonna liikmed.

Meeste 70+ võistkond võitis pronksi ülekaaluka võiduga Austria võistkonna üle seisuga 48:13.

Eesti M35+ meeskond mängis täna pronksile Serbia II võistkonna vastu ja võttis samuti võidu seisuga 75:70. Meeskond oli veel viimasele veerandile vastu minnes kuue punktiga taga- suure võitluse ja mitme raske kolmesega saadi viik ja initsiatiiv kätte. Legendaarse “Kalevi vanaga” saadi paar lihtsat korvi 4. veerandajal, suruti vastaseid kaitses ning magus võit tuligi Eestisse!

Mängude info on veebilehel

Senini oli Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi, millele lisandus 1 kuld, 1 hõbe ja 3 pronksi.

Häädemeeste “Seitse surmapattu” jõudis Pärnus Munamäe alla

Aire Koop kirjutas ja lavastas keskaja-teemalise müsteeriumi „Seitse surmapattu“ ülemöödunud aastal spetsiaalselt Ulvila keskajapäevadel esitamiseks ja täna mängiti sama lugu mõningate täiendustega Pärnu hansapäevade keskaja laval.

Aire Koop, lavastaja Foto Urmas Saard — Aire Koop, lavastaja. Foto: Urmas Saard

„Etendus-müsteeriumi mõte sündis sellest, et tunamullu avanes Häädemeeste harrastusteatri trupil võimalus osaleda Soomes Ulvilas toimunud keskajafestivalil. Teadsin, et festivaliseltskond on rahvuslikult väga erinev: soomlased, eestlased, lätlased, prantslased. Pidin lavastama midagi niisugust, mis oleks ka sõnadeta lihtsalt mõistetav ja ühtlasi keskaja teemasse sobivalt haakuv,“ selgitas Koop.

„Head ideed polnud varnast võtta. Mõlgutasin pikalt mõtteid kuni äkki maandusingi keskaja kristliku filosoofi Aquino Thomase seitsme patu kirjelduste keskele, mis meenutasid kunagisi filosoofia õpinguid.”

Katoliiklik teoloogist filosoof sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas arvatavalt 1225. a alguses, suri Fossanova kloostris 1274. a 7. märtsil. Katoliku kirik hindab Thomast oma suurimaks teoloogiks ja arvas kiriku doktorite hulka. Kirik kuulutas teadlase pühakuks aastal 1323. Kuuldavasti väljendas Thomas oma mõtteid hea süsteemsusega, lihtsa ja selge arusaadavusega. Küllap sellest oli abi ka Koobil, kui asus lavastust kirjutama.

Loe edasi: Häädemeeste “Seitse surmapattu” jõudis Pärnus Munamäe alla

Täna tuli Eestile ajaloo esimene kuld seenioride EM-ilt korvpallis

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti täna ajalugu – esimest korda saavutas Eesti võistkond EM kuldmedali.

Eesti 50+ naiskond alistas finaalis tugeva Saksa naiskonna võimsalt seisuga 59:35 ja pälvis kirkaimad medalid! Võistkond võitles kogu mängu ning oma panuse andis “kuues mees platsil”. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased, vahendab Piret Hallik-Sass. Novi Sadis võistleb kokku 5 Eesti võistkonda.

Eile kaotas Eesti M35+ meeskond Venemaale 57:102 ja mängib pronksile Serbia II võistkonna vastu. Naised 45+ võitsid just hetk tagasi Saksamaad ja võitsid pronksi seisuga 47:42.

Täna on Eesti võistkondadel kokku kaks pronksimängu ja kaks kullamängu, homseks jääb 1 pronksimäng. Õhtupoole on võimalus eestlaste kullasaaki suurendada M60+ meeskonnal.

Mängude live-ülekanded veebilehel

Senini on Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi.

Eesti võistkonna ajaloo esimene kuld EM-il →

Samal teemal:

Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Raadil mälestatakse Jaan Tõnissoni

2. juulil 1941 mõisteti NKVD sisevanglas Jaan Tõnissoni üle „kohut“. Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni kohver. 4. juulil evakueeritud vangide nimekirjast oli ta nimi maha tõmmatud.

Jaan Tõnissoni mälestamine 2012 a 3 juulil Tartus Foto Peeter Talvar — Jaan Tõnissoni mälestamine 2012. a 3. juulil Tartus. Foto: Peeter Talvar

3. juuli keskpäevaks ootab MTÜ Jaan Tõnissoni Selts rahvast Tartu Raadi kalmistule Tõnissonide suguvõsa hauaplatsile, et mälestada Jaan Tõnissoni. Kalmistul kõnelevad EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam. Sissejuhatuse teeb Tõnissoni seltsi abiesimees Trivimi Velliste.

Koledast ja julmast 1941. aasta suvest möödub seitsekümmend viis aastat. Need inimesed, kes selles suves elasid, nägid elu ja maailma kiiret muutumist, sest üksteise otsa kuhjusid nõukogude võimu julmusest kantud juuniküüditamine, suurriikide salakavalad ja inimlikkust eitavad plaanid ning puhkenud maailmasõda. Inimesed kadusid ning kuigi nende lähedased ootasid nende tagasitulekut veel aastakümneid, ei tulnud paljud neist enam kunagi, tõdeb Tõnissoni seltsi esimees Krista Aru.

Viimased kindlad teated Jaan Tõnissonist, kahekordsest riigivanemast ja Riigikogu esimehest, ajalehe Postimees omanikust ja väljaandjast, Tartu Ülikooli ühistegevuse professorist, pärinevad 1941. aasta 2. juulist. Sel päeval määrati Jaan Tõnissonile, kes oli vangistatud juba ööl vastu 13. detsembrit 1940, NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine.

Loe edasi: Raadil mälestatakse Jaan Tõnissoni

Avatud Pärnu hansapäevad kestavad pühapäevani

Täna avati Pärnus 16. korda toimuvad hansapäevad, mis algasid keskpäeval rongkäiguga raekoja esiselt mööda keskaegset Uut tänavat Pühavaimusse, edasi Rüütlit pidi Vana-Tallinna tänavale ja tunnelväravate kaudu vallikraavi otsa äärde, kus linnapea Romek Kosenkranius kuulutas päeva tähtsündmuse avatuks.

Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard — Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Üllatuspauk ei ehmatanud pealtvaatajaid oodatud hetkel, vaid väikese viivituse järel pisut ootamatult. Hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe ütles viivitust kommenteerides, et seda juhtunud juba keskajalgi, et niiskust saanud püssirohi tõrkus pauku tegemast. Aga oli endas veendunud, et ükski pauk ei jää lahti minemata ja nii ka läks ning koos kärgatusega avanes vallikraavi purskaevu vetevoolgi. Viimases sisaldus ka sümboolne tähendus, sest tänavuse keskaja hansapäevade pärandkultuuri festivali tunnuslauseks valiti “Juurte juurde: veeteed ja teeveed”.

Hansalinnale kohaselt moodustavad kauplejad rahvusvahelise turu, kus kohtab ligemale 400 müüjat Eestist ja teistest riikidest. Viiel laval toimub kolmel päeval kokku 80 kontserti. Väljapoolt Eestit esinevad oma kultuurikavaga külalised Lätist, Valgevenest, Rootsist, Venemaalt. Igaüks väga omanäoline.

Loe edasi: Avatud Pärnu hansapäevad kestavad pühapäevani

Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis jõudsid kõik 5 Eesti võistkonda poolfinaalidesse ning kaks neist said eile ka finaali.

Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle

Kõigepealt sai finaali Eesti naiste 50+ võistkond, mis tasavägises mängus alistas lõpusekundite vabaviskest Läti 47: 46. Finaalis tuleb kokku minna tugeva Saksamaa naiskonnaga.

Teisena sai finaali meeste 60+ võistkond, mis alistas hingestatud mänguga ülekaalukalt Sloveenia 68: 36. Meeskonna resultatiivseim oli Rašid Abeljanov 22 punktiga.

Meeste 35+ vanuseklassi võistkond võitis veerandfinaalis Venemaa eakaaslasi 72: 69 ning kohtub reedel poolfinaalis uuesti Venemaaga, sest teises poolfinaalis peavad kohtuma kaks Serbia võistkonda, et järgida FIMBA võstluste reegleid, mille kohaselt finaalis ei tohi kohtuda ühe riigi võistkonnad.

Naiste 45+ võistkond kaotas poolfinaali Ukraina naiskonnale 31: 47 ning hakkab püüdma pronksmedaleid Saksamaa vastu.

Meeste 70+ võistkond kaotas poolfinaali Venemaaga 27: 44 ning mängib pronksmedalitele Austriaga.

Finaalid ja pronksmedalimängud toimuvad Novi Sadis 2. ja 3. juulil.

Loe edasi: Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali