juuni 2016 Archives

Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Eesti naislaulu selts koostöös Eesti lipu seltsiga ühildavad 4. juunil tähistatava lipu päeva Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäevaga „Üle Maarjamaa“, mille kontsertlavastuse ettevalmistamiseks tehti täna Vallikäärus suuri ettevalmistusi. Täna keskpäeval rääkis eelseisvast suurpeost pealavastaja Kaili Viidas.

Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja Foto Urmas Saard — Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja. Foto: Urmas Saard

„Üle riigi tulevad kokku 1700 Eesti naist, 80 koori, kes kõik hakkavad homme õhtul Vallikäärus laulma,“ teatas Viidas. Päevakava saab alguse kell 17.00 Rüütli platsil toimuva Eesti lipu päeva tähistava kogunemisega. Kogu laulupäev on samuti pühendatud Eesti lipule, millega tähistatakse 132 aasta möödumist sinimustvalge lipu sünnist. Järgneb rongkäik mööda Rüütli tänavat Vallikääru, kus kell 18.00 alustatakse kontsertetendusega. „Mis on ilusam kui Eesti lipp ja naised. See temaatika seati ilusasti kokku kõlama. Üle Maarjamaa on tulnud kokku naised, et anda võimalus tõsta ka Eesti naine kõrgele pjedestaalile. Esile tõstmise eesmärgiks on mitte vahet tegemine vanuseliselt. Esile tõstmist väärivad ühtviisi nii pisike tüdruk kui kõrges eas vanaema.“

Viidase sõnul toimub terve pidu koduses pidulikus võtmes. Lavaline kontseptsioon on selline, et kõik Eesti naised tulevad külla kogu Eesti suurperele, õue peale pidu pidama. Kujunduski saab olema Eesti taluhoovi meenutav, kus peetakse maha suur laulupidu. „Toomas Voll, kunstilise juhina, on öelnud, et naiste koorilaulu mapp ei ole repertuaari osas väga paks, aga palju on uusloomingut. Kuid on ka n.ö. vanu häid laule. Maitset peaks jätkuma nii vanematele kui noorematele. Näiteks, ühe pala on loonud Rolf Roosalu. Mari Holm tuleb oma lauluga „Mari oli Maias“. On ka klassikalisi lugusid, nagu Anna Haava „Ei saa mitte vaiki olla“ jt.“

Loe edasi: Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Johann Voldemar Jannseni toimetatud Perno Postimehe ilmuma hakkamist 1857 a. jaanikuul peab Pärnu Postimees igal aastal hoolsalt meeles ja lisaks muudele olulistele ettevõtmistele on kahtlematult üks tähtsamaid tegemisi siis papa Jannseni monumendi puhtaks küürimine.

Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise Foto Urmas Saard — Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise. Foto: Urmas Saard

Veidi pärast keskpäeva väljusid toimetuse ruumidest kõik Pärnu Postimehe töötajad paljude roheliste õhupallidega, millel valges kirjas esimese eestikeelse perioodilise väljaande nimetus. Palle jagati seisma jäävatele uudistajatele ja pakuti kiiruga möödujatelegi. Kuna üks meeldiv ajakirjanik mõistis poolelt sõnalt minu kimbatust kolmanda käe puudumise tõttu, sidus ta palli nööri kenasti seljakoti rihma külge. Sealt maalt kõndisin Lastepargis pea kuklas ja hindasin madalamate puuokste kõrgust, et mitte palli lõhkuda.

Kogu pidu koonduski Lasteparki, kus muide asub ka Pärnu vanalinna keset märgistav tähis. Enne suure hulga lugejatega kohtumist ja ühist kringlite söömist koondus toimetuse rahvas Perno Postimeest lugeva papa Jannseni ümber. Muidugi sooviga, saada vanahärraga ühise pildi peale. Fotograaf Madis Sinivee tuli kolmanda korruse avatud aknale ja asus hüüete ning käeviibetega korraldusi jagama. Kui sõnu poleks mõistnud, võinuks teda oskusliku šestikuleerimise poolest ka osavaks kõnemeheks pidada, keda õhupallidega rahvas üles vaatavalt hoolega kuulas ja vastavalt soovitustele ka ennast sinna või teisale nihutasid.

Loe edasi: Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Peamised toitumist puudutavad põhjused, miks väikelapsed hakkavad alates 1. eluaastast kaalus liigselt juurde võtma?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Looduses on asjad korraldatud nii, et mõnede imetajate lapsed on kohe peale sündimist krapsud ja toimekad. Kahjuks või õnneks on inimlaps võrreldes teiste imetajatega kõige kauem emast sõltuv. Emapiim katab lapse vee-, valkude, rasvade, süsivesikute, mineraalainete ja mikroelementide vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. Sellepärast ei ole vaja lisatoitu hakata andma enne 4-ndat elukuud harjutamise mõttes ja alates 6. elukuust on igapäeva menüüs lisatoit. Lisatoidu valik 1-3 aastaste menüüs määrab sageli toitumisharjumused isegi kogu eluks!

Lapse esimesel eluaastal vormitakse suur osa sellest, mida on oodata tulevikust. Siinjuures on toidul ja toitmisel täita ülisuur osa. See, kuidas last toidetakse esimesel eluaastal, avaldab väga suurt mõju kogu väikelapse perioodile.

Loe edasi: Peamised toitumist puudutavad põhjused, miks väikelapsed hakkavad alates 1. eluaastast kaalus liigselt juurde võtma?

KEAT tuli, nägi ja võitis laagriliste südamed kümnendat korda

Pärnumaal, Jõulumäe Tervisespordikeskuses toimus juubelihõnguline “Kaitse end ja aita teist” – KEAT laager.

Kaitse end ja aita teist laagri ühispilt Foto pressisõnumiga — “Kaitse end ja aita teist” laagri ühispilt. Foto: pressisõnumiga

Laager on iga aastaselt oodatud sündmus, kus aasta jooksul õpitud ohutusalaseid teadmisi saab praktiliselt rakendada. Laagri esimesel päeval tuli erinevate asutuste poolt antud teoreetilistele ja praktilistele ohutusalastele ülesannetele leida õiged lahendused. Saadud tulemuste põhjal selgitati välja parimad ohutusteemade tundjad.

Peale võistlusmänge said kõik meeskonnad kätt proovile panna isetegevuses. Seekord oli koolidele antud koduseks ülesandeks tuua esmaettekandele noorte iseloodud ühe minuti laul. Esitlusele tulid meeleolukad ja omaloomingulised lood ja nii mõnigi võiks saada KEAT laagri ametlikuks hümniks.

Õhtu üllatusesinejateks olid maadluspoisid Leo maadlusklubist, kes näitasid publikule akrobaatikat ning pead pööritavaid maadlusvõtteid. Kuna tegemist oli siiski juubelilaagriga, pakuti kõigile sünnipäevatorti ning esimese õhtu lõpetas disko.

Loe edasi: KEAT tuli, nägi ja võitis laagriliste südamed kümnendat korda

Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Lääne prefektuur palub inimestelt abi Pärnu Kesklinna sillalt alla hüpanud arvatavalt noore naise isiku kindlaks tegemisel.

Lääne prefektuur teatab oma facebooki lehel, et täna, 2. juunil kell 7.29 anti hädaabinumbrile teada, Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud inimesest. Teadaolevalt võis olla tegemist noorema naisega. Vette hüpanud inimese isikut pole õnnestunud veel kindlaks teha. Politsei kontrollib lähikonna turvakaamerate salvestisi, et juhtunusse selgust tuua.

On alust arvata, et pildil kujutatud jalanõu, mis leiti sillalt, kuulub vette hüpanud inimesele. Juhul, kui keegi tunneb ära selle jalanõu või teab, kes võis Pärnus sillal või läheduses selliste jalanõude ja tumeda tuunika või kampsuniga kella 7 paiku liikuda, palume kohe pöörduda politsei poole numbril 504 6106.

Pärnu Kesklinna sillalt leitud pildil olev jalanõu võib anda olulist abistavat teavet, mis aitaks politseid vette hüpanud naise isiku tuvastamisel →

Loe edasi: Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rohkem kui viie tunni järel hakkas Rait Pärg keskpäeval alustatud vaalaskala voolimisega ühele poole saama. Enne kella kuut tegi veel vaid viimistlevaid kraapimisi või silumisi ja jagas rannas jalutavatele uudistajatele selgitusi tänase päeva tegemiste kohta.

Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit Foto Urmas Saard — Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit. Foto: Urmas Saard

Oma viiekümneseks saamist otsustas skulptor tähistada lapsepõlve meenutuste ajas, kui ta poisikese põlves sageli Pärnu rannaliival askeldas. Umbes nõnda nagu tänagi tema valmiva vaalaskala lähedal üks poiss hoolsalt märjast liivast losse tilgutas.

„Vaala tegemisel pidasin silmas just sinivaala. Vikipeedia andmeil on sinivaal mõnede väitel suurim maakeral elanud loom. Kaalult kuni 150 tonni ja kuni 33 meetrit pikkust, isane tavaliselt emasest väiksem,“ teadis Rait. Aga tema liivast loodud vaal sai oluliselt väiksem. Meetriste sammudega mõõdetud 7 meetrit mõõtis Rait alles pärast vaala valmimist üle, kuigi ei kahelnud hetkekski oma sammumõõdu täpsuses, ja kõik osutuski õigeks. „Töö väsitas tõsiselt, ainuüksi liiva kuhja kühveldamine kulutas tublisti üle tunni. Päeva peale tuli oma kunstiõpilasi appi. Rääkis Rait.

Loe edasi: Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

„Hei! Tuletan meelde, et täna alates 12.00 Pärnu rannas seene lähistel olete oodatud liivast mereelukaid meisterdama, ühtlasi tähistame minu 50 eluaasta täitumist,“ kirjutas Eesti tunnustatud skulptor täna hommikul näoraamatu seinale.

Rait Pärg 50 juubelil Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Rait Pärg 50. juubelil Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Seadsingi sammud aegsasti Pärnu randa ja juhtus nii, et enamvähem üheaegselt umbes pool tundi enne keskpäeva jõudsin mina mööda rannaäärset vett hulpides ja Rait seene poolt tulles samasse punkti. Tööpäeva ennelõunal oli ruumi piisavalt, et tegevuseks sobivam koht leida. Pealegi oli keskmiselt paarkümmend cm allapoole nulli langenud meretase jätnud Rannahoone ja veepiiri vahele tavapärasest märksa laiema liivaala. Märjem liiv aga oligi just see, mida täna Rait rohkem vajas.

Kuna ühtegi liivaskulptuuri meisterdajat polnud veel saabunud, oli Raidil rohkem aega juttu puhuda. Näitas kümneid kaasa võetud tööriistu, alates suurtest labidatest kuni päris peene viimistluse jaoks vajalikke vahendeid. Kõike ta siiski kaasa ei võtnud ja kummardus soojema veega lombi kohale, milles leidus rohkesti adrut. Tõstis mõned puhmakad veest välja ja ütles, et neist saab loomadele mäiteks karvkatet. Isegi veest leitud käbile lootis ta leida pasliku kasutuse.

Loe edasi: Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

Õppereis kui inspireeriv reis Põltsamaa piirkonda

Meeleolukas hetk õppereisilt. Vasakult: Pille Tutt, Ivi Sark ja Rutt Rimmel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Õppereisi korraldajaks oli täiskasvanute õppe (TÕN) Raplamaa koordinaator Ivi Sark. Rühma moodustasid mitmete valdkondade juhid alates volikogu esimehest, raamatukogude juhatajatest raamatukogude töötajateni, kes tegelevad täiskasvanute õppe korraldamisega.

Seekordne oli kaheksas reis erinevatesse maakondadesse. Jõgevamaa reisi valmistas ette kohapealne eestvedaja Pille Tutt, kes on külade seltsi juhataja. Jõgevamaa sädeinimeseks kuulutatuna on ta öelnud: väärtustage oma juuri ja eluviisi. Sellest ideest valituna olid külastuskohtadeks Kamari haridusselts, käsiteokoda Katre Arulaga, Jõgevamaa keskraamatukogu ja Pajusi küla selts.

Et sõit ladusamalt kulgeks, oli bussis teabehommik, küll pärast raputavat Rapla-Kehtna lõiku. Avatud mikrofonis said sõna Tiiu Raav riigigümnaasiumi tulekust maakonda, Ruth Lippus Rajaleidja keskuse juhina, Tõnu Mesila koolituse edusammudest Märjamaa vallas, Kristiine Vahtramäe kogemuskoolitusest Kehtnas, Karin Niklus raamatukogude tulevikust seoses haldusreformiga, Valmar Ideon tööst õppuritega kaugõppe keskkoolis. Loe edasi: Õppereis kui inspireeriv reis Põltsamaa piirkonda

Meremäelased koguvad allkirju liitumaks Värskaga

Meremäelaste kodanikualgatus Värskaga vallaga ühinemisläbirääkimiste alustamiseks kogus esimesel päeval vajalikust kolm korda rohkem hääli.

Meremäe valla elanikud alustasid 31. mail allkirjade kogumist eelnõu toetuseks, mille alusel Meremäe volikogu nõustuks alustama ühinemisläbirääkimisi Värska valla poolt tehtud ettepaneku alusel. Eelnõu algatajate koosolekul koguti kolm korda rohkem hääli kui eelnõu algatamiseks vajalik.

Värska vallavolikogu tegi tänavu 28. jaanuaril ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks Mikitamäe vallavolikogule, Veriora vallavolikogule, Orava vallavolikogule, Lasva vallavolikogule, Meremäe vallavolikogule, Vastseliina vallavolikogule ja Misso vallavolikogule eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Meremäe vallavolikogu pole praeguseni Värska läbirääkimistele kutsuvale ettepanekule vastanud.

Meremäe valla elanikud, kes soovivad, et Meremäe vald alustaks ühinemisläbirääkimisi Värska valla ettepanekul selgitamaks välja Meremäe vallale ja vallaelanikele sobivaim ühinemissuund käimasoleva haldusreformi kontekstis, saavad anda oma allkirja ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks 8. juunini Obinitsas Seto seltsimajas.

Kodanikualgatuse korras allkirjade kogumist ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks alustati vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 32le. See seadus sätestab, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Enam kui 6000 Pardiralli parti otsivad veel sponsorit

11. juunil Kadrioru pargis toimuv heategevuslik Pardiralli on oma eesmärgist – 10 000 rallivast vannipardist eel 6258 pardi kaugusel. Aita kaasa, et kõik pardninumbrid leiaksid omaniku ning raskelt haiged lapsed vajalikku toetust!

Pardiralli korraldusmeeskond on endale eesmärgiks seadnud lasta Kadrioru pargi kanalisse rallima 10 000 vanniparti. “Seda nii vaatemängulisuse kui võimalikult suure toetussumma kogumise nimel,” selgitab Pardiralli projektijuht Ragnar Põllukivi. “Just selle viimase põhjuse tõttu oleks vaja neile partidele ka sponsorid ehk raskelt haigeid lapsi annetusega toetavad head inimesed leida.”

Tänaseks on Pardiralli kodulehe vahendusel endale sponsori leidnud 3742 vanniparti. Peamiselt on pardinumbrite soetajateks eraisikud ning paljud saadavad enda nimel võistlustulle mitu parti. Kokku on tänaseks heade inimeste abiga kogutud 42 191 eurot.

“Möödunud aastal kogunes Pardiralliga veidi üle 110 000 euro – sinna on veel pikk tee minna,” toob Põllukivi võrdluseks. “Kutsumegi siinkohal kõiki üles endale pardinumbrit soetama ning sellega väikest heategu tegema. Väga ootame kaasa lööma ka erinevaid ettevõtteid, organisatsioone ja kõikvõimalikke rühmitusi!”

Nummerdatud pardi sponsoriks saamiseks tuleb külastada enne 10. juunit Pardiralli kodulehte www.pardiralli.ee, klikkida seal “Osale Pardirallil” ning määrata ja tasuda summa, millega vanniparti soovitakse sponsoreerida ning seeläbi raskelt haigeid lapsi ja nende peresid toetada. Seejärel kuvatakse annetajale tema pardi võistlusnumber ning jääb üle vaid see meelde jätta ja pöialt hoida.

Annetuste kogumise kampaania lõpeb meeleoluka perepäevaga 11. juunil Kadrioru pargis, kus leiab aset heategevuslik kontsert ning tuhandete kummipartide “ujumisvõistlus” ehk Pardiralli: kõik pardid lastakse korraga Kadrioru pargi kanalis vette, kus nad läbivad kindlaksmääratud distantsi. Kümme kiiremat ja kõige aeglaseim part saavad ka väärikalt auhinnatud, kõigi teiste vahel loositakse välja üle 100 kingituse Pardiralli sponsoritelt.

Lootvina külas on teatrikevad

Lootvinas Vastse-Kuuste vallas Põlvamaal, ühes väikses külas, kus elab 131 hinge ja kokku vast 63 suitsu, saab sel kevadel teoks teatrikevad, mis sai alguse juba 26. mail Luunja Aidateatri komöödiaga “Lüpsiaeg” Lootvina vanade nõukaaegsete kolhoosilauda varemete juurde mängule.

9. juunil etendub Lootvinas Tartu- ja Jõgevemaa harrastusteatrifestvali 2016 võiduetendus “Minejad”. Autor ja lavastaja on geniaalne Janno Puusepp. Enne etendust avavad Lootvina naised teatrikohviku.

Sõpruskond Lootvina Naised korraldab väikses külas sündmusi omaenda rõõmuks ja lastele eeskujuks tõestades, et maal saab ka kultuuri ja elamust, vaja vaid ise pingutada.

Lootvina Naiste tegemisi saab vaadata nende elustiiliblogist www.lootvinanaised.blogspot.com.ee ja infot küsida Palli talu perenaiselt Marga Marjult telefonil 5257 058. FB: Lootvina Naiste tegemised.

Antslas toimub piirkonna meistreid tutvustav päev

Pühapäeval, 05. juunil kell 13-17 toimub Antsla kesklinna pargis kogupereüritus „Meistrite päev“. Oma tegevusi ja kaupa tulevad tutvustama üle 30 kohaliku meistri alates käsitöömeistritest kuni massaaži-ja tantsumeistriteni. Toimub 7 erinevat töötuba, meistrite vaheline viievõistlus Jaanus Kala eestvedamisel ning suur tehnikaparaad „Kõik, mis liigub“, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni.

Suur tehnikaparaad (foto illustratiivne Pärnust) Antslas Kõik, mis liigub, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni Foto Urmas Saard — Suur tehnikaparaad (foto illustratiivne Pärnust) Antslas “Kõik, mis liigub”, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni. Foto: Urmas Saard

Päeva lõpetab kell 16 algav kontsert „Meistritelt meistritele“ kus astuvad üles Karula kandi muusikud Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo ja Celia Roose.

Päeva jooksul on võimalik registreeruda ekskursioonidele, mis toimuvad 7. juunil Tsooru ja 8. juunil Karula kandi meistrite töökodadesse. Mõlemad ekskursioonid lõpetab just selleks päevaks üles seatud kodukohviku külastus.

Kadri Kõiv, Meistrite päeva idee autor ja üks peakorraldajatest : „Sageli otsitakse elamuste loojaid või tooteid, mida oma külalistele või tähtpäevadeks kinkida. See, kui palju meistreid, kes seda kõike pakkuda suudavad, tegutseb meie kandis, võib tulla paljudele üllatusena. Meistrite päeval saabki tegijatega kontakti ja loodame, et siit saavad alguse paljud vastastikku kasulikud ja rikastavad koostöösuhted.“

Päeva eesmärgiks on, et inimesed väärtustavad oma elukohta ja piirkonnas elavaid inimesi saades teadlikuks siin tegutsevatest oma ala asjatundjatest, nende poolt pakutavatest teenustest ja toodetest. Suureneb kogukondlik identiteet ning tuntakse rõõmu koos tegutsemisest.

Loe edasi: Antslas toimub piirkonna meistreid tutvustav päev

Kõik on oodatud ja kutsutud Eesti lipu sünnipäeval Kuberneri aeda

Sinimustvalge lipu pühitsemise 132. aastapäeva hommikul, 4. juunil kell 7.00, toimub Toompeal head tava järgides riigilipu pidulik heiskamine Pika Hermanni torni.

Tavapäraselt kutsuvad riigikogu juhatus ja Eesti lipu selts koos Eesti naislaulu seltsiga rahvast üles kogunema meie riigilipu pidulikule heiskamisele Pika Hermanni jalamile. Kuberneri aias toimuval kogunemisel osalevad koorid, Kaitseväe orkester, Kaitseliit liputoimkondadega, akadeemilised organisatsioonid, skaudid, gaidid, seltsid ja ühingud oma lippudega.

Hümni järel kõneleb riigikogu esimees Eiki Nestor. Õnnistussõnad ütleb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Järgneb Eesti lipu seltsi esimehe Jüri Trei sõnavõtt ja autasustamine. Lauldakse „Hoia, Jumal, Eestit“, J. Aavik, A. Raudkepp ja „Eesti lippu“, E. Võrk, M. Lipp.

Tallinna koolinoored lipu seltsi lippudega 4 juuni hommikul Kuberneri aias. Foto: Urmas Saard →

Pühajärve rannahooaeg avatud

Otepääl, Pühajärve rannas algab 1. juunil rannahooaeg. Randa valvava G4S rannavalve kestab kuni 31.augustini.

Rannahoone 2016 aastal, enne hooaega Foto Monika Otrokova — Rannahoone 2016. aastal, enne hooaega. Foto: Monika Otrokova

Rannavalve valvab seitse päeva nädalas. Korraga on tööl kaks vetelpäästjat. Rannavalve ülesanneteks on Pühajärve ääres vetelpääste ja meditsiinilise esmaabi osutamine ja muude vajalike tegevuste (suplusakvatooriumi puhastamine, hooldus, tähistamine) teostamine.

Rannavalve töögraafik

1.juuni – 30. juuni: kell 10.00 kuni 20.00
1.juuli – 31. juuli: kell 10.00 kuni 20.30
1.august – 17. august: kell 10.00 kuni 20.00
18. august – 31. august: kell 10.00 kuni 19.00

Pühajärve rand Otepääl on läbi aegade olnud üks armastatuim vaba aja veetmise koht. Külastajaid ootab rannahoone, lastele on ehitatud mänguväljak ja pallimängijatele kaks võrkpalliplatsi. Pühajärve rannas tegutsevad kaks toitlustusettevõtet ja paadilaenutus. Olemas on dušši kasutamise võimalus ja WC-d. Ratastoolis liikuvatele külastajatele on ehitatud spetsiaalne sild. Rannavalve teenuse osutaja leiti riigihanke teel. Pühajärve rannailma saab vaadata www.ilm.ee

Loe edasi: Pühajärve rannahooaeg avatud

Sindi haljasalade hooldus on erakordselt töömahukas

Sindi on väga roheline linn: 25 parki ja roheala, mis moodustab ca 1/7 linna territooriumist. Linna pindala on 5,01 km2. Arvestuslikult tähendab see haljastuse hooldust alal, mis on ligilähedaselt 0,7 km2 ja peale. Väikesele linnale mitte kergete killast ülesanne.

Sindis, Lohu pargis Foto Urmas Saard — Sindis, Lohu pargis. Foto: Urmas Saard

Sindi kommunaal on 100% linnavalitsuse hallatav asutus, kes peab oma nappide võimaluste juures seatud kohustustega toime tulema. Talvel lumi, mida sel aastal õnneks väga palju polnud, sügisel puulehed, lisaks puude hooldus, hooldusraie jne, rääkimata igapäevasest linna puhtuse tagamisest.

Väga töömahukas ja linnale kulukas töö on suvekuudel haljasalade niitmine. Heli Ruus, Sindi kommunaali juhataja kohusetäitja, ütles, et linnale jõutakse niitmisega ring peale teha umbes nädalaga. Rohtu ei või liiga pikaks kasvada lasta, sest siis ei niida masin enam korralikult ära. Ühel muruniidukil on võimalus vahetada tavaline lõikur ka pikema heina niitmiseks mõeldud seadme vastu. Muruniidukeid on kommunaali kasutuses kaks. Lisaks 3 trimmerit kraavide ja selliste kohtade niitmiseks, kuhu niidumasinaga ligi ei pääse. Veel on suurte pindade niitmiseks üks päris suur traktor.

Loe edasi: Sindi haljasalade hooldus on erakordselt töömahukas

Lastekaitse Liit on loonud lapsevanematele sisuka äpi

MTÜ Lastekaitse Liit uuringust „Lapse osalemine pereelus” selgub, et lapsed soovivad oma perega rohkem aega veeta. Et laste soovidele vastu tulla ja hõlbustada perega ühiselt veedetud aja planeerimist, on Lastekaitse Liit loonud uudse lähenemisega mitmekesise Sõber Karu mobiilirakenduse.

Äpi eesmärk on suunata vanemat oma lapsega teadlikult ja täisväärtuslikult aega veetma. Äpp sisaldab praktilisi nippe, kuidas koos lapsega sisukalt aega veeta. Lisaks on üleval artikleid ja videoloenguid.

Lapsele sotsiaalsete suhete õpetamise eest vastutavad eeskätt vanemad. Ühistegevused on parim viis kujundada lapsest hea kaaslane. Eeskuju kaudu annab vanem lapsele üle õiged väärtused ja käitumismustrid. Koos toimetades näitab vanem, kuidas üksteist märgata, erinevusi sallida või julgeda astuda vastu soovimatule käitumisele. Just ühistegevused annavad lapsele sõnumi, et temast hoolitakse ja teda kaasatakse. Ühiselt veedetud aeg vähendab lisaks laste õnnetustesse sattumise riski.

Lastekaitse Liidu president Loone Ots paneb tänase lastekaitsepäeva puhul kõigile südamele: “Laps on perekonna täisväärtuslik liige. Kõiki pere ettevõtmisi tuleb arutada kogu perega ja lapse arvamusi võimalikult palju arvestada. Äpp on vanema abiline, aga lapsega koos olemine ei nõua äppi, vaid vanemat ja last. Vanema mugavusele tuleb eelistada lapse rõõmu ja arenemist. Loe edasi: Lastekaitse Liit on loonud lapsevanematele sisuka äpi