Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Eesti naislaulu selts koostöös Eesti lipu seltsiga ühildavad 4. juunil tähistatava lipu päeva Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäevaga „Üle Maarjamaa“, mille kontsertlavastuse ettevalmistamiseks tehti täna Vallikäärus suuri ettevalmistusi. Täna keskpäeval rääkis eelseisvast suurpeost pealavastaja Kaili Viidas.

Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja Foto Urmas Saard
Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja. Foto: Urmas Saard

„Üle riigi tulevad kokku 1700 Eesti naist, 80 koori, kes kõik hakkavad homme õhtul Vallikäärus laulma,“ teatas Viidas. Päevakava saab alguse kell 17.00 Rüütli platsil toimuva Eesti lipu päeva tähistava kogunemisega. Kogu laulupäev on samuti pühendatud Eesti lipule, millega tähistatakse 132 aasta möödumist sinimustvalge lipu sünnist. Järgneb rongkäik mööda Rüütli tänavat Vallikääru, kus kell 18.00 alustatakse kontsertetendusega. „Mis on ilusam kui Eesti lipp ja naised. See temaatika seati ilusasti kokku kõlama. Üle Maarjamaa on tulnud kokku naised, et anda võimalus tõsta ka Eesti naine kõrgele pjedestaalile. Esile tõstmise eesmärgiks on mitte vahet tegemine vanuseliselt. Esile tõstmist väärivad ühtviisi nii pisike tüdruk kui kõrges eas vanaema.“

Viidase sõnul toimub terve pidu koduses pidulikus võtmes. Lavaline kontseptsioon on selline, et kõik Eesti naised tulevad külla kogu Eesti suurperele, õue peale pidu pidama. Kujunduski saab olema Eesti taluhoovi meenutav, kus peetakse maha suur laulupidu. „Toomas Voll, kunstilise juhina, on öelnud, et naiste koorilaulu mapp ei ole repertuaari osas väga paks, aga palju on uusloomingut. Kuid on ka n.ö. vanu häid laule. Maitset peaks jätkuma nii vanematele kui noorematele. Näiteks, ühe pala on loonud Rolf Roosalu. Mari Holm tuleb oma lauluga „Mari oli Maias“. On ka klassikalisi lugusid, nagu Anna Haava „Ei saa mitte vaiki olla“ jt.“

Loe edasi: Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Johann Voldemar Jannseni toimetatud Perno Postimehe ilmuma hakkamist 1857 a. jaanikuul peab Pärnu Postimees igal aastal hoolsalt meeles ja lisaks muudele olulistele ettevõtmistele on kahtlematult üks tähtsamaid tegemisi siis papa Jannseni monumendi puhtaks küürimine.

Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise Foto Urmas Saard
Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise. Foto: Urmas Saard

Veidi pärast keskpäeva väljusid toimetuse ruumidest kõik Pärnu Postimehe töötajad paljude roheliste õhupallidega, millel valges kirjas esimese eestikeelse perioodilise väljaande nimetus. Palle jagati seisma jäävatele uudistajatele ja pakuti kiiruga möödujatelegi. Kuna üks meeldiv ajakirjanik mõistis poolelt sõnalt minu kimbatust kolmanda käe puudumise tõttu, sidus ta palli nööri kenasti seljakoti rihma külge. Sealt maalt kõndisin Lastepargis pea kuklas ja hindasin madalamate puuokste kõrgust, et mitte palli lõhkuda.

Kogu pidu koonduski Lasteparki, kus muide asub ka Pärnu vanalinna keset märgistav tähis. Enne suure hulga lugejatega kohtumist ja ühist kringlite söömist koondus toimetuse rahvas Perno Postimeest lugeva papa Jannseni ümber. Muidugi sooviga, saada vanahärraga ühise pildi peale. Fotograaf Madis Sinivee tuli kolmanda korruse avatud aknale ja asus hüüete ning käeviibetega korraldusi jagama. Kui sõnu poleks mõistnud, võinuks teda oskusliku šestikuleerimise poolest ka osavaks kõnemeheks pidada, keda õhupallidega rahvas üles vaatavalt hoolega kuulas ja vastavalt soovitustele ka ennast sinna või teisale nihutasid.

Loe edasi: Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Peamised toitumist puudutavad põhjused, miks väikelapsed hakkavad alates 1. eluaastast kaalus liigselt juurde võtma?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

lapsLooduses on asjad korraldatud nii, et mõnede imetajate lapsed on kohe peale sündimist krapsud ja toimekad. Kahjuks või õnneks on inimlaps võrreldes teiste imetajatega kõige kauem emast sõltuv. Emapiim katab lapse vee-, valkude, rasvade, süsivesikute, mineraalainete ja mikroelementide vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. Sellepärast ei ole vaja lisatoitu hakata andma enne 4-ndat elukuud harjutamise mõttes ja alates 6. elukuust on igapäeva menüüs lisatoit. Lisatoidu valik 1-3 aastaste menüüs määrab sageli toitumisharjumused isegi kogu eluks!

 

Lapse esimesel eluaastal vormitakse suur osa sellest, mida on oodata tulevikust. Siinjuures on toidul ja toitmisel täita ülisuur osa. See, kuidas last toidetakse esimesel eluaastal, avaldab väga suurt mõju kogu väikelapse perioodile.

Loe edasi: Peamised toitumist puudutavad põhjused, miks väikelapsed hakkavad alates 1. eluaastast kaalus liigselt juurde võtma?

KEAT tuli, nägi ja võitis laagriliste südamed kümnendat korda

Pärnumaal, Jõulumäe Tervisespordikeskuses toimus juubelihõnguline “Kaitse end ja aita teist” – KEAT laager.

Kaitse end ja aita teist laagri ühispilt Foto pressisõnumiga
“Kaitse end ja aita teist” laagri ühispilt. Foto: pressisõnumiga

Laager on iga aastaselt oodatud sündmus, kus aasta jooksul õpitud ohutusalaseid teadmisi saab praktiliselt rakendada. Laagri esimesel päeval tuli erinevate asutuste poolt antud teoreetilistele ja praktilistele ohutusalastele ülesannetele leida õiged lahendused. Saadud tulemuste põhjal selgitati välja parimad ohutusteemade tundjad.

Peale võistlusmänge said kõik meeskonnad kätt proovile panna isetegevuses. Seekord oli koolidele antud koduseks ülesandeks tuua esmaettekandele noorte iseloodud ühe minuti laul. Esitlusele tulid meeleolukad ja omaloomingulised lood ja nii mõnigi võiks saada KEAT laagri ametlikuks hümniks.

Õhtu üllatusesinejateks olid maadluspoisid Leo maadlusklubist, kes näitasid publikule akrobaatikat ning pead pööritavaid maadlusvõtteid. Kuna tegemist oli siiski juubelilaagriga, pakuti kõigile sünnipäevatorti ning esimese õhtu lõpetas disko.

Loe edasi: KEAT tuli, nägi ja võitis laagriliste südamed kümnendat korda