12 mai 2016 Archives

Õpilastööde virtuaalne näitus toimub juba viiendat korda

Maikuust saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Uus elu”. Viiendat korda Eesti tööõpetajate seltsi eestvedamisel toimuval virtuaalnäitusel on kokku kogutud ja internetikeskkonnas näitusena üles seatud pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides on teinud.

Eesti tööõpetajate seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saab tänavu virtuaalnäitusel näha ligi 900 tööd rohkem kui 80 koolist üle kogu Eesti.

“Selle aasta eesmärgiks oli ärgitada õpilasi mõtlema taaskasutusele ning andma võib-olla esmapilgil kasututele esemetele uus elu,” ütles Nooni. “Varasem positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada. Iga aasta oleme püüdnud virtuaalnäitust arendada. Sel korral valmivad osadest žürii poolt äramärgitud töödest tööjuhendid, mida nii õpetajad kui õpilased saavad tundides kasutada.”

Eesti tööõpetajate seltsi, Eesti käsitööõpetajate seltsi Aita, Eesti klassiõpetajate liidu ning Tallinna ülikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene.

Virtuaalnäitus “Uus elu” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2016. aasta lõpuni.

Rahvusvaheline fotovõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

Algab Hiite kuvavõistlus 2016, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada
ajalooliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu üheksandat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teemaks on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jm loodusobjektid, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu
teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, Mulgimaa, Jõgeva maakond, saared, looduskaitse jm. Oodatud on ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted.

Fotosid saab võistlusele saata kuni 31.10.2016 aadressil:
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h

Võrumaa uusmaakad pakuvad tuge piirkonda kolinutele

Möödunud aasta novembris tegevust alustanud Võrumaa uusmaakate klubi otsustas projekti lõppedes jätkata iseseisvalt. Nelja kohtumise jooksul võttis klubi kohtumistest osa 49 võru-, põlva- ja valgamaalast.

Siiani on kohtumised toimunud Võro instituudis, MTÜs Võluvõru Võrus, Sänna kultuurimõisas ja Urvaste seltsimajas. Lisaks võõrustajatele on tuttavaks saadud Võrus asuva Stedingu maja, Võrumaa arenguagentuuri, “Maale elama” liikumise ja Kodukant Võrumaa tegemistega. Klubiõhtute kandvaks osaks on olnud omavahelised vestlused ja kogemuste vahetus.

Viimasel kohtumisel Urvastes tehti järgmise kolme kohtumise plaan, mis viiakse ellu uusmaakate ühisel panustamisel. Klubi jääb endiselt avatuks kõigile piirkonna uuselanikele ehk siis igale järgnevale kohtumisele oodatakse uusi osalejaid. Eesmärgiks jääb pakkuda toetavat sotsiaalset võrgustikku ning tutvuda erinevate paikadega ja põnevaid tegevusi pakkuvate organisatsioonidega.

Uusmaakate klubide projekti viisid ellu Kodukant Võrumaa koostöös Võrumaa arenguagentuuri ning “Maale elama” liikumisega. Algatuse eesmärgiks oli aidata piirkonna uutel elanikel paremini sisse elada ning saada osa Võrumaa vabaühenduste poolt pakutavast. Projekti toetas rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Lisainfo:

Ivika Nõgel, partnerlus@partnerlus.ee, 5115914.

Evelyn Tõniste, evelyn@vaa.ee, 5251750

Kati Orav, kati@kating, 56498816

Glüfosaadivastane petitsioon on kogunud juba
üle 1000 allkirja

Erakond Eestima Rohelised, MTÜ Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine algatasid portaalis rahvaalgatus.ee allkirjade kogumise, et keelata taimemürgi glüfosaadi kasutamine Eestis ja kogu Euroopas. See on saavutatav, kui Eesti esindaja Euroopa Komisjonis hääletab 18. mail mürkkemikaal glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu.

18. mail hääletavad ELi liikmesriikide esindajad glüfosaatide (mida sisaldava tuntuima toote nimi on Roundup, tootja Monsanto) kasutamise üle Euroopas. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC) kinnitas 2015. aastal, et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt.

Uuringud on näidanud hormonaalsete muutuste kujunemist glüfosaatide toimel, näiteks meestel suguhormooni produktsiooni kahanemist, tugevat mõju immuunsüsteemile, Parkinsoni tõve esinemisele. Naistel tekitab glüfosaat ka menstruaaltsükli häireid, nuri- ja enneaegseid sünnitusi. Lisaks terviseohu tekitamisele inimesel hävitab glüfosaat vee- ja mullaelustikku.

Züleyxa Izmailova, Noored Rohelised: ” Me ei taha haigestuda vähki ja surra! Juba rohkem kui 50% meie toidulauast sisaldab endas erinevaid mürke. Me soovime pikki ja terveid eluaastaid, kuid see on saavutatav ainult mürgivabas elukeskkonnas. Hooliv suhtumine loodusesse ja inimesse peavad saama prioriteediks nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Glüfosaadist vaba maa on üks samm õiges suunas.”

Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised esimees: ” Valitsust, kes vaatamata teadlaste seisukohtadele laseb mürgitada oma rahvast, saab kutsuda ainult mürgiseks valitsuseks. Juba vähem kui nädala pärast näeme, kes meid juhivad – kas rahvatervisest hoolivad juhid või suurkorporatsioonide käepikendus Euroopas. “

Petitsioonile saab allkirja anda siin: https://rahvaalgatus.ee/topics/343fa0e9-d3c2-4bde-b027-7ff76014fbd9/votes/f92cdd67-375a-4cf6-8d12-de8f05a32e19

Verekeskus kutsub 17.-19. mail saarlasi doonoripäevadele

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus tuleb taas Saaremaale ning ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 17. mail kl 13-18 ja 18. mail kl 10-15 Kuressaare kultuurikeskuses toimuvale doonoripäevale. 19. mail on verekeskus Orissaares ning ootab doonoreid kl 10-14 Orissaare kultuurimajas.

Viimati käis verekeskus Saaremaal 22. ja 23. märtsil ning siis külastas Kuressaare kahte doonoripäeva 197 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 173 doonoril ning kokku saadi ligi 78 liitri hinnalist nestet. Orissaares käis verekeskus viimati küünlakuu alguses 12. veebruaril, mil külastusi oli 48 ja annetusi 46, kokku saadi üle 20 liitri verd.

Verekeskusel on viimasel ajal nappinud reesusnegatiivset verd ning haiglad on palju tellinud ka A-reesuspositiivsest verest valmistatud verekomponente, sestap on kõik endast ja teistest hoolivad inimesed väga oodatud head tegema ning verevarusid täiendama.

Verekeskus tähistab maikuus oma 75. sünnipäeva. Nimelt teatas vabariikliku vereülekande jaama peaarst Herman Paul Rossmann 16. mail 1941 haiglatele, et vabariiklik vereülekande jaam on alustanud tegevust ning on võimalik saada verd transfusioonideks. Nii loetaksegi 16. maid vereteenistuse alguskuupäevaks. Loodud vereülekande jaamal oli 90 doonorit. Doonorite arv on võrreldes algusega enam kui kahesajakordistunud – 2015. aastal oli regionaalhaigla verekeskusel 19 488 doonorit, kes tegid kokku 32 528 vereloovutust.

Loe edasi: Verekeskus kutsub 17.-19. mail saarlasi doonoripäevadele

Pärimuspidu Baltica eelpidu: suvisted Veteperes

Järvamaal A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel tähistatakse pühapäeval, 15. mail suvisteid. Algusega kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile, kaasas piknikukorvid värviliste munade ja kohupiimakookidega, et tähistada rahvapärimuse kohaselt suvisteid.

Suvisteid on rahvasuus nimetatud ka kasepühadeks, kiigepühadeks, meiudeks, kirikukalendri järgi nelipühadeks. Kased tuuakse tuppa ja õuele, kaskede ehk meiude (ka maipuude) toomisega tähistatakse mai saabumist ja pidulikku vastuvõtmist. Suvistega algab noorte kooskäimise ja tutvumise aeg. Kokkusaamise koha kiige ehitamine kuulus noormeeste pühade-eelsete ettevõtmiste juurde. Tasuks kiige valmistamise ja kiigutamise eest tõid neiud võid, sukapaelu, tubakakotte ja kaselehtedega kollaseks värvitud mune.

Nelipühade pühitsemine algab piduliku jumalateenistusega Järva-Madise kirikus kell 11, kus vaimulikke tänulaule laulab segakoor Sink-Sale-Proo. Pärastlõunal kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile Vetepere küla suvistetele, kus lauldakse koos Järvamaalt pärit kiigelaule, mängitakse ringmänge ja tantsitakse vanu tantse. Koosolemist juhib Vetepere külavanem Tiit Tammleht ja mänge veab eest A. H. Tammsaare muuseumipere. Pillilood paneb kõlama Karmoškaklubi Kaja&Kaja. Kohalikke kiigelaule ja regilaule laulavad selts Rakuke, Koeru folkloorirühm, segakoor Sink-Sale-Proo ja meestelaule esitab kollektiiv Arhailised mehed. Vanu seltskonnatantse veab eest tantsurühm Vargamäe noored.

Loe edasi: Pärimuspidu Baltica eelpidu: suvisted Veteperes

Reedel on Pikakannu koolis tänupäev

Pikakannu kooli Tänupäev on traditsiooniline päev maikuus. Sel aastal toimub see reedel, 13.mail.

Tänupäeval saab külastada ainetunde, et saada aimu, kuidas toimub õppetöö eriealiste laste klassides. Oodatud on nii uued õpilased, nende vanemad kui ka praeguste laste vanemad või muidu huvilised.

Õhtul koguneb kogu koolipere kontserdile. Kontserdiga Tehakse suur kummardus emadele (oli ju just emadepäev) ning kõigile, kes Pikakannu kooli on nõu ja jõuga toetanud. Tänu toetajatele on saanud tõeks iga lapse unistus ja maailm on veidi parem paik.