Sindis tegi 6B täna talgupäeva

Sindi gümnaasiumi õpetaja Silva Sikk ja tema 6B klass otsustasid juba päev enne Teeme ära talgupäeva välja tulla, et teha tublisti tööd.

Sindi gümnaasiumi 6B talgutel Foto Urmas SaardTänane päikseline ilm ja kergelt jahutav tuuleõhk ei andnud asu kauem oodata. Majandusjuhataja Mart Nõmm näitas korda tegemist vajava piirkonna kätte. Pioneeride puiestee ja katlamaja vaheline pargiala riisuti talvega mahapudenenud oksaprahist, kuluheinast ning juhuslikust prügist puhtaks. Praht topiti suurtesse kottidesse ja sõidutati käruga pargist välja.

 

 

 

 

 

Sindi gümnaasiumi 6B talgutel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindis tegi 6B täna talgupäeva

Eneli Arusaare klass osales joonistusvõistlusel kõige arvukamalt

Joonistusvõistluse „Minu unistuste kangamuster“ tulemused.

Kaari Kasemaa (8a),  1 koht vanuses 8-9 aastat Foto Urmas Saard
Kaari Kasemaa (8a), 1. koht vanuses 8-9 aastat. Foto: Urmas Saard

Sindi linna 78. sünnipäeva eel korraldati kuni 28. aprillini kestnud laste joonistusvõistlus „Minu unistuste kangamuster“. Omaaegses Sindi tekstiilivabrikus loodud kangamustreid nägi Sindi muuseumis, millest oli laste loovmõttele abi. Töid hindajad muuseumi juhataja Heidi Vellend ja kangakunstnikud Sindi tekstiilivabriku ajast Helgi Tuul ning Ene Riso. Võistujoonistamises osalejate ealine piir määratleti 4 kuni 16 eluaastat. Tegelikult asusid võistlema lasteaia lapsed algklasside õpilased. Kokku laekus 21 tööd, enamik Eneli Arusaare õpilastelt, Sindi gümnaasiumi 2.A klassist (vaata pildigaleriid). tänasel pildistamisel olid käes juba uued joonistused, milles mõeldi emadepäevale.

Esialgsed vanusegrupid jaotati ümber tööde laekumiste vanuste järgi.
1. koht vanuses 4-6 aastat – Ranar Viitmann (5a) Sindi lasteaiast.
1. koht vanuses 8-9 aastat – Kaari Kasemaa (8a) Sindi gümnaasiumi 2A klassist.
1. koht vanuses 9-11 aastat – Joosep Ailiste (9a) Sindi gümnaasiumi 3D klassist.

Loe edasi: Eneli Arusaare klass osales joonistusvõistlusel kõige arvukamalt

Helle Hanseni keraamika Sindi muuseumis

Alates 1. maist näeb Sindi muuseumis avatud Helle Hanseni keraamikatööde isikunäitust.

Helle Hansen, Lembit Roosimäe ja Heidi Vellend keraamikanäituse avamisel Foto Marko Šorin
Helle Hansen, Lembit Roosimäe ja Heidi Vellend keraamikanäituse avamisel. Foto: Marko Šorin

Helle Hansen on Tallinna pedagoogilise kooli haridusega palju aastaid lasteaia kasvatajana leiba teeninud. Tema teiseks südamelähedaseks kutsumuseks kujunes keraamikaga tegelemine, millega alustas 1982. aastal. Hansen töötas 16 ja pool aastat AS Reideni keraamikas mudeli valmistajana. Keraamika pole olnud tema jaoks mitte üksnes palgatöö, vaid ka vabaaja harrastus. „Kuulusin Pärnu kunstiklubisse aastast 1989. Praegu enam mitte,“ meenutab ta huvitavat ajasisustust, mis täitusid põnevate kunstiliste vormidega.

Kümnete Hanseni tööde väljapanek paljude näituste korraldamise ahelas pole Sindi muuseumis juhuslik paik. Töötades mõnda aega Sindi muuseumis sidus keraamik oma harrastuse nooruses õpitud erialaga – lastega. Ta õpetas neile käelist tegevust materjali voolimisel ning vormimisel. Aga Hanseni juhendamisel tegid lapsed ka päris lihtsaid käsitöö harjutusi.

Loe edasi: Helle Hanseni keraamika Sindi muuseumis

Filee- ehk võrkpits

Heinaste merekooli muuseumis on üleval fileepitsi näitus „Võrgu ilu“, mis tutvustab kalurite naiste tegevust läinud sajandi kolmekümnendatel. Pille Tuvik toob unustuste hõlma vajunud käsitöö tehnika meile uuesti lähemale.

Fileepitsi näitus Võrgu ilu Heinaste merekooli muuseumis Foto erakogust
Fileepitsi näitus Võrgu ilu Heinaste merekooli muuseumis. Foto: erakogust

Minu lapsepõlv möödus vaadates aknaid, millel olid ees vanaema tehtud fileekardinad. Need valmistas vanaema küüditatuna Siberis. Kahjuks ei osanud ta seda tehnikat mulle õpetada, oli selle unustanud. See pits jäi mind võluma. Õppides Tallinna Ülikoolis valisin diplomitööks fileepitsi õpetamise metoodika ja aastast 2012 kogun filee esemeid. Soovin selle näitusega osa seda ilu huvilisteni tuua. Loodan tekitada huvi vaadata vanu asju uue pilguga. Kõik vana ei ole rämps kui leiab vanavanemate oma kätega tehtud esemeid.

Filee- ehk võrkpits on niidist või lõngast võrgutaoline kudum, mille sõlmed asuvad lõngade ristumispunktides. Muster, enamasti taimornament, tikitakse võrgule nõelaga. Filee sõlmimist tundsid juba koptid.

Fileepitsi eeskujuks peetakse sōlmitud kalavõrku. Algselt oli võrk asendamatuks vahendiks mitte ainult kalapüügil, vaid ka jahipidamisel. Kordkorralt hakati võrku valmistama üha peenemate aukudega. Seejärel leiti, et võrgu pind sobib ka tikkimiseks.

Loe edasi: Filee- ehk võrkpits