Sindi pensionäride aktiiv ja naisliit tähistasid täna ühiselt Sindi sotsiaaltöökeskuse 17. asutamise aastapäeva ja viibisid peatselt saabuva emadepäeva mõtetes, mille muutsid eriliselt kauniks Sindi lasteaia koolieelsete rühmade laululapsed.
Sotsiaaltöökeskuse kestvalt heale koostööle linnavalitsusega annab tunnistust linnapea Marko Šorini külaskäik ja kingituste pakk. Temaga olid ühes ka sotsiaalnõunik Helga Isand ja lastekaitsespetsialist Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg, et oma silmaga taaskordselt veenduda linna eakama seltskonna elujõus, näha esinemas lasteaia mudilasi, kes on olnud korduvalt varemgi oodatud.
Lasteaia laululapsed laulsid muusikaõpetaja Ülle Jantsoni akordioni helide saatel laule, mis olid nii vahvad, et väärivad üksikasjalikku kirjeldust.
Helve Mikussaare “Köögitädi” sobis hästi sotsiaaltöökeskuse kokk-juhataja Viive Sepiku ja teiste töökate abiliste tervitamiseks. Köögitädi on üks väga tore tädi. Laua peal on leivatorn, tädi pole iial morn. Ainult kui on palav pliit ütleb – “Minge jalust siit!”
“Salamahti”, Airi Liiva. Ma teen süüa, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, pistan piima/jahu sisse oma käed. Ma loon korda väga tihti; enamasti salamahti. Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt. Ma teen kalli, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, talle kaela ümber panen oma käed.
“Noored vanaemad”, Ülle Rästa. Tänapäeva vanaemad veidrikud on nad, aga väikse lapse elus kõige kallimad. Halli juukse asemel neil moodsad poisipead, kudumise asemel nad netis surfavad. Köögis on nad teksades ja ilma põlleta. Siiski tore aega veeta noore memmega, rohkem veel kui oma last ta mind vist armastab.
“Mis on mulle õnneks vaja”, Kersti Kuusk. Õnneks on vaja kooki, kommi, emme kaunist häälekaja, issiga koos müramist, kuuma päikese säramist; vaja salli-saapaid vihma ajal. Aga kõige rohkem on vaja kallistusi, armastust – oma vanematelt.
Pärast linnapea sõnavõttu laulsid naised sünnipäevalaulu ja Urve Lusmägi luges südamliku luuletuse. Seejärel võttis Ilda akordioni sülle ja mängis vanu tuntud seltskonnalugusid.
Urmas Saard