Lodi Jõmmu sai 10aastaseks

lodi_suurveega_luhtadel_ELS
Lodi Jõmmu suurveega luhtadel. Foto: erakogu

Lodi Jõmmu on esimese kümne aastaga sõidutanud üle 100 000 reisija ehk terve Tartu linna jagu rahvast, viinud kohalikke peresid ja koolilapsi veele kõigis kuues maakonnas, kuhu siseveeteid mööda pääseb.

Jõmmu on kaks korda käinud ka merel ja külastanud Lätit, Rootsit, Soomet ja Venemaad. Kolmel korral on lodi olnud Tartu raekoja platsis jõululodjaks. Jõmmu tänab kõiki reisijaid, toetajaid ja sõpru ning loodab järgmise kümne aastaga vedada juba Tallinna linna jagu rahvast.

Jõmmu ehitamise mõte sündis Emajõe kaldal Supilinnas. Jõe kaldal elades ja seal sagivaid paate-laevu jälgides tekkis noortes huvi ka ise jõele minna ja vaadata, kuhu see jõgi siis välja viib.

Kui Tartu linn eesotsas Andrus Ansipiga oli otsustanud lodjaehitust toetada, panid õla alla ka Euroopa Liit, Tele2 Eesti AS, RMK ja AS A. Le Coq. Jõmmu ehitamine ei läinud lihtsalt, aga õnneks ei teadnud tegijad selle keerukust ette ja õnneks leidus palju sõpru-toetajaid, kes häda korral appi tulid. Jõmmu tänab kõiki ehitajaid, toetajaid ja vabatahtlikke, keda oli rohkem kui 150! Pärast vette sulpsatamist on Jõmmu kõige suuremateks toetajateks olnud aga reisijad, keda esimese 10 aastaga on kogunenud üle 100 000 ehk terve Tartu linna jagu.

Lodi Jõmmu on arhailine puust kaubapurjekas, millesarnased seilasid Peipsil ja Emajõel hansaajast kuni 20. sajandi keskpaigani. Ajalooliste lotjade eeskujul ehitatud Jõmmu on selle omanäolise laevatüübi ainus esindaja maailmas. Jõmmu on 12 m pikk, 8 m lai, kaalub 25 t, purjepinda on 100 m2 ja mast ulatub 14 m kõrgusele veepinnast. Lodi võtab pardale korraga kuni 36 reisijat.Jõmmu 10×10 meetrit puri on ainulaadne väliekraan ja koostöös Kinobussiga toimusid suured rändfestivalid Kinolodi 2007 ja KinobussRongLodi 2008. Koos Kinobussiga õnnestus Jõmmul 2009. a jõuda ka Novgorodi rahvusvahelistele hansapäevadele.

Jõmmu armastab muusikuid, ja vastupidi. Lõõtsamäng, lodi ja tõrvalõhn kuulusid kokku juba eelmisel lodjaajal. Lodjal on toimunud kontserdid, etendused ja purjevarjuteatri etendused. Jõmmuga peaosas mängiti 2008. a Võõpsus teatritükki «Pristan» – Aapo Ilves kirjutas selle etenduse jaoks laulud «Lodi tuu ja lodi vii» ning «Pristan», mis hiljem hakkasid elama oma elu, jõudes isegi võrokeelsele laulupeole. Jõmmu on ka suurest laulupeost osa saanud, liitudes 2009. a Venemaalt tulles Tallinnas Tule Tulemise põhilaevastikuga. Nüüd ootab Jõmmu pikisilmi sellesuvist suursündmust – Peipsi järvefestivali, mis 7. kuni 16. juulini külastab teel Vasknarvast Värskasse iga päev uut sadamat. Lodi teeb igas sadamas sõite järvele ja on õhtul lavaks erinevatele kontsertidele.

Jõmmu on suur sõber looduse ja lastega. Looduslodja retked on Eestis ainulaadne õuesõpperetkede sari, mis aitab tundma õppida maitsi ligipääsmatute alade loodust. Looduslodja retked on KIKi toel toimunud juba kaheksa aastat ning rõõmustanud kohalikke nii Tartu-, Viljandi-, Valga-, Põlva-, Jõgeva kui Ida-Virumaal.

Jõmmu on maabunud Roosti kuningapalee ees ja viinud printsessile pulmakingi. Printsess aga oli mesinädalatel ja saatis tänusõnad tulid hiljem postiga järele.

Jõmmu on kolm korda olnud jõululodjaks Tartu raekoja platsil. Vale asi valel ajal vales kohas äratas suurt tähelepanu ja esimene jõululodi leidis kajastamist isegi BBC uudistes. Rääkimata rohkem kui 10 000 külastajast rohkem kui 50 eri riigist. Jõululodi on Raekoja platsil olnud 2010., 2011. ja 2014. aastal.

Lodjaseltsi laevade perekonda lisandus pärast Jõmmut 2009. a viikingilaev Turm. Lodjakojas toimub suure, kahemastilise lodja ehitus, mille ehituses on hetkel paus, kuna selts otsustas vahepeal päästa kaks suurt ajaloolist raudlaeva: need on eestiaegne süvendaja Peipsi 1, millest pärast mitmekordseid ümberehitusi oli saanud Praaga ujuv piiripunkt ja mis nüüdseks on vormumas ujuvaks jõekultuurikeskuseks Sisevete Saatkond. Ning 50 aastat vana, sisevete suurim reisilaev Vanemuine, mis pärast remondikuuri peaks leidma uue elu Noorte jõe- ja järvehuntide akadeemia ujuva õppeklassina. Kuniks talle õnnestub leida sobilikud mootorid ja võtta Vanemuine õppelaevana. Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks võiks lisaks Jõmmule ka mõni suurem reisilaev Peipsit künda. Seda enam, et väikesed poisid, kes Jõmmu ehitamise ajal veel kolmerattalistega ringi sõitsid, on nüüd juba kõikidest peajagu pikemaks sirgunud ning hoiavad hea meelega laeva tüüri.