Sindi alustab ühinemise läbirääkimisi Paikuse, Tori, Sauga ja Are vallaga

Tänasel Sindi linnavolikogu istungil otsustati alustada ühinemise läbirääkimisi nelja Pärnumaa vallaga ja ei nõustutud Pärnu ettepanekuga pidada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse osas.

Sindi raekoja torn Foto Urmas Saard

Pärnu ettepanekust keeldumine tuli paljudele väga ootamatu uudisena. Ka Sindi linnapea Marko Šorin ei mõistnud volikogu enamiku tahet. Ainsana volikogu liikmetest ei pooldanud mitte ühegi omavalitsusega ühinemise läbirääkimiste pidamist Aleksander Kask.

Urmas Saard

 

 

 

 

 Sindi raekoja torn. Foto: Urmas Saard →

Saarde pärimuspäev kogub rahva Kilingi-Nõmmele

Saarde valla pärimuslik ja peredele suunatud rahvakultuuripäev toimus eelmisel aastal esimest korda. Sel aastal jätkatakse pärimuspäeva traditsiooni ja tegemist on ühe Pärnumaa piirkondliku Baltica eelpeoga.

Kilingi-Nõmme klubi Foto Urmas Saard
Kilingi-Nõmme klubi. Foto: Urmas Saard

Pärimuspäev sai tõuke kohalikest pärimuslugude kogumisest. Eelmisel aastal kogutud pärimusjuttude hulgas oli vana-aja toiduretsept kartuliriivkaraski valmistamise kohta. Seda pidupäevarooga pakutakse ja süüakse ühiselt sellel aastal.

Lugusid, mida pärimuspäeval lugeda, on kogutud ka see aasta. Aino Kapsta on kirja pannud ja laste abil välja andnud raamatu, mis võiks paljudele olla eeskujuks. Kokku on pandud kohalike vanade tööriistade näitus. Pärimuspäevale kutsutakse kohalikes rahvariietes, kasvõi mõne üksiku detailiga, selleks, et oma kodukoha rõivaid uhkusega hoida ja teineteisele esitleda.

Haruldase külakosti toovad päevale soome-ugri sugulasrahva ersa-mokša folklooriansambli Kilejne lauljad, kes tähistavad sel päeval traditsioonilise ersa keele päeva. Pärimuspäeva lõpetab vahvate koolipoiste lõõtsamäng Karksi-Nuiast. Esinevad Lõõtsavägilased, kelle pillimängu saatel on hea tantsugi lüüa.

Loe edasi: Saarde pärimuspäev kogub rahva Kilingi-Nõmmele

Major Martin Kukk rääkis huvitavalt Afganistani missioonidest

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldas „Anname au!“ üleskutse käigus Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele tänuõhtu.

Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis Foto Urmas Saard
Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse “Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis”. Foto: Urmas Saard

Eile oodati pärast tööpäeva lõppu kõiki huvilisi Pärnu keskraamatukogu suurde saali, kuhu oli kutsutud kaitseväelane major Martin Kukk tutvustama oma raamatut „Kuus kuud kuumust: Estcoy-12 Afganistanis“.

Sinilillemärgid

Raamatukogu saali poole liikujaid peatasid särasilmsed naiskodukaitsjad ja pakkusid võimalust kanda sinilillemärki või -käevõru, et väärtustada veteranide panust meie ühise julgeoleku nimel.

Annetustest saadud tulust toetatakse veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust ning taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas. Käesoleval aastal soovitakse annetuste tulust soetada Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskusele lihasjõutreeningu seade ning toetada mittetulundusühingut Peaasi, mis tegeleb noorte vaimse tervise edendamisega.

Loe edasi: Major Martin Kukk rääkis huvitavalt Afganistani missioonidest

“Linn lilleliseks” 2016 toimub tänavu meeleoluka kümnenda juubeli vaimus

LinnLilleliseks2016Sel kevadel leiab Tallinnas taas aset heategevuslik noorteprojekt “Linn lilleliseks”, mis ühtlasi tähistab oma suurejoonelist kümnendat juubelit.

Laupäeval, 7. mail kogunevad vabatahtlikud tava- ja erivajadustega noored Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumis, et veeta üheskoos üks tore päev. Projekti raames tehakse muuseumi aladel heakorrastustöid, mängitakse tutvumismänge ning palju muud põnevat. Lisaks on juubeli puhul korraldajatel varuks mitmeid üllatusi ning esinejaid.

Projekti “Linn lilleliseks” iga-aastane eesmärk on lähendada üksteisele tava- ja erivajadustega noori ning juhtida tähelepanu keskkonnale ja selle korrashoidmisele. Tegemist on grupijuhtide juhendamisel noorte poolt teostatavate heakorratöödega, millega antakse pealinnale puhtam ja lillelisem väljanägemine. Kõik toimub lõbusas ja vabas õhkkonnas, et soodustada ühtekuuluvustunnet.

Projekt valmis 2006. aastal MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN) regionaalsessioonil ning seda rahastab Tallinna spordi- ja noorsooamet .

“Linn lilleliseks” teeb sel aasta koostööd Tallinna ja Harjumaa autismiühinguga ning talgupäeva Teeme Ära talgulistega. Kutsume projektis kaasa lööma kõiki, kes soovivad veeta toredalt aega, tehes midagi keskkonnahüvanguks üheskoos vabatahtlikega, et muuta meie linnapilti rõõmsamaks.

Projekti korraldavad üle-eestilise noorteorganisatsiooni MTÜ Tegusad Eesti Noored liikmed. TEN tõstab erinevate ürituste kaudu apoliitilisel viisil noorte ühiskonnateadlikkust, arendab esinemis- ning meeskonnas töötamise oskust.

Rohkem informatsiooni meie Facebooki lehel https://www.facebook.com/linnlilleliseks/

 

Etnoglämm ja traditsioonilised rahvariided segunevad
9. juunil moeetendusel OmaMood

OmaMood tuleb taas oma uhkuses ja toreduses, lihtsuses ja professionaalsuses, säras ja autentsuses. Näha saab nii verinoorte ja uute tulijate kui ka staažikamate meistrite töid. Laval näeb nii traditsioonilisi Ruhnu naise peorõivaid, setu rahvariideid kui ka soome-ugri rahvariietest inspireeritud etnofuturistlikku kollektsiooni ning palju muud.

Moeetendus OmaMood pakub tantsulises ja liikuvas võtmes kollektsioonide esitlust. Eesmärk on rõhutada meie enda Eesti moodi meie enda Eesti inimestega ehk me paneme kollektsioonid elama, näitame, kuidas nendega igapäevaselt olla; kasutame modellidena n-ö tavalisi inimesi tänavalt, rõhutamaks, et mood ei pea olema vaid kindlate mõõtudega inimestele.

Sel aastal loovad modellidele liikumise ning seovad moeetenduse ühtseks tervikuks kultuuriakadeemia tantsukunsti vilistlased Susanne Org ja Kristel Maruste. Igat kollektsiooni saadab elav originaalmuusika, mis on spetsiaalselt kindlale kollektsioonile loodud. Selle aasta muusika märksõna on etnoelektroonika, mille loovad Cathy Sommer ja Johannes Ahun, kasutades peamiste muusikainstrumentidena viiulit ning hangu.

Loe edasi: Etnoglämm ja traditsioonilised rahvariided segunevad
9. juunil moeetendusel OmaMood

Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Tartu Emajõe kooli tuulekell. Foto: Tartu loodusmaja
Tartu Emajõe kooli tuulekell. Foto: Tartu loodusmaja

Tartu loodusmajas avatakse täna taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”, kus esitletakse Tartu erivajadustega õpilaste töid. Näitusetöödega on uus hoog ja elu antud asjadele, mis tavaliselt tee prügikasti või kapinurka leiavad.

Näitusele on töid esitanud ligi 100 õpilast viiest Tartu erivajadustega laste koolist, Tartu loodusmaja huvikoolist ja Tartu perekodu Käopesa Noortepesast. Iga näitusele esitatud töö on erakordne ja omanäoline. Neid ühendavaks jooneks on lisaks taaskasutusele töödest õhkuv püüdlikkus ja südamlikkus.

Näituse pidulikule avamisele tuleb suur osa tööde autoritest ka ise kohale.

„Lastele meeldib väga see, et näitus toimub teises keskkonnas, mitte tavapäraselt koolimajas,“ ütleb Tartu loodusmaja huvikooli õpetaja, eripedagoog ja näituse idee autor Heidi Öövel. „Näitusel osalemine on lastele väga tähtis. Seda mitte ainult tööde valmistamise pärast, vaid ka näitusele kohale minemine, seal osalemine ja sealt tulek – need kõik on omaette väärtusega sündmused, mida igapäevaelus just sageli ette ei tule.” Loe edasi: Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Laevamudelistid kogunevad Pilkuse järvele

laevamudelid2015 (1)7.-8. mail 2016 toimuvad Otepää vallas Pilkuse järvel raadio teel juhitavate kestvussõidu paatide rahvusvahelised võistlused “Tamme karikas”.

See oli täpselt 10 aastat tagasi, kui laevamudelistide aktivistid Eesti tehnikaspordi liidu toel rajasid Pilkuse järve äärde, järve kohale kõrguva tamme alla (sellest ka võistluste nimi) võistlussilla. Ehitusel olid abiks ka sõbrad Lätist – selle ala harrastajad. Sellest ajast alates on aastas kord või kaks seal raadio teel juhitavate paatide võistlusi korraldatud. Traditsiooniliselt on olnud see hooaja avavõistlus Baltikumis, nii ka seekord.

Tänu looduskaunile kohale ja heale organiseerimisele on “Tamme karikas” võistlus, laevamudelid2015 (2)kuhu tulevad kohale nii naaberriikide selle ala parimad kui ka kaugemate riikide esindajad. Alati on külalisteks olnud lätlased, viimastel aastatel leedukad ja valgevenelased, käinud on ka soomlased. Seekord oodatakse külalisi ka Venemaalt ja Norrast. Tase on kõrge: osalevad piloodid, kes on maailma meistrivõistlustel saanud medaleid ja pääsenud finaalidesse.

Kestvussõidu mudelid võistlevad ristkülikukujulisel võistlusrajal mõõtudega 100 x 50 meetrit, mille tagasirgel on lisaks sirge, keskel 10 meetrit raja sissepoole nihutatud poi, nii et tekib M-tähele sarnane võistlustrass.

Pärast mootorite soojendamist tuleb mootorid seisata, et need stardisignaali kõlades taas käivitada ja asuda võistlusringe läbima. Sõiduaega on 20 minutit. Tehakse kaks sõitu, millest parim läheb arvesse. Kui paadiklassis on võistlejaid rohkem kui 13, sõidetakse kahes grupis ning võitja selgitatakse finaalsõidus kuhu pääseb 12 parimat.

Juhtub sõidu ajal paat seisma jääma või ümber minema, toob päästemeeskond paadi sillale ning võistleja võib selle taas sõidukorda seada ja sõitu jätkata.

Loe edasi: Laevamudelistid kogunevad Pilkuse järvele

Verekeskus kutsub rakverelasi 19. aprillil doonoripäevale

image003(2) Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama teisipäeval, 19. aprillil kella 10-14 Rakvere kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) toimuvale doonoripäevale.

Verekeskusel on viimasel ajal nappinud reesusnegatiivset verd ning haiglad on palju tellinud ka A-reesuspositiivsest verest valmistatud verekomponente, sestap on kõik endast ja teistest hoolivad inimesed  väga oodatud head tegema ning verevarusid täiendama.

Kui verekeskus märtsi lõpus Rakvere ametikoolis käis, siis külastas doonoripäeva  100 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 83 doonoril ning doonorite perega liitus 11 esmadoonorit. Verevarud said tõhusa täienduse – Rakverest lahkus verekeskus ligi 38 liitri hinnalise nestega.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Loe edasi: Verekeskus kutsub rakverelasi 19. aprillil doonoripäevale

Vahtsõ nõudmisõ pitsitäse eläjäpidäjit

Sitaunik (sõnnikuhunnik). Foto: Harju Ülle
Sitaunik (sõnnikuhunnik). Foto: Harju Ülle

Harju Ülle

Seo kevväi tultas keskkunnaministeeriümi telmise pääle uurma, kuis eläjäpidäjä uman talon sitta laotasõ ja kon inne tuud hoitva. Tuu takan jõud lähkümbähe euro-sõnnikuhoidla nõudminõ.

Ku laudan om vähämbält viis lehmä, sis aastast 2023 tohe-i inämb lauda takan sitaunikut olla. Ku pall’o noid parhilla om, nakkas keskkunnaministeeriümi telmise pääle uurma OÜ Consultare. Uurminõ haard 600 Eesti põllumajandusettevõtõt.

Ministeeriüm lupa, et saadu tiidmise perrä naata-i ettevõttit pulstma, no sõnnikuhoidla piät iks ehitämä.

«Eläjäpidäjät pitsitedäs niigi ülearu,» hinnas’ nõudmist Urvastõ kandi Ala-Punde talo pernaanõ Ventsli Eve, kellel om 26 lehma. Meil om sõnnikuhoidla, a toolõ nõutas nüüt katust pääle. Piima möömi alla umahinna ja ku tuu nii jakkus, sis ei olõ mõtõt inämb eläjit pitä. A 33 aastat olõmi pidänü, kõik tehnika ostnu…»

Loe edasi: Vahtsõ nõudmisõ pitsitäse eläjäpidäjit

Rõugesse rajatakse kompostimisväljak

Aprillis algab Rõuge reoveepuhasti kõrvale jäätmejaama kompostimisväljaku ehitamine. Praegu puudub Rõuge jäätmejaamas tehniline valmisolek Rõuge alevikus ja selle piirialal paiknevate kolme kalmistu ja vallaelanikelt toodavate biolagunevate jäätmete (puulehed, väiksemad oksad, hein vms) nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käitlemiseks.

Kompostimisväljaku lepingujärgne valmimise tähtaeg on 1. september 2016, kuid ehitaja planeerib töödega lõpetada mai keskpaigaks.

Kompostimisväljaku rajamise eesmärk on taaskasutada Rõuge vallas tekkivad biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed komposti tootmiseks ning suurendada jäätmete liigitikogumise võimekust. Lisaks kompostimisväljaku ehitusele ostetakse seitse suurt multilift-konteinerit, mis jagatakse ära Rõuge valla surnuaedade vahel, et parandada biolagunevate kalmistujäätmete kogumist ja transportimist kompostimisväljakule.

Uut kompostimisväljakut saavad vastavalt vajadusele kasutada kõik Rõuge valla elanikud ning ettevõtted. Kompostimisväljaku haldajaks saab OÜ Rõuge Kommunaalteenus ja biojäätmete väärindamisel tekkivat komposti saab kasutada haljastusel.

Kompostimisväljaku valmimist ja mulitilift konteinerite ostmist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 61 520,48 euroga. Rõuge vald panustab omaosalusena 6 835,61 eurot. Kokku on tööde maksumuseks 68 356,09 eurot.

Sindi naised olid sangpommi võistlustel parimad

Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused sangpommi võistluses peeti 10. aprillil Järva-Jaani gümnaasiumi võimlas.

Ülle Miil Foto Urmas Saard

Naiste arvestuses toimus ainult rebimine. Sindi spordiklubi Kalju naistest kehakaalus +68 kg saavutas parima tulemuse Ülle Miil. Kehakaalus – 68 kg oli parim Siiri Univer.

Teised kuldmedali võitjad: kuni 75 kg – Eerik Strandberg; üle 75 kg – Raldi Kaljurand; 68 kg – Toomas Lehtmets; 73 kg – Sergei Arbuzov; 78 kg – Ruben Poljakov; 85 kg – Kahro Koit Koitla; 95 kg – Kuldar Kark; üle 95 kg – Endel Taro.

Maakondlikus arvestuses oli esimene Pärnumaa. Talle järgnesid Jõgevamaa, Tartumaa ja Järvamaa.

Mais ootab Sindi  raskejõustiklasi ees Poolas Gdynias toimuv suur võistlus. Üldse sõidab Eestist Euroopa Meistrivõistlustele 9 võistlejat, teiste hulgas Sindist Ülle Miil ja Andrei Kirs, kes saavutas Järva-Jaanis +95 kg kaalus kolmanda koha.

Ülle Miil. Foto: Urmas Saard →

Otepää muusikakool ja kultuurikeskus ootavad vanavanemaid musitseerima

Rahvamuusik ja vanaema Lille Tali musitseerimas. Foto: Monika Otrokova
Rahvamuusik ja vanaema Lille Tali musitseerimas. Foto: Monika Otrokova

11. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Seoses selle tähtpäevaga kutsuvad Otepää muusikakool ja Otepää kultuurikeskus vanavanemaid nendele pühendatud üritust osaliselt ise sisustama.

Otepää muusikakooli direktor Tuuli Vaher sõnas, et kõik vanavanemad on oodatud selle õppeaasta viimasel veerandil pillitundidesse koos lastelastega, kes muusikakoolis juba õpivad.

“Saate näha ja kuulda, kuidas tundides pillimänguga tegeletakse ehk saate mõnel lihtsamal instrumendil lapselapsega koos musitseerida või tuletate meelde ammuse pillimänguoskuse ning moodustate ühiselt toreda ansambli,” rääkis Tuuli Vaher. “Või oletegi juba väga heal tasemel muusik ning jääb üle ainult kokku leppida, mida valida vanavanemate päeva kontserdi repertuaari.”

Vanavanemad on väga oodatud koos nooremate põlvkondadega musitseerima.

Huvi korral on laste pillitundide uksed vanavanematele avatud. Täpsemat infot saab muusikakooli telefonidelt 765 5109 või 5303 3037.

Kutsumi’ katsõst ossa võtma!

Võro Instituudi ni Tarto Ülikooli tiidläse’ kutsva’ inemiisi mälehtämise katsõst ossa võtma.

Katsõ aigu tulõ meelen pitä’ lavva pääle esi kotussihe pantuid kujondit. Olõ-i vajja pelädä’, ku teil hindä meelest olõ-i kuiki hää meelenpidämine, mi jaos olõ-i võlssõ vastussit. Oodõdu’ omma’ inemise’, kink imäkeeles om võro, seto vai eesti kiil ni kiä omma’ vannusõn 18-65 aastakka. Katsõ võtt aigu nii 50 minotit. Katsit teemi’ aprili lõpun ni maikuu joosul Võro Instituudin (Tartu 48, Võro). Kiä meile appi tulõva’, noilõ annami’ tenotähes Kalevi sokolaaditahvli. Katsõst ossavõtmisõga avitat Eesti tiidüst.

Teedüs ja katsõlõ kirjapandminõ: Helen Plado (võro keelen): 5289139, helen.plado@ut.ee

Maria Reile (eesti keelen): maria.reile@ut.ee

Katsõlõ saa hinnäst kirja panda’ ka esi Doodle’i keskkunnan:

võro- ja setokeelitsele katsõlõ aadrõsi http://doodle.com/poll/ntkm38wwwxqspxkv pääl

eestikeelitsele katsõlõ aadrõsi http://doodle.com/poll/um9d4q5rvunygygp pääl.

Seod teedüst või jaka’ ka ummi perride ja sõpru siän.

LEADER-meetme kaudu suunatakse maapiirkondade arengusse 90 miljonit eurot

Leader_MAK_EL_MMIK_logod_c12_2012_vector-02-150x150LEADERi tegevusgrupid on asunud välja kuulutama Eesti maaelu arengukava 2014-2020 projektitoetuste taotlusvoorusid. LEADERi meetme raames suunatakse seitsme aasta jooksul maapiirkondade arengusse 90 miljonit eurot.

Maaeluministeerium kiitis märtsi alguses heaks 26 LEADERi tegevusgrupi piirkondlikud strateegiad ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) andis aprilli algul heakskiidu tegevusgruppide toetuse taotlustele. Sellega saavad maapiirkondade ettevõtjad, mittetulundusühendused, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused hakata kohalikul tasandil taotlema projektitoetust LEADERi meetmetest. Mitmed tegevusgrupid on juba alustanud infopäevade korraldamisega, et jagada infot taotlemise protsessi ja nõuete kohta.

LEADERi tegevusgrupid käivitavad strateegiate raames sel eelarveperioodil kokku üle 120 meetme. Eestis alustati LEADER-lähenemise rakendamisega maaelutoetuste jagamisel 2006. aastal. Maaelu arengukava 2007-2013 perioodil viidi LEADER- meetmete raames ellu üle 7000 projekti, mida toetati 85,1 miljoni euroga.

LEADER on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on tuua otsustustasand kohalikule elanikule lähemale ning arvestada paremini piirkondlike eripäradega. LEADER toimib avaliku ja erasektori partnerluses loodud kohalike tegevusgruppide kaudu, kes koostavad piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad. Eestis tegutseb 26 LEADER tegevusgruppi, kes katavad 99,9% maapiirkonnast. Maaelu arengukavas aastateks 2014-2020 on LEADER-meetmele nähtud ette 90 miljonit eurot.

Info LEADER tegevusgruppide kohta on koondatud maamajanduse infokeskuse kodulehele www.maainfo.ee , kust leiab tegevusgruppide andmebaasi ja lingid tegevusgruppide kodulehekülgedele. Kodulehekülgedel on leitavad iga piirkonna strateegiad ning infot korraldatavate infopäevade ja projektide taotlusvoorude kohta.

Kõige õigem hetk kiusamise ennetamiseks on siis,
kui midagi pole veel juhtunud

Täna toimub Tallinnas Swissoteli konverentsikeskuses lastekaitse liidu suurprojekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” rahvusvaheline konverents “Kiusamisvaba elutee algab meist!”, kus muuhulgas avalikustatakse Eesti suurima tõenduspõhise kiusamist ennetava metoodika “Kiusamisest vabaks!” uuringutulemused.

Konverentsiga tähistatakse projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” ühe etapi lõppu ning seatakse sihid eesseisvateks aastateks. Oma kogemustest ja tulevikunägemustest seoses kiusamist ennetava metoodikaga “Kiusamisest vabaks!” kõnelevad partnerid, väliskülalised ja teised metoodika erksad sädeinimesed.

Üheks konverentsi tipphetkeks on 2015. aasta veebruarist 2016. aasta veebruarini läbi viidud efektiivsusuuringute tulemuste avalikustamine.

“Meil on rõõm näha, et uuringutulemused kinnitavad “Kiusamisest vabaks!” metoodika tõhusust ning on oluliseks lähtepunktiks edasiste tegevuste kavandamisel,” sõnas “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” projektijuht Liivia Tuvike.

Loe edasi: Kõige õigem hetk kiusamise ennetamiseks on siis,
kui midagi pole veel juhtunud

Tänasest on rahvatantsijad oodatud osalema tantsupidude tulevikku suunavas küsitluses

rahvatantsAlates tänasest oodatakse kõiki rahvatantsuga tegelejaid vastama leheküljel www.errs.ee laiapõhjalisele küsitlusele. Ulatusliku kaasamisega soovitakse koguda tantsijate arvamusi tantsupeo korralduslikele aspektidele ning ühiselt mõtestada 80aastase peotraditsiooni rolli tänases kiirelt muutuvas ühiskonnas.

Küsitluse eesmärk on hinnata seniste otsuste mõju rahvatantsuliikumisele ja tantsupeole ning analüüsida ja täpsustada tantsupeol osalejate erinevaid rolle ja korraldusmudelit. Vastama on oodatud kõik rahvatantsijad ja juhendajad, sh väliseesti tantsurühmad.

Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul näitas 2013. aastal tehtud laulu- ja tantsupeo traditsiooni käsitlev sotsioloogline uuring selgelt, et eestlaste jaoks on see traditsioon väga oluline.

“Põlvkondade vahetusega ei pruugi aga traditsioon olla ühetähenduslik ega enesestmõistetav,” selgitas Järvela. “Sestap küsimegi 2019. aastal toimuva 20. tantsupeo eel, milline on tantsurahva nägemus ja ootused rahvatantsuliikumise ja tantsupidude traditsiooni tulevaste arengusuundade kohta. Küsitluse tulemusel sõnastatakse tantsupeo protsessi olulisemad komponendid ja tunnusjooned, millest tantsupeo organiseerimisel lähtuda.”

Küsitlus on avatud 14. aprillist kuni 1. maini 2016 ning tulemused selguvad selle aasta lõpuks.

Küsitlust korraldab Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts koostöös mõttekojaga Praxis ning toetab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.